) §424 lg.2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et tema: - 09.09.2023 kell 09.14 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Pargi tänava maja nr.30 juures juhtis mootorsõidukit Citroen Berlingo (registreerimismärk XXXXXX) alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1 ja lg.2 p.1 tähenduses. Ragnar Lutil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST (seerianr.ARBK-0026) väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,84 mg/l kohta - 08.09.2024 kell 21.50 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Salu tänava maja nr.5 juures juhtis mootorsõidukit Citroen Berlingo (registreerimismärk XXXXXX) alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.1 ja lg.2 p.1 tähenduses. Ragnar Lutil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST (seerianr.ARDF-0054) väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,27 mg/l kohta. Seega pani Ragnar Lutt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o.
Kokkulepe Abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav Ragnar Lutt ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 20.02.2025 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
lg.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.09.2023 – 10.09.2023 ja 08.09.2024 – 09.09.2024, s.o kokku 4 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud 26 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus 236 tunni üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd). Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Ragnar Lutt kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima
lg.1 toodud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva 3 loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; vastavalt
lg.2 p.2 kohustada Ragnar Lutti käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg.1 p.1 alusel nõuab abiprokurör kohtus Ragnar Lutile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5-ks kuuks. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Abiprokurör Kristiina Erte jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Ragnar Luti
lg.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistuse vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Ragnar Lutt jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Üldkasuliku töö tegemise põhimõtted on süüdistatavale selgitatud. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Ragnar Lutile on esitatud süüdistus
Maakohus leiab, et Ragnar Lutt tuleb
lg.2 järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata, kuid
Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 8 kuud vangistust, millest tuleb maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg – 4 päeva ning mis asendatakse
lg.1, 3 sätteid kohaldades üldkasuliku tööga 236 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta, mille kestel on süüdistatav kohustatud järgima
Maakohus nõustub ka lisakohustuse kohaldamise tähtajaga – 5 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. 4 Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Vastavalt
lg.3 on
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Ragnar Lutilt väljamõistmisele sundraha 1329 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka kaitsjatasud. Eeltoodu alusel kuulub Ragnar menetluses summas 120,78 €. Lutilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses Maakohus nõustub Ragnar Lutiga sõlmitud kokkuleppes sellega, et välja mõistetud sundraha ja menetluskulude tasumist tuleb lubada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Ragnar Lutt kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 20.02.2025 abiprokurör Kristiina Erte, süüdistatav Ragnar Luti ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.