← Eesti

1-17-1418/34

1-17-1418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-1418 Kohtuistungi toimumise

§ 22lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29.

augusti

  1. a otsus, üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav G.Q (ik: XXX); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Prokurör Eriasjade prokurör Küllike Kask Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsus G.Q-le KarS §

§ 22lg 3 järgi mõistetud karistuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada G.Q Kar

S §

§ 22

lg 3 järgi toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o kokku rahalise karistusega 2000 eurot.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 7.–
  2. juunini 2016, s.o kolm päeva, mille tõttu tuleb ärakantuks lugeda rahaline karistus 9 päevamäära ulatuses (90 eurot). Ärakandmata karistus on seega rahaline karistus 1910 eurot.
  3. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus muutmata
  4. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 1-17-1418 EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
  5. G.Q-le esitati süüdistus KarS §

§ 22lg 3 järgi selles, et kohtuotsusega vangistusega karistatud isikuna, kelle karistus oli Kar

S § 69 alusel asendatud 1440 tunni üldkasuliku tööga, aitas ta kaasa üldkasuliku töö juhendaja poolsele üldkasuliku töö tundide arvestuslehtede võltsimisele. Süüksarvatav käitumine seisnes alljärgnevas. 1.

  1. G.Q sooritas vastavalt kokkuleppele kriminaalhooldajaga oma üldkasuliku töö tunde MTÜ-s XXX, kellel oli kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise leping. G.Q juhendajaks oli määratud MTÜ XXX juhatuse liige SK. SK-l oli üldkasuliku töö tegemist juhendava isikuna tulenevalt järelevalvekohustus vastavalt
  2. juulil 2014 Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse ja MTÜ XXX vahel sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise lepingu punktile 9 ja Justiitsministeeriumi
  3. juuni
  4. a määruse nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 14 lg 1 ja 2, § 15 lg 1, § 19, mille kohaselt juhendaja ülesandeks on muuhulgas juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli kriminaalhooldusaluse üle talle määratud tööülesannete täitmisel ja pidada arvestust kriminaalhooldusaluse töötundide kohta ning teavitada viivitamatult kriminaalhooldajat töötingimuste rikkumisest kriminaalhooldusaluse poolt ning töö tegemise või korraldamisega seotud muudatustest. Ka tulenevalt
  5. juuli
  6. a Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse ja MTÜ XXX vahel sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise lepingu punktist 10 on pärast üldkasuliku töö nõuetekohast lõpetamist tööandja kohustuseks esitada kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö tegemist kinnitavad dokumendid. SK esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametnik MR-le igakuiselt G.Q üldkasuliku töö tegemise kohta üldkasuliku töö arvestuslehed, kus on kirjas G.Q üldkasuliku töö tegemise kuupäevad, töö alguse ja lõpu kellaajad ning tehtud tundide arv. Eelnevast nähtuvalt oli SK-l avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja ta oli oma tegevuses KarS 288 lg-s 1 nimetatud ametiisik. 1.
  7. SK kandis G.Q kaasaaitamisel kriminaalhooldusosakonnale esitatud G.Q üldkasuliku töö arvestuslehtedele
  8. a oktoobrist kuni
  9. a maini muuhulgas selliseid ajavahemikke, millal tegelikult G.Q üldkasulikku tööd ei teinud. G.Q on SK-le edastanud andmeid, nagu oleks ta üldkasulikku tööd teinud ka nende ajavahemike kohta, mil ta tegelikult üldkasulikku tööd ei teinud. Kokku on G.Q esitanud SK-le ebaõigeid andmeid üldkasuliku töö tegemise kohta vähemalt 268 tunni ja 22 minuti kohta ning SK on vastavalt G.Q-lt saadud andmetele kandnud need valeandmed üldkasuliku töö arvestuslehtedele. G.Q edastas SK-le e-posti teel enda ÜKT sooritamise kohta teadvalt valeandmed ning SK, olles esitatud andmete tegelikkusele mittevastavusest teadlik, edastas G.Q talle esitatud 2 1-17-1418 andmed kriminaalhooldusosakonnale, pannes sellise tegevusega toime ametialase võltsimise ja võltsitud dokumendi väljaandmise. G.Q pani eelpool kirjeldatud tegevusega toime ametialasele võltsimisele ja võltsitud dokumendi väljaandmisele kaasaaitamise vaimse ja füüsilise kaasabi näol. Oma teo tulemusel on G.Q vabanenud üldkasuliku töö tegemise kohustusest vähemalt 268 tunni ulatuses.
  10. Pärnu Maakohtu
  11. augusti
  12. a otsusega mõisteti G.Q KarS §

§ 22lg 3 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta vangistusega.

Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsusega mõisteti G.Q-lt menetluskuluna välja sundraha 705 eurot. Maakohus lahendas asitõenditega seonduvad küsimused.

  1. Maakohus leidis, et süüdistus on täies mahus tõendatud. 3.
  2. SK-l oli üldkasuliku töö juhendajana ametiseisund KarS § 288 tähenduses. Kohus tuvastas, et ta kandis G.Q kaasaaitamisel kriminaalhooldusosakonnale esitatud G.Q ÜKT arvestuslehtedele
  3. a oktoobri kuni
  4. a mai kohta ka selliseid ajavahemikke, millal G.Q tegelikult ÜKT-d ei teinud. See on tõendamist leidnud SK kriminaalhooldusosakonnale esitatud vastavate arvestuslehtede ning nende vaatlusprotokolli kõrvutamisel jälitustoimingu protokollidega, sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega ja samuti pangakontode vaatlusprotokolliga. 3.
  5. Kohus vaatles neist tõenditest nähtuvat üksikasjalikult ja jõudis tõenditest nähtuva põhjal järeldusele, et SK pani toime intellektuaalses vormis võltsimise. Seejuures oli ta teadlik enda kohustustest üldkasuliku töö juhendajana nii kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud lepingu kohaselt kui ka tulenevalt Justiitsministeeriumi
  6. juuni
  7. a määrusest nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“. SK oli teadlik ka sellest, et ta kannab arvestuslehtedele valeandmeid ja et ta tegutses seda tehes kavatsetult (see nähtub
  8. juuli
  9. a jälitusprotokollist). SK teadlikkus, mil viisil tuleb registreerida ajakavast erinevad töötamise ajad, samuti tema kohustusest teatada kriminaalhooldajale sellest, kui hooldusalune rikub ajakava, nähtub ka asjas tunnistajatena üle kuulatud kriminaalhooldajate MR ja IK ütlustest. 3.
  10. Maakohtu hinnangul ei ole millegagi kinnitust leidnud SK ja süüdistatava ütlused selle kohta, et oli nn vabaajakava. Samas osutas kohus veel sellele, et olenemata asjaolust, kas kriminaalhooldaja aktsepteeris tundide tegemist n.ö vabaajakava alusel või mitte, on siiski tõendatud, et G.Q kirjapandud aegadel ÜKT-d ei teinud ning seetõttu ei vastanud need esitatud andmed tegelikkusele. 3.
  11. Kohus selgitas, et karistuse täitmine ei saa toimuda nii, kuidas see üldkasuliku töö juhendajale mugav ja kasulik on, kui selle tagajärjeks on see, et süüdimõistetu ise sisuliselt nö justkui karistab end ise ja määrab vajaduse vastavalt päevale. Kui juhendajal ei olnud tööd pakkuda kokkulepitud aegadel, siis seda ei oleks tohtinud varjata ja tulnuks leida lahendus kriminaalhooldusosakonnaga. Võimalik, et sellisel puhul oleks saanud kaaluda ka juhendava asutuse võimekust üldse ÜKT reegleid tagada ja järgida. Samas asjaolude kontekst näitab ka 3 1-17-1418 seda, et MTÜ XXX ei soovinud kokkulepitud mahus töö olemasolu kahtluse alla seadmisega kuidagi riskida, sest MTÜ-l oli vaja töö tegijat üksnes tasuta. Seega ilmselt puudus läbipaistvus ja kohane järelevalve tööde juhendaja SK poolt ning seda igati teadlikult. 3.
  12. Maakohtu arvates ei ole oluline, et erakorralise ettekande menetluses tuvastati, et tunnid on tehtud ning neid on hoolimata valedest aegadest tagant järele aktsepteeritud, sest võltsimine oli juba enne seda lõpule viidud ja see on esitatud dokumentide järgi igati jälgitav. 3.
