KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-11375 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Andres Simson

§ 75

1 lg 3 p 2 määrata A.I elektroonilise valve pikkuseks 11 (üksteist) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata A.I-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 27.11.2021, millest esimeseks (neljateistkümneks) kuuks allutada A.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. 14 Kohustada A.I käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada A.I käitumiskontrolli järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: , 4, 7,  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist;  mitte suhtlema kriminaalse taustaga ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud ja narkootikume tarvitavate isikutega (v.a lähisugulased);  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata A.I kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada A.I tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, A.I-le , kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tallinna kriminaalhooldusosakonnale. Vangla Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Soome Vabariigi Helsingi prokuratuur koostas 13.11.2012 Euroopa vahistamismääruse Eesti Vabariigi kodaniku A.I suhtes ning taotles tema kinnipidamist, vahistamist ja loovutamist. Harju Maakohtu 03.12.2012 määrusega rahuldati Euroopa vahistamismääruse taotlus ning A.I loovutamisvahistuse kulgemise aja alguseks loeti 27.11.

1. A.I loovutati Soome Vabariigile kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 09.04.2014 otsusega tunnistati A.I süüdi raskendavatel asjaoludel Helsingis toimepandud narkokuritegudes (kuritegu kvalifitseeriti Soome Kriminaalseadustiku
2. peatüki § 2 lg 1/1 järgi) ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas kannab isik karistust esimest korda. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise, salakaubaveo, kuriteo varjamise (seotud narkootikumidega) eest. Käesolev kuritegu on raske narkokuritegu, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning grupi mõjul. Kinnipeetava suhtes vägivaldsust ei ole täheldatud. 2 Vangistuse jooksul on A.I töötanud majandustöödel koristajana ning õppinud puidupingioperaatori eriala. 07.03.2016 koostati kinnipeetavale uus individuaalne täitmiskava, kus tegevusena oli lisaks määratud psühholoogi vastuvõtt. Eeltoodust tulenevalt on A.I käinud ka psühholoogi vastuvõttudel. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama koos elukaaslasega aadressile xxxx. Kõnealusel aadressil asub eramaja, mis kuulub kinnipeetava õe abikaasale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta. Enne kinnipidamist sai A.I legaalset sissetulekut ning omas väidetavalt kolme firmat, mis tegelesid ehituse, kinnisvara vahenduse ja internetireklaamiga. Vabanemisjärgselt garanteerib kinnipeetavale töökoha xxxx. Rahalised nõuded kinnipeetaval puuduvad ning A.I vabanemisfondi on hoiustatud 03.05.2017 seisuga 1410 eurot. Kinnipeetava perekond on valmis A.I toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, laps, õde ja elukaaslane. Suhted endise elukaaslasega on A.I-l samuti head. Kinnipeetav käib tihti pikaajalistel kokkusaamistel ning suhtleb oma lähedastega telefoni teel iga päev. Isiku suhtlusringkonnas on väidetavalt enamasti seaduskuulekad isikud, kuid on ka kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt kinnipeetav võib olla mõjutatav. Kinnipeetava sõnul on ta teinud ranged valikud ning soovib suhelda ainult seaduskuulekate inimestega. Narkootikumide tarvitamise osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt narkootikume proovinud, kuid väidetavalt narkootikumid ei sobinud talle ning rohkem ei ole ta neid tarbinud. A.I on ühel korral karistatud NPALS alusel rahatrahviga. Viimased kaks kriminaalkaristust on seotud narkootikumi levikule kaasaaitamisega. Vestluse käigus mainis kinnipeetav, et vabanedes ei soovi ta oma vigu korrata. Kinnipeetava suhtlemisoskused on head. A.I mõtleb osaliselt tegude tagajärgedele ning enda sõnul tahab ta edaspidi elada seaduskuulekalt. Tema riskivat ja hoolimatut elustiili ilmestavad arvukad liiklusrikkumised ja korduvad kuriteod. Kinnipeetav on võimeline oma probleeme kirjeldama, kuid pole neid varasemalt sihipäraselt lahendanud. Kuritegude põhjustest ja tagajärgedest räägib enamasti enesekeskselt. Süüdistab oma kuriteos inimesi, kellega suhtles. Kinnipeetav on olnud ametnikega suheldes viisakas ja enda sõnul ta mõistab temaga töötava personali kasulikku rolli, kuid tajutav on soov manipuleerida. Väidetavalt aktsepteerib ühiskonnas toimivaid reegleid. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb rahvatervisele kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem olukordades, kui isik ei teadvusta endale oma käitumismustrite ja kuritegude seoseid ja tagajärgi ning jätkuvalt suhtleb kriminaalse taustaga tuttavatega. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata A.I-le katseaeg kuni 27.11.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada 1 , 4, 7, 9 sätestatud kohustusi. A.I täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2 3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 02.05.2017 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokuratuur siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. A.I kannab käesolevat karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Enne seda oli A.I Eestis karistatud kolmel korral. A.I sooritas uue raske kuriteo – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses (4 kg amfetamiini) ebaseadusliku käitlemise, mis on raske rahvatervisevastane süütegu ning millega kaasneb ka oht rahva tervisele. A.I on neljal korral oma kriminaalse käitumisega näidanud üleolevat suhtumist ühiskonna õiglustundesse. Varasemad karistused ei ole olnud talle piisavalt mõjusad ega ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A.I saanud legaalset sissetulekut. Maksuja Tolliameti andmetel ei ole isikule enne kinnipidamist 2010-2012 aastatel tehtud väljamakseid ja ta ei ole esitanud tuludeklaratsiooni. Eeltoodu annab tunnistust A.I legaalse sissetuleku puudumisest. Kuigi iseloomustusest nähtub, et A.I vastu puuduvad nõuded, siis prokuratuuri andmetel on isikul Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 09.04.2014 kohtuotsuse nr 201/114100 järgi välja mõistetud kriminaaltulu 9200 eurot. Kõnealust nõuet pole isik vabatahtlikult tasunud, mistõttu saadeti otsus Eestile tunnustamiseks. Harju Maakohtu 22.02.2017 määrusega tunnistati Soome Vabariigi kohtuotsuse 201/114100 täitmise kriminaaltulu konfiskeerimise osas Eesti Vabariigis lubatavaks, kuid nimetatud kohtumäärus pole jõustunud. Hetkel on määruskaebus Riigikohtu menetluses. Juhul, kui kohtumäärus jõustub, kuulub temalt sissenõudmisele 8200 eurot. Prokuratuuril puudub veendumus, et A.I suudaks vabanedes käituda seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt räägib isik kuritegude põhjustest ja tagajärgedest enamasti enesekeskselt, süüdistades selles teisi, suhtlemisel ametnikega on soov manipuleerida. Seega ei pea prokuratuur võimalikuks vabastada A.I vangistusest ligikaudu 3 aastat 6 kuud enne tähtaega olukorras, kus isikul on peaaegu pool karistusest kandmata ning isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis omakorda viitab õiguslikule hoolimatusele ja riskeerivale elustiilile. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et A.I uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav suhtlemise jätkamine kriminaalse taustaga isikutega. Seega ohtu, et isik vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A.I kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 %, mis on keskmine retsidiivsusnäitaja. A.I vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. 4 Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et arvestades A.I poolt toimepandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Maakohtu istung 19.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas A.I , et ta soovib oma tütrega koos olla. Ta saaks asuda tööle ettevõttesse xxxx. Vangistust on ta kasutanud õppimiseks (saab puidupingi operaatori eriala diplomi Ida-Viru Kutsehariduskeskusest) ja töötamiseks ning sama tegi ta ka Soome vanglas. Individuaalset täitmiskava on täitnud. A.I palub võimalust tõestada, et ta on oma tegudest aru saanud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. A.I avaldas, et ta võib esitada kõik oma telefoni väljavõtted. Ta lisas, et on suhelnud paaril korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kuid vangla oli sellest teadlik ning valvur selles probleemi ei näinud. Rohkem ei ole ta kellegagi suhelnud. Tal on pooleli vaidlus Soome Vabariigi kohtuga – ta on nõus tasuma ainult poole summast, s.o enda osa. Kaitsja seisukoht Kaitsja esitas 19.06.2017 videokohtuistungil kohtule A.I iseloomustavad dokumendid: A.I on kandnud suurema osa karistust ära Soomes Helsingi vanglas, A.I osales isa-lapse rühmas, Helsingi vangla tõendi selle kohta, milline on A.I üldine iseloomustus (isik käitus eeskujulikult); õppimise kohta. Kaitsja avaldab, et tema seisukoht on analoogne vangla seisukohaga. Kaitsja toetab A.