lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
Pooled paluvad kompromiss kinnitada kohtuistungit pidamata. 2.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine ja kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele, on kohus seisukohal, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. 3. Kohus selgitab, et
kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuse. 5.
lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Pooled taotlevad, et kohus kohaldaks komnpromissi kinnitamisel lahendi täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõuna eelmärke kandmist kinnistusraamatusse. 6.
lg 1 p 10 kohaselt
AÕS § 63 lg 1 p 1 sätestab, et kinnistusraamatusse võib kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). AÕS § 63 lg 3 sätestab, et asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et poolte taotlust hagi tagamise korras eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse kompromissis kokkulepitud omandiõiguse üleandmise nõude täitmise tagamiseks on võimalik rahuldada. Kohus rahuldab hagi tagamise taotluse. 7. Pooled on esitanud kohtule taotluse hagi tagamise korras eelmärke seadmist puudutavas osas kompromissi kinnitava määruse saatmist täitmiseks registripidajale. Kohus rahuldab taotluse ning arvestades
lg 2 sätestatuga saadab käesoleva määruse resolutsiooni p 2 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 8.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Pooled on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. I. A. on tasunud menetluses riigilõivu kokku 840 eurot, millest tuleb tagastada 50%, s.o 420 eurot I. A. nimetatud arveldusarvele. R. A. on tasunud 300 eurot, millest tuleb tagastada 50%, s.o 150 eurot R. A. nimetatud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.