  13. Erakorralise ettekande kohtuliku uurimise ese ei olnudki võltsimise tõendatuks või mitte tõendatuks lugemine. Seejuures osutas maakohus, et erakorralise ettekande kohtulikul arutelul ei osale ka ringkonnaprokurör. Erakorralise ettekande kohtumenetluses sai otsustada, kas karistus pöörata täitmisele või mitte. Kuna viimast otsustati mitte teha ja seda kriminaalhooldusosakonna nõusolekul – määrust ei vaidlustatud, siis see on tuvastatud ja jõus juriidiline fakt. Maakohus leiab, et ta on üksnes selles faktis ka sellega üldmenetluses seotud. 3.
  14. Maakohtu hinnangul ei kummuta tunnistajate AA, AK ja NL ütlused mingil viisil seda, et G.Q on talle süüks arvatud teo toime pannud. 3.
  15. G.Q pani teo toime kavatsetusega, seda kinnitab ainuüksi juba episoodide arv ja välja töötatud koostöö SK-ga. Ta saatis SK-le teadlikult valeandmeid ÜKT tegemise aegade kohta seades eesmärgiks talle üldkasuliku töö näol mõistetud karistusest kergemini pääseda. 3.
  16. G.Q tuvastanud. teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  17. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule G.Q ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja G.Q õigeksmõistmist. 4.
  18. Kaitsja ja süüdistatava hinnangul on maakohtule esitatud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna
  19. septembri
  20. a ettekandega tuvastatud, et G.Q täitis
  21. augustiks 2016 üldkasuliku töö tundide sooritamise kohustuse. Seejuures on kaitsja arvates oluline osutada ettekandes märgitule, et G.Q suunati MTÜ-sse XXX ÜKT-d tegema põhjusel, et ta täitis asenduskaristust korrektselt. Sel põhjusel jäeti Pärnu Maakohtu
  22. augusti
  23. a määrusega rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles taotleti G.Q-le Pärnu Maakohtu
  24. septembri
  25. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 4.
  26. Apellandid leiavad, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, nagu puuduks tõendid selle kohta, et ÜKT tegemiseks oli kokku lepitud nn vabaajakva. Seejuures on maakohus põhjendamatult jätnud asjas tähtsust omavad tõendid tähelepanuta, mistõttu on kohus jõudnud 4 1-17-1418 ebaõigetele järeldustele. Sellega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Nimelt ei ole maakohus arvestanud SK ütlustega, millest nähtub vajadus teha üldkasulikku tööd graafikuvälisel ajal. Samuti nähtub SK ütlustest, et G.Q graafikuvälisel ajal tehtud ÜKT tunde ei fikseeritud kusagil, sest kokku oli lepitud, et töö peab olema tehtud ükskõik mis ajal. Töö aga oligi tehtud. 4.
  27. Kaitsja ja süüdistatava arvates nähtub asjaolu, et kriminaalhooldaja MR-ga oli ÜKT tegemine graafikuvälisel ajal kokku lepitud, lisaks tunnistaja SK ütlustele ka SK telefonivestlustest G.Q-ga ja KHO juhataja IK-ga. Jälitustoimingu protokollist (eeluurimisel
  28. kd, lk 181, protokolli lk 10) nähtub SK kinnitus, et ta on MR-ga rääkinud, et kui ei ole tööd teha, siis G.Q tuleb hiljem või tuleb varem. Jälitustoimingu protokollist (eeluurimisel
  29. kd, lk 190, protokolli lk 19) nähtub SK kinnitus IK-le, et G.Q kooskõlastab muudatused temaga, millal vaja ja MR-ga ei ole siis vaja enam kooskõlastada. 4.
  30. Edasiselt osutavad kaitsja ja süüdistatav, et tunnistajana üle kuulatud kriminaalhooldaja MR ütlustest nähtuvalt oli H. Taslts korrektne kriminaalhooldusalune, kelle suhtes ei olnud mingeid pretensioone. Tunnistaja ei välistanud, et võis olla andnud G.Q-le loa teha ÜKT-d graafikuvälisel ajal ja ta on möönnud ajakava osas suhtlemist nii SK kui ka G.Q-ga . Tunnistaja on sõnaselgelt kinnitanud, et kui arvestuslehel olid ühed kuupäevad ja detailses kavas teised, siis see ei olnud keelatud, et isik tegi teistel päevadel tööd – paindlikkus oli võimaldatud. Tunnistaja hinnangul on ajakava koostamine suur ennustus. 4.
