Obsah (8)

§ 300§ 288§ 3001§ 121§ 57§ 30§ 81§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-16-1302 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Koh

§ 300üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5.

juuli 2016 otsus Apellatsiooni esitajad Ringkonnaprokurör Marge Püss 1 lg 2 järgi S.T kaitsja vandeadvokaat Margo Lemetti Süüdistatav S.T isikukood XXX; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2016 otsus S.T-le mõistetud karistuse osas. 2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista S.T-le

§ 300lg 2 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 8600 eurot.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1
2. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Rahaline karistus tuleb otsuse jõustumisel tasuda ühe kuu jooksul otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
5. Mõista Eesti Vabariigilt S.T kasuks välja 3096 eurot (sh käibemaks 516 eurot) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu katteks.
6. S.T poolt maakohtus valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
7. oktoobril 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Maakohtu otsus
10. Tartu Maakohtu
11. juuli 2016 otsusega tunnistati S.T süüdi

§ 300ja mõisteti rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2150 eurot.

1 lg 2 järgi 1 2. S.T mõisteti

§ 300

lg 2 järgi süüdi ametiisikuna korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 1 ja

§ 288lg 1 mõttes ajavahemikus 11.

detsembrist 2009 kuni 13 jaanuarini 2014 KVS § 21 lg-s 1 ja § 11 lg 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises kogusummas 594 714,58 eurot. 2.

