1-12-615/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-615 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.P kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.P kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M.P mõisteti Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.10.2005 ja lõpp 21.04.2016 . Viru Maakohtu 13.11.2012 määrusega jäeti M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohu s leidis, et M.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu määruse kohaselt on M.P-d üheksa korda kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust. Varasemalt on M.P-d karistatud kahel korral raske isikuvastase kuriteo (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise) ja varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimiste) toimepanemise eest. M.P on olnud kahel korral kriminaalho olduse all ning viimasel katseajal pani ta toime uue varavastase kuriteo. Praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime vanglas karistust kandes. Eeltoodust nähtub maakohtu hinnangul, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole M.P puhul eesmärki täitnud, ta ei ole uute kuritegude toimepanemisest hoidunud, mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole ning võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õigusku ulekalt. Maakohu s tõi välja, et vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Rikkumise iseloom näitab maakohtu hinnangu l, et M.P ei ole vangistuse ajal oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et vabanedes ei võta ta oma käitumist kontrolli alla. Maakohu s märkis, et ka Riigikohtu praktika kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistu sest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohu s pidas positiivseks, et M.P on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, omandanud kutseharidussüsteemis keevitaja eriala ning teeb alates 14.05.2012 majandustöid. M.P-l on ka isikuttõ endav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 18.07.
4. Vabanedes on M.P-l võimalus elama asuda õe O.K. ja tema pere juurde, kus 3-toalises korteris elav ad kinnip eetava õde, tema elukaaslane ja nende 2 last. Töökoha garant eerib kinnipeetavale OÜ F. Maakohtu määruse kohaselt töötab kinnipeetava õde ametlikult, viimase elukaaslane teeb juhutö öd ning neil on võimalus M.P-d alguses vajadusel ka majanduslikult toetada. Enne vangistust oli kinnipeetav maakohtu määruse kohaselt tegevuseta ja tarvitas alkoholi. Maakohu s leidis, et arvestades M.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (rasked isikuvastased kuriteod – eluohtliku tervisekahjustuse tekitamin e), korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist vangistuses viibid es (distsiplinaarkaristus vägivalla kasutamise eest ja kriminaalkaristus vägivallateo eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus varavastane kuritegu), ei ole tema enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnan gul näitab M.P käitumine vanglas, et ta ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontroll i all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Maakohus märkis, et soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul esialgu hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Maakohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti saaks tema ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi (raskete kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) ja narkootikumide (väärtegu NPAS § 15´1 alusel) tarvitamine ning suured rahalised nõuded summas XXX eurot suurendavad omakorda M.P puhul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtu määruse kohaselt lõpeb M.P karistusaeg 21.04.2016, seega on ärakandmiseks veel ligi 3,5 aastat, mis on maakohtu hinnangul väga p ikk aeg. Seetõttu ei oleks maakohtu hinnangul süüdimõistetu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et isik, kes on pannud toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ning süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. -2- Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.P kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et M.P on vanglas viibides muutnud oma seisukohti, teinud oma käitumisest vajalikud järeldused ning ta on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt ning täitma kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Määruskaebuse kohaselt on K-raha andmetel M.P-l täitmata nõudeid summas XXX eurot, kuid vabanemisel on talle garanteerinud töökoht OÜ F. Kaitsja märgib, et M.P soovib minna tööle, et võlad tasuda ning püüab vabanemisel hoiduda kriminaalse minevikuga tuttavatega suhtlemisest. Samuti püüaks M.P määruskaebuse kohaselt hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Kaitsja hinnang ul on positiivne see, et M.P on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, kutseharidussüsteemis omandanud keevitaja eriala ning teeb alates 14.05.2012 majandustöid. Vabanemisel plaanib süüdimõistetu asuda elama õe O.K. ja tema pere juurde aadressile XXX. Määruskaebuse kohaselt töötab M.P õde ametlikult ja tema elukaaslane teeb juhutöid ning nad saavad enda sõnul M.P-d alguses vajadusel majanduslikul t toetada. Määruskaebuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustaks M.P taasühiskonnastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M.P vangistu sest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringko nnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.P kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M.P-d ingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud M.P ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ning M.P kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ni ng vabanemisel eesootavaid tingimusi hinnates ei ole ringkonnakohus veendunud, et M.P suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda.
7. Ringkonnakohtu hinnangul näitab M.P senine elukäik, tema poolt korduvalt toimepand ud vägivaldsed kuriteod ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. Kuna M.P varasem eluviis on sisaldanud järjepidevat kuritegude toimepanemisest ning talle seni mõistetud karistused ja vangistu ses viibimine ei ole mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et vanglas sotsiaalprogrammides osalemine ja töötamine, lähedaste toetus, elukoha olemasolu ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et M.P ei ole oma käitumisega vangistu ses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et M.P poolt vangistuses uue vägivallakuriteo toimepanemine ja distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamise eest viitavad sellele, et ta ei suuda ka rang e järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada ning talle mõistetud karistus ei ole veel oma -3- eesmärki täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistu ses tema õiguskuulekust oluliselt iseloomustavaks asjaoluks ning M.P puh ul näitab vangistuses vägivalla tarvitamine, et karistuse kandmine ei ole tema vägivaldsete kuritegude toimepanemise riski maandanud. Ringkonnakohus leiab samuti, et M.P kui varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vägivallakuritegusid toime pannud isiku, kes on ka vangistuses õigusvastast käitumist jätkanud, ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõl as üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega ning riivaks olulisel t ühiskonna õiglustunnet.
9. Ringkonn akohus peab tunnustusväärseks, et M.P on avaldanud soovi edaspidi õigusku ulekalt käituda, ta on vangistuses õppinud, töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme, omab vabaduses elukohta ja lähedaste toetust, ta on seadn ud eesmärgiks vabaduses tööd leida ja kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest hoiduda, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatii vsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest ja mõistetud vangistu stest hoolimata raskete vägivaldsete kuritegude toimepanemine ning vanglas vägival la eest distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Paavo Randma