  31. Apellandid märgivad, et tunnistajate AK ütlustest nähtuvalt ta päevasel ajal võimles ja ta on aknast näinud G.Q toimetamas ning on sellest ka SK-le teada andnud, kui G.Q on kohal. Ta on ka kinnitanud, et töö oli tehtud. Tunnistaja NL ütlustest nähtuvalt pandi töötunnid kirja nii, nagu need tehti. Tema andis töötamise ajast aru nii MR-le kui ka SK-le. Ajakava eiramisi põhjustas ilmastik või muud asjaolud ja MR sai asjast aru. Töö oli tehtud ja G.Q tegi kõik oma tunnid ära. Arvestuslehti ei olnudki võimalik korrektselt täita, sest seadus ei võimaldanud tunde vastavalt tegelikule ajakavale kirja panna. Kaitsja ja süüdistatav osutavad, et ka süüdistatav ise on andnud eelrefereeritud tunnistajatega samasisulisi ütlusi. Töö iseloomust jms asjaoludest tulenevalt ei kattunud reaalne töö tegemise aeg ÜKT ajagraafikus märgitud aegadega, tööd tehti konkreetse päeva lõikes ka enne ja pärast ajagraafikus märgitud aega, samuti nädalavahetustel. Selline paindlik graafik oli kokku lepitud nii SK kui ka MR-ga. MR ongi aga süüdistataval soovitanud kõik muudatused ajakavas kokku leppida enda juhendajaga. Eelneva põhjal leiavad apellandid, et maakohtu järeldused selle kohta, et ÜKT tegemine käis üksnes süüdimõistetu voli järgi ning G.Q oleks nagu ise „valinud ja sobitanud, millal ja kas end karistada ja kuidas see kokku läheb tema muude tegemistega“, on ilmselgelt ebakohased. Apellantide väitel ei seadnud G.Q ÜKT-d tehes kuidagi enda huve esiplaanile, sest tegi töid mitte siis kui talle mugav, vaid siis, kui tööd oli vaja teha. 4.
  32. Kui G.Q oleks pidanud kindlatel päevadel viibima ÜKT tegemise kohas olukorras, kus reaalselt mingit tööd teha ei ole, s.t ta oleks pidanud lihtsalt kohal passima ja tööd simuleerima, olnuks kaitsja ja süüdistatava arvates tegemist tema väärikust alandava karistamisega, mis on vastuolus PS § 18 lg-ga
  33. Samuti ei oleks selline olukord kuidagi täitnud 5 1-17-1418 karistuse üld- ega eripreventiivseid eesmärke. ÜKT kui karistuse sisu ja eesmärk on tagada ikkagi reaalse ja kasuliku töö tegemine. 4.
  34. Apellantide arvates saaks ametialase võltsimisega tegu olla vaid siis, kui SK oleks kriminaalhooldusosakonnale esitanud sellised tundide arvestused, milles oleksid märgitud reaalselt tegemata töötunnid. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Pelgalt ÜKT tegemine ja selle tegemise lubamine ajakava välisel ajal võib endast kujutada ÜKT korraldamise lepingu ja justiitsministri kehtestatud korra rikkumist, mitte aga ametialast võltsimist. Kuna justiitsministri kehtestatud korras ei nähta üldkasuliku töö ajakavas muudatuste tegemise kokkuleppele ette kirjalikku vormi, siis on sellistes muudatustes võimalik kokku leppida ka suuliselt. Seega ei ole SK kaitsja hinnangul toime pannud ametialast võltsimist, mistõttu ei saa G.Q olla toime pannud ka sellisele kuriteole kaasaaitamist. 4.