1. S.T registreeriti Kallaste linnavolikogu liikmeks Kallaste linna valimiskomisjoni
2. oktoobri 2009 otsuse nr 9 alusel ning ta oli alates
3. detsembrist 2009 Kallaste linnavolikogu esimees. Kallaste linna valimiskomisjoni
4. novembri 2013 otsusega nr 15 tunnistati süüdistatav taas Kallaste linnavolikogu esimeheks. Samuti on S.T AS „Kallaste Kalur“ juhatuse liige ja aktsionär. „Kallaste Kalurile“ kuuluvad Kallaste linnas kinnistud Tööstuse tn 1, 3, 5a ja 8 ning Võidu tn 120, 126 ja
5. 2.
6. S.T osalemist ja hääletamist Kallaste linnavolikogu istungitel tuleb käsitleda huvide konfliktina KVS § 25 lg 1 p 4, § 25 lg 2 ja § 11 lg 1 p-de 1-3 kohaselt. Süüdistatav võttis osa ja hääletas tema majanduslikke huve puudutavalt: 2.2.
8. detsembri 2009 istungil, kus otsustati algatada ja kinnitada läheseisukohad Tööstuse tn 1 ja Võidu tn 119 kinnistute, Võidu tänava, Liiva tänava ja Peipsi järve vahelise maa-ala detailplaneeringu kohta. 2.2.
10. novembri 2010 istungil, kus otsustati algatada „Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala detailplaneeringu“ koostamine, mis oli aluseks Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala detailplaneeringu tööstuspargi detailplaneeringule. Planeeringuala hõlmab mh Tööstuse tn 3, 5a ja 9 krunte. Osaliselt jäävad planeeringualasse Tööstuse tn 1 ja Võidu tn krundid. 2.2.
12. märtsi 2011 istungil, kus otsustati vastu võtta Tööstuse tn 1 ja Võidu tn 119 kinnistute, Võidu tänava, Liiva tänava ja Peipsi järve vahelise maa-ala detailplaneering ning suunata see avalikule väljapanekule. 2 2.2.
14. juuni 2011 istungil, kus otsustati kehtestada Tööstuse tn 1 ja Võidu tn 119 kinnistute, Võidu tänava, Liiva tänava ja Peipsi järve vahelise maa-ala detailplaneering. 2.2.
16. märtsi 2012 istungil, kus otsustati vastu võtta Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering ja suunata avalikule väljapanekule. 2.2.
18. mai 2012 istungil, kus otsustati kehtestada Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering. 2.2.
20. augusti 2012 istungil, kus otsustati sõlmida partnerlusleping siseministeeriumiga Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesi-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 20072013 projekti ELRI-LSP-3 „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“ rakendamiseks. Projekti kogumaht on 575 808 eurot. 2.2.
22. jaanuari 2013 istungil Kallaste piiriülese koostöö programmi 2007-2013 projektis „Riverways“ selle partneri SA Emajõe Jõeriik kaudu, et tagada projekti finantseerimise korral Kallaste linna omafinantseering summas 8500 eurot. Projekti suurus on 50 000 eurot. Projekt puudutab Kallaste puhkeala rajamist, hõlmates Võidu 119, 119a ning osaliselt ka Tööstuse tn 1 kinnistut ja Kallaste puhkeala maaüksust. 2.2.
24. märtsi 2013 istungil, kus otsustati mh investeerimislaenu võtmine projekti „Riverways“ omafinantseerimiseks Kallaste puhkeala väljaehitamiseks. 2.2.
26. jaanuari 2014 istungil, kus otsustati suurendada Kallaste linna omafinantseeringut Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2007-2013 projektis „Riverways“ kuni 18 933,58 euroni. 2.
27. S.T toimingupiirangu rikkumine puudutas oluliselt AS-i „Kallaste Kalur“ majanduslikku huvi. Projekti „Riverways“ raames saab Tööstuse tn 1 asuv Kallaste sadam paadikanali äärde uued ujuvpaadisillad, statsionaarse kai ja slipi paatide vettelaskmiseks. Planeeritud paadisildade ja kai maksimaalne teenindatav väikealuse pikkus on 30 m. Lisaks saab 68 933,58 euro väärtuses parandatud AS-le „Kallaste Kalur“ kuuluv Tööstuse tn 1 kinnistu. Äriühingule kuuluva planeeringualasse jääva osa suurus on 10 508 m2 ehk 40,4% planeeringuala kogumahust. 2.4.Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“ raames teostatakse mh Tööstuse tn 1 kinnistule Kallaste laevaremondi slipi sissesõidukanali setetest puhastamine ja süvendamine. AS-le „Kallaste Kalur“ kuuluvate kinnistute planeeringualasse jääva osa suurus on 29 231 m2 ehk 47,5% planeeringuala kogumahust. Tööstuse tn 1 asuva Kallaste slipi sissesõidukanali setetest puhastamine maksab vähemalt 120 945 eurot. 2.5.Süüdistatava otsuste mõju AS „Kallaste Kalur“ majanduslikele huvidele on objektiivselt tajutav, kuna see oli suunatud aktsiaseltsi kinnisvara parendamisele ja rakendusvõimaluste avardamisele. Otsused puudutasid otseselt äriühingu põhitegevusalasid – sadama töö ja veeteede kasutamine ning kala töötlemine.
28. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust, et S.T oli Kallaste Linnavolikogu esimees ning AS-i „Kallaste Kalur“ juhatuse esimees ja aktsionär. Süüdistatav osales ja hääletas
29. detsembrist 2009 kuni 13 jaanuarini 2014 Kallaste Linnavolikogu istungitel. Vaidlust ei ole ka selles, et märgitud ajal oli S.T ühtlasi ka ametiisik. Süüdistatav osales süüdistuses toodud linnavolikogu istungitel ning võttis osa hääletusest. Antud asjaolu kinnitavad lisaks S.T ütlustele ka istungite protokollid ning linnavolikogu otsused. Samuti kinnitavad seda tunnistajad J.A. , A.V. ja V.N. . Need tõendid näitavad ka seda, et süüdistatav ei ole ennast teatud küsimuste arutamisest taandanud.
30. Kohtuotsuse kohaselt ristusid S.T rollid Kallaste Linnavolikogu esimehena ning 3 AS „Kallaste Kalur“ juhatuse liikme ja aktsionärina. Äriregistri väljatrüki ja äriühingu majandusaastaaruannete kohaselt on AS „Kallaste Kalur“ peamiseks tegevusalaks kalapüük ja –töötlemine. Kinnistusraamatu kohaselt kuuluvad aktsiaseltsile kinnistud Võidu tn 120, 126, 130 ja Tööstuse tn 1, 3, 5a ja
31. Kogutud tõendid näitavad veel, et AS-i „Kallaste Kalur“ sadam pakub tasu eest sildumisteenust, veesõidukite lastimist ja lossimist ning kala lossimist. Seega teenib äriühing muuhulgas tulu sadamateenuse pakkumisega. Tõenditest nähtub, mida erinevad süüdistuses kirjeldatud Kallaste linna projektid endas hõlmavad.
32. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-23-12 märkinud, et toimingupiirangu rikkumisena on vaadeldav osavõtt sellise otsuse tegemisest, mis mõjutab isiku majandushuve vahetult ja objektiivse hindaja jaoks tajutavalt. Praeguses asjas puudutasid otsustused teiste hulgas AS-le „Kallaste Kalur“ kuuluvaid kinnistuid ning nägid ette äriühingu kinnisvara parendamist ja selle raskendusvõimaluste avardamist. Seda arvestades ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et otsustused ei puudutanud S.T kui AS-i „Kallaste Kalur“ juhatuse esimehe ja aktsionäri majanduslikke huve. Seda enam, et otsustused olid otseselt seotud AS-i „Kallaste Kalur“ põhitegevusaladega. Seotust S.T majandushuvidega ei muuda fakt, et mõned projektides ja planeeringutes ettenähtud tegevused on jäänud teostamata.
33. Kaitsepool on üritanud jätta muljet, et slipi rajamine ja teostatud süvendamistööd ei olnud AS-le „Kallaste Kalur“ vajalikud, kuivõrd ettevõtte laevadele ei ole nimetatud slippi ega ka sellises mahus süvendamistöid vaja. Asjas on olemas aga materjalid, mille kohaselt on AS „Kallaste Kalur“ ka varasemalt taotlenud investeerimistoetust kalapaatide-slipi ehitamiseks. See jäi rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu teostamata. Hoolimata S.T selgitustest, kuidas süvendamistööd sellises mahus ja slipp ei olnud vajalikud, ei ole esitatud ühtegi tõendit selle asjaolu kinnituseks. Erinevad tööd, sh süvendamine ja erinevate ehitiste rajamine, mis teostatakse teiste rahaliste vahendite eest, ei ole kuidagi kahjulikud. Majandushuvide olemasolu ei muuda olematuks seegi, et otsustused olid kasulikud nii riigile kui ka Kallaste linnale.
34. Maakohtu hinnangul on tegemist vahetu ja piisavalt tajutava mõjuga AS-i „Kallaste Kalur“ ja S.T majandushuvidele. Kuivõrd süüdistatav osales ja hääletas ametiisikuna Kallaste Linnavolikogu istungitel, mis oluliselt mõjutasid tema enda äriühingu majandushuve, on tegemist KVS § 25 lg 1 p-s 4 ja § 11 lg-s 1 sätestatud huvide konfliktiga. 8.