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla on teinud tema kohta põhjaliku ülevaatuse. Kui kohus peab võimalikuks isik vabastada, kohaldatakse käitumiskontrolli 14 kuud ja elektroonilist valvet 11 kuud. Kaitsjale jääb arusaamatuks prokuröri seisukoht. Kaitsja lisab, et prokuratuur oma seisukohta ei ole põhistanud. Vangla on õppinud A.I tundma – riski aste on 14 %, mis on madal. Kaitsja ei näe ühtegi negatiivset asjaolu, miks ei saaks isikut vabastada. Kinnipeetav on omandanud eriala, tal on olemas vabanemisjärgne töökoht. Käesoleval hetkel on lahtine vaid vaidlus Soomes seoses vaidlusaluse summaga. Kaitsja viitab prokuröri arvamusele vastukaaluks Riigikohtu 3-1-1-1217 lahendile, kus riigikohus ütleb, et lähtuma ei peaks varasemast teost, vaid tuleb lähtuda edasisest käitumisest. A.I on täitnud vanglas individuaalset täitmiskava 100%. Kui vaadata isiku suhtumist, siis kaitsja hinnangul on karistus oma eesmärgid täitnud. Kinnipeetaval on olemas tahtmine, soov ja motivatsioon seaduskuulekaks käitumises vabaduses. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et A.I suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetava iseloomustusest ja prokuröri seisukohast nähtub, et A.I on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kuid kohtu poolt teostatud karistusregistri päringust 5 nähtub, et A.I-l on 1 kehtiv välisriigi karistus. Kuivõrd ülejäänud 3 kriminaalkaristust on arhiveeritud, siis ei ole käesoleval juhul nendele andmetele tuginemine lubatud. Käesoleval juhul kannab A.I karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus rõhutab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avalikku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Samas ei välista narkokuriteo toimepanemine iseenesest isiku ennetähtaegset vabastamist. Kuigi toimepandud kuriteo raskus räägib A.I vabastamisele vastu, toetavad sisuliselt kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nimelt kaaluvad käesoleval juhul A.I käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused ning tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine talle kaasa tooksid, üle isiku varasema elukäigu. A.I vabastamist toetavad tema vabanemisjärgsed elutingimused. Isikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mille üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamise kohta ning ka kinnipeetav ise on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. A.I-l on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ning tal on vabanemisfondi kogunenud 1410 eurot, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isikul on olemas toetav lähivõrgustik, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Järelikult on kinnipeetaval olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kohus on seisukohal, et A.I on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Samuti on kinnipeetav täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – A.I töötas majandustöödel, käis psühholoogi vastuvõttudel ning õppis puidupingioperaatori eriala. Märkimist väärib ka asjaolu, et A.I osales koos oma tütrega isa-lapse rühmas. Eeltoodust saab teha järelduse, et kinnipeetaval on motivatsiooni muutumiseks ning kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud A.I-le positiivset mõju. Seega võib asuda seisukohale, et seni kantud karistus on süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. A.I kannab vanglas karistust esimest korda, mistõttu võiks seni kantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 27.11.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal saada teada, kus A.I viibib. Elektrooniline järelevalve piiraks teataval määral ka isiku elu, kuid ühtlasi aitaks see isikul kohaneda eluga vabaduses. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni 14 kuu kestel. Lisaks määratakse isikule katseaeg karistusaja lõpuni ning kohaldatakse elektroonilist järelevalvet 11 kuu kestel. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele võimalik kohustada isikut täitma ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A.I elektroonilise valve kohaldamisega. tingimisi enne tähtaega 6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 7