  35. Lisaks eeltoodule ei saanud G.Q apellantide arvates talle süüksarvatud kuritegu toime panna ka põhjusel, et ÜKT tegemist kontrollis kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud lepingu kohaselt SK. Nii töötundide arvestuse pidamine kui ka töö tegemise kontrollimine oli ainuisikuliselt tema kohustus. ÜKT-d tegeval isikul ei ole kohustust ega ka õigust esitada ÜKT juhendajale omapoolset tundide arvestust. Seetõttu ei saa ka G.Q-le ÜKT-d teinud isikuna süüks arvate seda, kas ja kuidas juhendaja ÜKT täitmist kontrollis või kontrollimata jättis. Juhendajal ei ole kohustust ega ka õigust arvestada ÜKT-d tegeva isiku või mistahes kolmanda isiku esitatud andmeid töötundide arvestuse osas, sest seda arvestust peab pidama just tema ise. Eeltoodust tulenevalt on juhendajale ükskõik kelle poolt saadetud mistahes kõrvaline informatsioon väidetavalt tehtud töötundide või nende aja osas õiguslikus mõttes mitterelevantne ega saa kuuluda arvestamisele. Sellise, juhendaja poolt arvestamisele mittekuuluva informatsiooni esitamine ei ole kaasaaitamine ametialasele võltsimisele vaimse ja füüsilise kaasabi näol. Juhul, kui SK esitas andmed G.Q esitatud andmete alusel, siis on see SK, kui juhendaja rikkumine, milles G.Q süüdistada puudub õiguslik alus. 4.
  36. Veel osutavad kaitsja ja süüdistatav sellele, et justiitsministri kehtestatud korra § 7 lg 1 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed. Arutatavas asjas ei ole tõendatud, kas ja millisel määral on G.Q ülalnimetatud asjaoludest teavitatud. Samuti ei nähtu asja materjalidest Korra § 12 kohaselt G.Q kinnitatud ajagraafikuid. 4.
  37. Muuhulgas märgivad apellandid, et kriminaalasjas nr 1-17-1310 on maakohus tuvastanud SK puhul ametialase võltsimise tahtluse kaudse tahtluse vormis. Vaidlustatavas kohtuotsuses on maakohus aga tuvastanud, et SK pani teo toime kavatsusega. Selliseks varasema ja jõustunud kohtuotsusega tuvastatud SK teotahtluse ümber hindamiseks ei olnud maakohtul alust. 4.
  38. Apellantide hinnangul on G.Q-le mõistetud karistus ülemäära karm. Kohtuotsuse kohaselt arvestab maakohus süü osas kavatsetusega toimepandud suurt rikkumise ulatust, 6 1-17-1418 perioodi ja mahtu. Kohtu hinnangul ilmestab seda see, et lõpuks isik oli lausa erinevates linnades, sh välismaal, kuigi oleks pidanud tegema üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul ilmestab see karistuse täitmise fakti, milliseks farsiks oli see muutunud, süsteem oli sisse töötatud koostöös juhendajaga. Kohus on seisukohal, et G.Q teos avaldub äärmiselt üleolev suhtumine õiguskorda. Maakohus leiab, et arvestades süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist on välistatud pelgalt rahalise karistuse kohaldamine ja G.Q puhul on vabaduses kantavate karistuste kohaldamise võimalikkus ammendunud. Eeltoodut ilmestab maakohtu hinnangul eriliselt asjaolu, et käesolevalt on G.Q süüdi mõistetud just eelmise karistuse – üldkasuliku töö tegemisega seonduvate andmete võltsimisele kaasaaitamises. Maakohus ei põhjenda, et juhul, kui isik ei teinud ajakavas märgitud ajal ÜKT-d, siis millist tähendust omab karistuse mõistmise seisukohast tema väidetav viibimine välismaal. Kohus on täielikult paljasõnaline, väites et „karistuse täitmine oli muutunud farsiks“. Vastupidi – kohtu enda poolt tuvastatud asjaolude kohaselt (jõustunud 30.08.2016.a. kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-14-2962), samuti käesolevas apellatsioonis viidatud tunnistajate ja süüdistatava ütluste kohaselt olid kõik kohustuslikud 1440 ÜKT tundi täielikult tehtud. Kohus ei põhjenda sedagi, milles avaldub G.Q äärmiselt üleolev suhtumine õiguskorda. Arutatavas asjas uuritud tõendite valguses on tõendatud sootuks vastupidine. Arvestades, et ÜKT tunnid on faktiliselt tehtud ning olemas olid kokkulepped ÜKT tegemise nn paindliku ajagraafiku osas juhendaja ja KHO ametnikuga, on