§ 3001lg 2 sätestab vastutuse toimingupiirangu rikkumise eest eriti suures ulatuses.

Kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud

RS § 82 kohaselt hinnati korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Käesolevalt kehtiva

§ 121p 3 järgi on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Tõendamist leidnud süüdistuse kohaselt rikkus S.T toimingupiirangut suures ulatuses, s.o 594 741,58 euro ulatuses.

1. Kohus oli seisukohal, et S.T ütlused huvide konfliktist või korruptsioonivastasest seadusest mitte teadlik olemise kohta ei ole usutavad. Süüdistatav on alates 2009 aastast olnud seotud Kallaste Linnavalitsusega ning ta on pikaaegne linnavolikogu esimees. Süüdistatava allkirjastatud otsustes on märgitud nende vastuvõtmise alused: kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kui ka Kallaste linna põhimäärus. Mõlemas aktis on viited korruptsioonivastasele seadusele. Oma töös linnavolikogu esimehena juhindus S.T nimetatud õigusaktide sisust. Seega pidi ta olema teadlik korruptsioonivastasest seadusest, huvide konfliktist ja toimingupiirangutest.
2. S.T süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Kuigi otsused olid kasulikud süüdistatavale ja temaga seotud äriühingule, siis olid need kasulikud ka riigile ja Kallaste linnale. Kokkuvõttes on kõik otsustused tunnistatud seaduslikuks ja 4 põhjendatuks. S.T on varem kriminaalkorras karistamata. Arvestades lisaks eeltoodule kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, pidas kohus võimalikuks karistada S.T kergema karistusliigi ehk rahalise karistusega. Eripreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt täidab karistuse eesmärke käesoleval juhul ka miinimumilähedane, s.o 50 päevamäära suurune rahaline karistus. Ainuüksi üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei ole põhjendatud raskema karistuse mõistmine. Esitatud apellatsioonid
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Marge Püss, kes taotleb otsuse tühistamist S.T-le mõistetud karistuse osas. Prokurör palub mõista süüdistatavale rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 10 750 eurot.
4. Kohus on põhjendamatult vähendanud S.T süüd väitega, et kuriteoga ei ole tekitatud kahju.

§ 3001koosseis ei hõlma tagajärge.

Samuti ei vähenda süü suurust see, et otsustused olid Kallaste linnale ja riigile kasulikud ning need on tunnistatud põhjendatuks. Kui S.T oleks tekitanud linnale või riigile kahju, oleks talle esitatud süüdistus mõne teise ametialase kuriteo toimepanemises.

§ 57

lg 2 mõttes ei saa arvestada kergendava asjaoluna S.T varasemat karistamatust, kuid kindlasti on see oluline karistuse liigi valikul. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning süüdistatav on enda tegu õigustanud.