selles olukorras üheaastase reaalse vangistuse mõistmine G.Q-le äärmiselt ebaproportsionaalne võrreldes teo raskusega. Seejuures osutavad kaitsja ja süüdistatav asjaolule, et põhiteo täideviijat SK on karistatud üksnes rahalise karistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata jäetud. Selline äärmiselt suur disproportsioon täideviija ja kaasaaitaja karistuste vahel on põhjendamatu. Neil põhjustel tuleks juhul, kui G.Q süüditunnistamine osutub õiguslikult põhjendatuks, mõista talle kergem karistus, mis oleks samaväärne põhiteo täideviijale mõistetud karistusega.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu istungil
  40. novembril 2017 jäid apellandid apellatsiooni juurde ja taotlesid selle rahuldamist. Seevastu prokurör vaidles apellatsioonile vastu, taotledes jätta see rahuldamata ja jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  41. Maakohtu otsuse muutmiseks G.Q süüditunnistamise osas ei ole alust, sest maakohus on asjas kogutud ning kohtulikul arutamisel vahetult uuritud tõendeid hinnanud kogumis, jõudes õigele järeldusele sellest, et G.Q on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud. Maakohus ei ole kriminaalasja arutades ega kohtuotsust koostades rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Küll aga tuleb maakohtu otsus tühistada G.Q-le mõistetud karistuse osas. Oma seisukohti põhjendab kriminaalkolleegium alljärgnevalt.
  42. Kaitsja ja süüdistava seisukoht, et kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamisel tuvastas Pärnu Maakohus
  43. augustil 2016 selle, et G.Q on üldkasuliku töö kohustuse täitnud, on arutatavas menetluses asjakohatu. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamise menetluses ei osale prokurör. Kriminaalhooldaja on arutatava asja menetlemisel välja 7 1-17-1418 selgitamata põhjustel (nt seetõttu, et ta uskus SK esitatud andmeid) tuvastanud, nagu oleks G.Q kõik ÜKT tunnid ära teinud. Samas ei olnud kriminaalhooldusosakonnal arutatava kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud teavet selle kohta, et tegelikkuses on töötundidest teatamisel esitatud valeandmeid ja G.Q-l on töökohustus suures osas reaalselt täitmata. Kuna erakorralise ettekande arutamisel ei ole hinnatud ühtki tõendit ÜKT tundide arvestamise osas valeandmete esitamise kohta, siis ei omagi Pärnu Maakohtu
  44. augusti
  45. a määrus, millega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja
  46. juuni
  47. a erakorraline ettekanne G.Q-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, arutatavas asjas tõenduslikku tähtsust ja sellest määrusest ei saa teha järeldust, nagu oleks ametialane võltsimine või sellele kaasaaitamine G.Q-le süüdistuses ette heidetaval viisil ja mahus välistatud.
  48. Apellantide väide, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult mingeid tõendeid tähelepanuta ja sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, on ebaõige. Nimelt on apellandi väitel jätnud maakohus põhjendamatult arvestamata SK ütlustega, millest nähtub vajadus teha üldkasulikku tööd graafikuvälisel ajal. Samuti nähtub SK ütlustest, et G.Q graafikuvälisel ajal tehtud ÜKT tunde ei fikseeritud kusagil, sest kokku oli lepitud, et töö peab olema tehtud ükskõik mis ajal. Töö aga oligi tehtud. Maakohus on SK ütlusi arvestanud, kuid andnud neile hinnangu, mis kaitsjale ei meeldi. Pelgalt see, kui kohus teeb tõendist järelduse, mis ei lähe kokku menetlusosalise