1. S.T karistamisel peab arvestamata üldpreventiivsete kaalutlustega. Kuritegu on pandud toime sfääris, mille suhtes peab avalikkusel olema eriline usaldus. Süüdistatava on ametisse valinud rahvas. Mida rohkem korruptsiooni hukka mõistetakse, seda selgem on korruptsioonist arusaamine. Omavalitsuse esindaja kuritegu peab pälvima karmimat hukkamõistu ja olema hoiatuseks teistele.
2. Tartu Maakohtu
3. juuli 2016 otsuse on vaidlustanud ka S.T kaitsja vandeadvokaat Margo Lemetti, kes taotleb otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Lisaks soovib kaitsja, et S.T-le hüvitataks tekkinud menetluskulud.
4. Apellatsioonis tuuakse esile, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kuriteo aegumise osas, kuigi kaitsja on sellele tähelepanu juhtinud. Menetlusõiguslik rikkumine on ka selles, et maakohus ei ole hinnanud, kas süüdistusakt on nõuetekohane. Süüdistusest ei selgu, millist seaduse redaktsiooni konkreetse toimingupiirangu rikkumise alusena käsitletakse. Samuti ei ole toodud välja, milline norm kohaldub iga etteheidetava huvide konfliktis otsuse vastuvõtmisele ja milline on otsuse rahaliselt hinnatav mõju. Lisaks on maakohus alusetult asetanud tõendamiskoormise süüdistatavale.
5. Põhjendamatult on jäetud arvestamata kaitsja olulised tõendid. Kaitsja tunnistajad kinnitasid, et volikogu otsused ja nende alusel algatatud projektid ei toonud AS-le „Kallaste Kalur“ kasu. Ekspertarvamus ja esitatud kirjavahetus, kaevetööde leping, isikliku kasutusõiguse leping, linnavolikogu määrus, sadamatasude hinnakiri ning arved ja töölehed kinnitavad (apellatsiooni p 2.3.5; p 2.3.7), et otsustused ei ole seotud aktsiaseltsi kinnistute või majandusliku huvide parandamisega. Alusetult on jäetud kõrvale ka kaitsja taotletud isikulised tõendid (apellatsiooni p 2.3.6) tunnistajate T.V. , V.N. , E.S. u, M.S. i, T.K. , V.V. ja H.M. u ütlused. Maakohus ei ole neid tõendeid tunnistanud ebausaldusväärseks ega muul moel hinnanud. Tõendite valikuline hindamine on KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine ning näitab kohtuliku uurimise ühekülgsust KrMS § 338 p 1 mõttes. S.T, linnasekretärid ega Eesti Vabariigi ja projekte rahastavate ametkondade esindajad ei tajunud, et otsused oleksid vahetu mõjuga AS-i „Kallaste Kalur“ majandushuvidele. 5
6. Kohus ei ole hinnanud, milles seisnes iga süüdistuses toodud otsustuse puhul S.T huvide konflikt. Maakohus on kõik otsustused muutnud sisuliselt üheks tegevuseks ja andnud selles osas üldistava hinnangu. Samas on tegemist 10 erineva teoga ning need ei saa kõik ühtemoodi olla seotud AS-ga „Kallaste Kalur“. Vaidlustatavas otsuses ei ole analüüsitud detailplaneeringute, riigihangete ja muude dokumentide sisu, kuid see tuleks süüdistuse kontekstis kindlaks teha. Ilma sisulise hinnanguta ei ole võimalik S.T huvide konflikti osas seisukohta võtta. AS „Kallaste Kalur“ ei ole soovinud kinnistute planeeringute koosseisu lülitamist. Sisuliselt oli tegemist paratamatu olukorraga, mida ei saanud mõjutada aktsiaselts ega S.T. Maakohus peaks hindama iga otsustuse puhul selle vahetut seost AS-ga „Kallaste Kalur“.
7. Sadamateenuse osutamine Kallaste sadamas on toimunud enne vaidlusaluseid volikogu istungeid ja teenuste osutamine toimub samamoodi ka edasi. Vaadeldavad otsused ei mõjuta sadama tegevust majandusliku kasu mõttes. Viidatud detailplaneeringute ja projektidega ei ole sadamateenuste käive suurenenud ega sadama kasutamise võimalused avardunud. Selle kohta on kaitse esitanud ka vajalikud tõendid (vt p 16).
8. Valesti on järeldatud, et AS „Kallaste Kalur“ on ka varasemalt taotlenud investeerimistoetust kalapaatide-silpi ehitamiseks ning plaan jäi teostamata rahaliste vahendite puudumise tõttu. S.T on selgitanud, et
9. aastal ei olnud kavandatud slippi vaja, kuna kalalaevastik asendus plastikpaatidega. Seega kaotas raskete puitpaatide väljatõmbamiseks mõeldud slipp eesmärgi. Plastikpaati on mugavam ja odavam kraanaga veest välja tõsta. Sealjuures ei esine kraana kasutamisel probleeme ja seda on edukalt siiani tehtud. Prokurör ei ole tõendanud, et projektiga „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“ riigi maale rajatud slipp oleks vajalik AS-le „Kallaste Kalur“. Kaitse pool ei pea vastupidist tõendama. Oluline on ka see, et nimetatud projekti ega ka ühegi teise otsusega ei ole nähtud ette süvendustööde tegemist. Seega ei saa süvendustööde tegemisest tulenevat võimalikku mõju ka kohus ette heita. Süvendustööde teostamise vajadus tõusetus alles pärast slipi ehitustööde valmimist ning vastava raha eraldas riik hiljem. Vastavat asjaolu kinnitavad tunnistajad V.N. , T.K. ja H.M. .
10. Maakohus on valesti järeldanud, et AS-i „Kallaste Kalur“ kinnistule on tehtud rajatisi. Teiseks ei ole täpsustatud, milliseid rajatisi konkreetselt silmas peetakse. „Riverways“ projekti rahalised vahendid on kasutatud Kallaste linna territooriumile puhkeala rajamiseks. Tööstuspargi detailplaneeringu ja projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“ raames rajati Eesti Vabariigi omandis olevale kinnistule laevaremondi slipp. „Riverways“ projekti summaks on viidatud 18 933,58 eurot. Isegi kui teoreetiliselt eeldada, et selle raames sai AS „Kallaste Kalur“ kasu, siis ei ole selle otsuse vastuvõtmine