interpretatsiooniga sellest tõendist, ei ole kahtlemata käsitatav kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisega, iseäranis mitte aga põhjendamise kohustuse rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus SK ütluste kohta võtnud seisukoha, et tema jutt üldkasuliku töö tegemise nn vabaajakava kohta ei ole millegagi kinnitust leidnud. Seega on maakohus sõnaselgelt SK ütlusi tõendina arvestanud, kuid leidnud, et neis ütlustes väljendatu ei ole teiste tõenditega kinnitamist leidnud.
  49. Apellandid on osutanud sellele, et tunnistajate SK ja NL ütluste kohaselt pidi G.Q üldkasulikku tööd tegema n.n vaba ajakava kohaselt, mille osas oli omakorda olemas kokkulepe kriminaalhooldaja MR-ga. Kolleegiumi hinnangul on maakohus siiski jõudnud põhjendatud järeldusele esiteks selle osas, et mingit n.n vaba ajakava üldse ei eksisteerinud ning vastavalt kriminaalhooldusosakonna ja MTÜ XXX vahelisele kokkuleppele pidi üldkasulikku tööd tegema kindlatel aegadel. Samuti rõhub kaitsja apellatsioonis sellele, justkui nähtuks tunnistajate SK, AA, AK ja NL ütlustest, et G.Q tegi üldkasulikku tööd aegadel, millest ta on SK-le teada andnud ja millele tuginedes on SK saatnud üldkasuliku töö arvestuslehed kriminaalhooldusosakonda. Tegelikult ei nähtu tunnistajate AK ütlustest muud, kui see, et ta on näinud, kuidas G.Q üldkasulikku tööd teeb. Selles aga puudub igasugune vaidlus, et G.Q ongi teatud aegadel ÜKT tunde sooritanud. AA ja AK ütlused on konkreetsete töö tegemise aegade osas aga täiesti ebamäärased ja kasutud ega võimalda määratleda mitte ühtegi perioodi (sh süüdistusaktis G.Q-le süüks arvatud perioodi), mil G.Q üldkasuliku tööd sooritas. NL ütlused selle kohta, et tööd oli vaja teha ajakava välistel aegadel, üksnes kinnitab seda, et kokkulepitud ajakava rikuti ja et kriminaalhooldusosakonnale esitati arvestuslehti, millel kajastati üldkasuliku töö tegemise aegadena ka selliseid aegu, kus G.Q tegelikult ÜKT tunde ei sooritanud. 8 1-17-1418
  50. Süüdistuse seisukohast ei ole sisulist tähendust ka kriminaalhooldaja MR ütlustel, mille kohaselt oli G.Q korrektne kriminaalhooldusalune, kellega ei olnud mingeid probleeme. Kahtlemata võis see kriminaalhooldaja seisukohast nii ka olla, sest G.Q , koostöös SK-ga jättis MR-le mulje, et ÜKT-d tehakse vastavalt kokkulepetele ja selle kohta esitatakse õigeid andmeid.
  51. Samuti ei saa nõustuda apellantidega, nagu välistaks süüdistuses kirjeldatud kuriteo tõendatuse G.Q ja SK ütlused selle kohta, et töid oli vaja ajakava väliselt teha praktilistel põhjustel. Kolleegium osutab veel kord, et süüdistuses tehtud etteheide ei rajane mitte sellel, et G.Q oleks teinud ÜKT tunde ajakavas märgitust erineval ajal, vaid süüdistuse esitamise põhjuseks on asjaolu, et G.Q jättis suures osas ÜKT tunnid üldse sooritamata.
  52. Nõustuda ei saa ka apellantide seisukohaga, mille kohaselt olnuks G.Q kohustus viibida üldkasuliku töö tegemise asukohas kindlatel aegadel ka siis, kui reaalselt tööd teha ei olnud, hinnatav tema väärikust alandava karistamisena ja seega PS § 18 rikkumisena. Hoolimata sellest, kas kokkulepitud ajal oli tööd teha või mitte, ei ole millegagi õigustatav karistuse täitmise asjaolude kohta teadlik valetamine, püüdega vähendada reaalselt sooritatavate tundide arvu ja pääsemaks seega osaliselt karistuse kandmisest. Viide PS §-le 18 on siinkohal täiesti asjakohatu.