§ 3001lg 2 järgi karistatav, kuna tegu ei täida eriti suure ulatuse summat.

21. Kohus ei ole sisustanud asjakohaseid

§ 3001lg 2 ja korruptsioonivastase seaduse norme kõigis koosseisu elementides.

Eespool kirjeldas kaitsja, et otsused ei mõjutanud otseselt AS-i „Kallaste Kalur“ majandushuve. Seega ei ole täidetud huvide konflikt kui koosseisutunnus. Huvide konflikti puhul peab otsus oluliselt mõjutama isiku majandushuve. Kuna süüdistus on esitatud

§ 3001

lg 2 järgi, pidi S.T objektiivselt tajuma oma otsustuste majandusliku mõjutuse rahalist suurust. Kui süüdistatav sellest aru ei saanud, siis on tema süüdimõistmine välistatud. S.T kinnitab, et ei ole mõistnud, et süüdistuses toodud otsustused võiksid olla seotud AS-i „Kallaste Kalur“ huvidega. Rääkimata mõjutusest vähemalt 400 000 euro ulatuses.

§ 3001

lg 2 eeldab kavatsetust või otsest tahtlust, mida praegusel juhul kindlasti ei esine. Sarnaselt objektiivsele küljele tuleks otsus ka subjektiivse külje puhul teha kindlaks iga volikogu istungi kohta eraldi.

1. Kuigi S.T oli volikogu esimees ja tema allkirjastatud dokumentides viidatakse 6 erinevatele seadustele ning Kallaste linna põhimäärusele, ei pidanud süüdistatav olema teadlik huvide konflikti regulatsioonist. Teo keelatus ja võimalik karistus peab olema isikule ette nähtav. S.T ei olnud aga mingit põhjust teo tegemise ajal saada aru selle keelatusest.
2. Isegi kui leida, et S.T rikkus toimingupiirangu nõudeid, tuleks kindlaks teha, mis oleks hääletamata jätmise tulemuseks. Vaadeldavad volikogu otsused teenisid linna ja riigi huve. S.T hääletamata jätmisel oleksid otsused jäänud vastu võtmata ning projektid realiseerimata. Seega oleks süüdistatav hääletamata jätmisega kahjustanud avalikku huvi. Seega on tegemist kohustuste kollisooniga ja

§ 30välistab rikkumise õigusvastasuse.

Kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile 24. Vastusena prokuröri apellatsioonile esitas S.T kaitsja ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta nimetatud kaebus rahuldamata. Osaliselt kordab kaitsja kirjalikus 1 vastuses juba enda apellatsioonis esitatud seisukohta, et S.T ei ole täitnud

§ 300lg 2 objektiivset ega subjektiivset koosseisu.

Tuvastades aga siiski isiku süü, on talle mõistetud karistus igati põhjendatud. S.T tegutses linna huvides ning otsustest tulenes otsene kasu ka Kallaste linnale, mis vähendab isiku süüd. Samuti on oluline, et vastuvõetud otsused on loetud põhjendatuks. Maakohus on õigesti arvestanud, et S.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seega täidab preventiivset eesmärki ka 50 päevamäära suurune rahaline karistus. S.T karistust ei tuleks suurendada ka üldpreventiivsel kaalutlusel, kuivõrd rahalise karistuse suurusjärk ei muuda inimeste väärtushinnanguid seoses toimepandud süüteoga. Suuremat hukkamõistu võiks väljendada vangistuse kohaldamine, kuid ka prokurör on nõustunud, et see ei oleks S.T puhul otstarbekas. Ringkonnakohtu seisukoht 25. Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuse, apellatsioonide ja prokuröri apellatsiooni osas esitatud seisukoha, kohtuistungi protokolli ja muude kriminaalasja materjalidega ning kuulas ära ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad. Ringkonnakohtu hinnangul on S.T põhjendatult mõistetud süüdi

§ 3001

lg 2 järgi ning kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei tingi süüdistatava õigeksmõistmist. Küll aga nõustub kohtukolleegium osaliselt prokuröri kaebusega ning suurendab S.T-le mõistetavat rahalist karistust. 26. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohus ei ole eraldi käsitlenud aegumise küsimust. Samas ringkonnakohus leiab, et seda ei saa käsitleda sellise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena, mis ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Sellest tulenevalt ringkonnakohus märgib, et S.T-le etteheidetav tegu ei ole aegunud, kuivõrd tegemist on jätkuva kuriteoga. Riigikohtu praktika kohaselt on jätkuv süütegu ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p 13.1). Antud juhul võib küsitav olla linnavolikogu istungite vaheline küllaltki pikk ajavahemik, aga seejuures tuleb arvestada, et istungite sisuks oli algul detailplaneerimine ja hiljem piiriülese koostöö raames toimuva programmi elluviimine, mis mõlemad on teatavasti ajas pikalt kulgevad protsessid. Seega on tegemist jätkuva süüteoga. Süüdistuse kohaselt oli S.T otsuste mõju suunatud AS-i „Kallaste Kalur“ kinnisvara parendamisele ja rakendusvõimaluste arendamisele, st tegu oli kantud ühtsest tahtlusest. Jätkuva süüteo puhul arvutatakse aegumise tähtaega

§ 81lg 4 järgi viimase teo toimepanemisest ehk praegusel juhul 13.

jaanuarist

2. Süüdistuse kohaselt pani S.T süütegusid toime
3. detsembrist 2009 kuni
4. jaanuarini
5. Tulenevalt selle aja jooksul toimunud seadusemuudatustest on maakohtu 7 otsuses välja toodud iga teo puhul kohaldatav seadus ja vastav õigusnorm (MK otsuse lk 7-8). Vastavad viited on toodud ka süüdistuse tekstis (süüdistusakti lk 7). Seega kaitsja väited, et maakohus ei ole hinnanud, kas süüdistusakt on nõuetekohane, on alusetud.
6. Maakohus õigesti leidis, et
7. detsembrist 2009 kuni
8. märtsini 2013 toimunud linnavolikogu istungitest osavõtmise osas kohaldub KVS 25 lg 1 p
9. Huvide konfliktiga on selle järgi tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane.
10. jaanuari 2014 istungi puhul kohaldub juba KVS § 11 lg 1, mis sätestab, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Asjas ei ole vaidlus sellest, et S.T on ametiisik KVS § 11 lg 1 mõttes (vt MK otsuse lk 6-8).
11. S.T-le etteheidetavad süüteod on enamasti pandud toime enne
12. juulit 2013, mil jõustus

§ 3001

lg 2, mis nägi ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro. Enne karistati

§ 300

1 lg 2 järgi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro või kui tehing või otsus on tehtud KVS § 25 lg 1 p-des 7 või 8 nimetatud piirangut rikkudes. Ühegi teo puhul ei kohaldu ajaliselt alates

1. jaanuarist 2015 kehtiv redaktsioon. Samas on S.T-le süüks arvatud tegu jätkuvalt karistatav.
2. Süüdistuse seisukohalt tuleb teha kindlaks, kas S.T otsused Kallaste linnavolikogus mõjutasid oluliselt AS „Kallaste Kalur“ majandushuve ja kas süüdistatav oli teadlik AS „Kallaste Kalur“ majanduslikust huvist ja korruptsiooniohust.
3. AS „Kallaste Kalur“ majandustegevus puudutab kalapüüki ja –töötlemist ning sadamateenuste pakkumist (vt MK otsuse lk 11-12).
4. detsembrist 2009 kuni
5. märtsini 2013 toimunud istungitel otsustati mh AS-le „Kallaste Kalur“ kuulunud kinnistuid puudutanud detailplaneeringute ja projektide üle. Nende tulemusel parendati aktsiaseltsi kinnisvara (vt MK otsuse lk 12-13).
6. Süüdistuse kohaselt rikkus S.T toimingupiiranguid osaledes järgmisi projekte puudutavatel istungitel: Tööstuse tn 1, Võidu tn 119 kinnistu, Võidu tänava, Liiva tänava ja Peipsi järve vahelise maa-ala detailplaneering; Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering; „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“; „Riverways“, mis puudutab Kallaste puhkeala rajamist. Vaadates iga projektiga seotud dokumente on nendes selgelt välja toodud, et projekt puudutab mh ka AS-le „Kallaste Kalur“ kuuluvaid kinnistuid. Detailplaneeringutes ja teistes materjalides on kirjas, millised konkreetsed rajatised AS „Kallaste Kalur“ kinnisvarale tehakse ning mis on projektide maksumused. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda nende dokumentide õigsuses.
7. Antud juhul on tegemist jätkuva süüteoga ning kõik süüdistuses toodud otsustused olid seotud AS „Kallaste Kalur“ kinnisvara parendamisega. Maakohus on kirjeldanud, millised konkreetsed mõjud iga projektiga kaasnesid (vt MK otsuse lk 12-13). Seega pole asjakohane kaitsja väide, et peaks eraldi hindama iga otsustuse mõju aktsiaseltsile. Kuivõrd paljud otsused olid omavahel seotud, siis on ka nende mõju sama.
8. Kohtukolleegiumi hinnangul puudutasid AS „Kallaste Kalur“ kinnisvaraga seotud projektid 8 oluliselt aktsiaseltsi majandushuve ning seega rikkus S.T vastavate otsustuste tegemisel osalemisega toimingupiiranguid. Projektidega seotud dokumentidest nähtub selgelt, et AS „Kallaste Kalur“ kinnistutele on ette nähtud erinevate rajatiste püstitamine. Juba ainuüksi aktsiaseltsi kinnisvara parendamist saab pidada oluliseks majanduslikuks mõjuks. Ükski seadusesäte ei näe ette, et majandusliku huvi hindamisel tuleb pidada silmas ainult seda, kas konkreetne isik saab ka otsest rahas mõõdetatavat majanduslikku tulu või kasumit. Samuti ei ole ette nähtud, et majanduslik huvi peab olema isikule kasulik. Majanduslik huvi praeguses kontekstis tähendab eelkõige seda, et otsused mõjutavad AS „Kallaste Kalur“ kinnistute olukorda ehk aktsiaseltsi majandustegevusega seotud sfääri. Maakohus on õigustatult toonitanud, et parendused olid seotud AS „Kallaste Kalur“ põhitegevusaladega, mis veelgi kinnitab majandusliku huvi olemasolu. Toimingupiirangute eesmärk on eelkõige tagada, et isiku majanduslik seotus tehtava toimingu või otsusega ei mõjutaks toimingu või otsuse tulemust. Praegusel juhul ei saa kuidagi väita, et S.T ei oleks AS „Kallaste Kalur“ kinnistustega majanduslikult seotud. Kõik otsused, mis puudutavad AS „Kallaste Kalur“ kinnistute seisukorra olulist muutmist, mõjutavad oluliselt S.T-ga seotud aktsiaseltsi majandushuve.
9. Ringkonnakohus ei pea oluliseks, kas AS „Kallaste Kalur“ kinnistule rajatud slipp või teostatud süvendamistööd olid aktsiaseltsile vajalikud või tõid kaasa kasumi suurenemise. Nagu märgitud, ei tähenda majanduslik kasu vaid otsese tulu saamist (vt p 34). Pigem kinnitab asjaolu, et ka varasemalt on taotletud raha slipi ehitamiseks, et rajatisel on aktsiaseltsile majanduslik mõju.
10. Kuivõrd süüdistuses toodud projektide seotus AS „Kallaste Kalur“ kinnistutega on niivõrd ilmselge, siis ei ole usutav, et süüdistatav ei mõistnud otsuste seotust AS-i „Kallaste Kalur“ huvidega. Iga projekti alusmaterjalides on mõju aktsiaseltsi kinnisvarale selgelt välja toodud. Samuti on märgitud projektide maksumus. Seega sai S.T hinnata ka otsustuste rahalise ulatuse suurust. Kuivõrd tegu on jätkuva kuriteoga, siis ei hinnata iga otsuse rahalist ulatust eraldi, vaid kõiki osategusid käsitletakse ühe kuriteona. See tähendab, et rikkumise ulatuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõikide otsustuste rahalist mahtu.
11. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on asetanud tõendamiskoormise süüdistatavale. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid, sh kaitsja esitatud tõendeid, ning tõendikogumi pinnalt teinud kindlaks S.T süü toimingupiirangu rikkumises. Õigesti on märgitud, et antud asja raames ei heideta süüdistatavale ette kahju tekitamist. Samuti mitte seda, et otsused ei oleks olnud Kallaste linna huvides. Seega ei oma erilist tähtsust need kaitsja tõendid (vt p 16), mis näitavad, et AS „Kallaste Kalur“ ei saanud nimetatud otsustest kasu. Kuna majanduslik huvi ei tähenda vaid isiku positiivset huvi või kasumi saamist (vt p 34), ei ole ka vastavaid asjaolusid puudutavad kaitsja tõendid asjakohased. Kohus ei pea hindama tõendeid, mis KrMS § 62 kohaselt ei puutu tõendamisesemesse.
12. Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutavad S.T väited korruptsiooniohust teadmatuses olemise kohta. See väide ei ole kooskõlas asja materjalidega, millest nähtub, et volikogu liige J.Ü. on volikogus tõstatanud detailplaneeringu ja volikogu esimehe S.T huvide konflikti küsimuse (I kd lk 48). Olles pikka aega töötanud linnavolikogu esimehena ning tegutsenud ettevõtjana, pidi toimingupiirangute sisu süüdistatava jaoks olema üldteada. Maakohus on õigesti osutanud ka sellele, et S.T allkirjastatud otsustes on viited kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Kallaste linna põhimäärusele. Mõlemad õigusaktid viitavad toimingupiirangutele ja korruptsioonivastasele seadusele. Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav, et Kallaste linnavolikogu esimees ei ole Kallaste linna põhimäärusega tutvunud. Samuti on väga raske aru saada, miks S.T oma tegevuses ei pöördunud 9 kordagi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse või korruptsioonivastase seaduse vastavate sätete poole.
13. Tulenevalt

§-st 30 on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumise õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust, tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Kohustuste kollisiooni jaatamiseks praeguses olukorras tuleb teha kindlaks, kas õiguskorras ei ole kollisiooni lahendamiseks ette nähtud teisi lahendusi (vt RKKKo nr 3-1-1139-04, p 10). Vaadates aga KVS § 25 lg-t 2 selgub, et S.T oli kohustatud võimalikust huvide konfliktist viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga kuidagi selles, et S.T taandumisel oleksid otsused jäänud vastu võtmata. Nimelt näeb Kallaste linna põhimääruse § 12 ette korra linnavolikogu esimehe asendamiseks. Seega on seadusandluses nähtud ette lahendus kollisiooni tekkimise korral ning

§ 30ei välista S.T vastutust.

40. Küll aga nõustub ringkonnakohus prokuröriga, et S.T-le mõistetud karistust tuleb raskendada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKK 3-1-1-79-15, p 9). 41.

§ 44järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise 30-500 päevamäära.

S.T-le mõisteti karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o karistus pisut üle sanktsiooni alammäära. Maakohtu põhjendused mõistetud karistuse määra osas on küllaltki napisõnalised ning niivõrd kerge karistuse mõistmist ei ole arusaadavalt põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus läinud vastuollu karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega (vt p 40). 42. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ehk praegusel juhul 265 päevamäära. S.T puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isikut süüdistatakse

§ 3001lg 2 järgi ehk paragrahvis sätestatud raskema koosseisu järgi.

S.T rikkus toimingupiirangut 594 741,58 euro ulatuses. Suure ulatuse moodustab aga juba toimingupiirangu rikkumine üle 400 000 euro. Maakohus tuvastas, et S.T pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Neid asjaolusid arvestades ei saa isiku süüd pidada väikeseks, pigem on S.T süü keskmine. 43. Karistuse mõistmisel tuleb pidada silmas ka preventiivseid eesmärke. Kuigi kahju põhjustamine ei ole koosseisuline tunnus, arvestab ringkonnakohus, et S.T toimingupiirangu rikkumine ei ole Kallaste linnale toonud kaasa kahjulikke tagajärgi. Samuti on oluline, et linnavolikogu otsused on tunnistatud põhjendatuks. Karistuse mõistmise eripreventiivseid eesmärke silmas pidades on oluline, et S.T ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatud asjaolud annavad põhjuse vähendada süüdlasele mõistetud karistuse alla 1 keskmise määra. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista S.T-le

§ 300lg 2 järgi karistus 200 päevamäära, s.o 8600 eurot (päevamäär 43 eurot). 44. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. juuli 2016 otsuse osaliselt, s.o S.T-le mõistetud karistuse osas, ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldatakse osaliselt ning kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
2. Kaitsja esitas taotluse hüvitada S.T-le maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud 10 õigusabikulud. Maakohtus oli selleks 8960 eurot (IV kd lk 71-75) ja apellatsioonimenetluses 3096 eurot, sh käibemaks 516 eurot. Seda kinnitab arve nr
4. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 punktides 2-4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesoleval juhul tehti otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ning seetõttu S.T poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale tasutud 3096 eurot peab riik S.T-le hüvitama. Tema poolt maakohtus kantud kaitsjakulud jäävad tema enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 11