  53. Apellatsioonis on esitatud väide, nagu ei saaks G.Q vastutus KarS §-s 299 sätestatud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamise eest kõne alla tulla, sest ÜKT tegemist kontrollis kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud lepingu kohaselt SK ja nii töötundide arvestuse pidamine kui ka töö tegemise kontrollimine oli ainuisikuliselt tema kohustus. Kolleegiumi hinnangul on kahtlemata õige see, et üldkasuliku töö tegemise kontrollimise ja tehtud tundide üle arvestuse pidamise kohustus lasus just SK-l ning G.Q-l puudus võimalus vahetult ise tehtud tundide kohta informatsiooni esitada. Samas just see on põhjus, miks G.Q ennast ei süüdistata ametialase võltsimise täideviimisteos – ta ei vasta selle kuriteokoosseisu jaoks nõutavale erisubjekti tunnusele. Mööda ei saa aga vaadata asjaolust, et kuigi SK-l (kui järelevalve ja juhendamise kohustusega erisubjektil e ametiisikul KarS § 299 koosseisu mõttes) puudus kohustus G.Q edastatud infot üldkasuliku töö tundide arvestuslehtede täitmisel arvesse võtta, ta seda ometi tegi. Just G.Q esitatud teave oli see, millest SK valesid andmeid arvestuslehtedele koondades ja kriminaalhooldajale esitades lähtus. Seejuures on arutatavas kriminaalasjas üheselt tuvastamist leidnud, et G.Q ja SK on tundide ebaõige arvestamise osas omavahel aktiivselt suhelnud ja nõu pidanud. G.Q ja SK omavaheline suhtlus ning G.Q edastatud informatsiooni detailsus on sellised, et juhul, kui G.Q vastaks KarS §-s 299 nõutava erisubjekti kriteeriumile, tuleks tema tegu hinnata kaastäideviija teona ja kaastäideviimine ei tulegi kõne alla üksnes erisubjekti tunnuse puudumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on seetõttu G.Q teopanust õigesti hinnatud vaimse ja füüsilise kaasabi andmisena ametialasele võltsimisele.
  54. Kaitsja on apellatsioonis osutanud veel sellele, et arutatavas asjas ei ole teavet, kas kriminaalhooldaja on kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitanud kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi, samuti, 9 1-17-1418 mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed. Ka ei nähtu kriminaalasja materjalidest G.Q kinnitatud üldkasuliku töö ajagraafikuid. Kolleegium märgib, et nimetatud kohustuste täitmisel või täitmata jätmisel ei ole esitatud süüdistuse seisukohast tähtsust. Nimelt on G.Q-le ette heidetud mitte seda, et ta oleks üldkasuliku töö tegemisel ajakavast irdunud või rikkunud mingeid üldkasuliku töö tegemisega seonduvaid tingimusi. G.Q-le on ette heidetud seda, et ta on teadlikult valetanud ajaperioodide kohta, mil ta väidetavalt üldkasulikku tööd tegi ja ta on seeläbi ilma üldkasulikku tööd reaalselt tegemata vabanenud üldkasuliku töö tegemise kohustusest vähemalt 268 tunni ulatuses. G.Q rikkumised ei ole seega niisuguse iseloomuga, et need sõltunuks mingilgi viisil kriminaalhooldaja teavitamiskohustuse täitmisest või selle täitmata jätmisest. Lisaks tuleb aga osutada, et kaitsja väide on ka osaliselt vale, sest kriminaalasja materjalide juures on olemas üldkasuliku töö tegemise üldine ajakava, mida kriminaalhooldusametnik MR on G.Q-le allkirja vastu tutvustanud
  55. oktoobril
  57. Kolleegium ei pea relevantseks kaitsja kriitikat maakohtu vaidlustatud otsusele puutuvalt sellesse, et erinevalt SK süüküsimust lahendavale kohtuotsusele on maakohus vaidlustatud otsuses hinnanud SK tegevust ametialase võltsimise toimepanemisel kavatsetuks. Arutatava kriminaalasja raames ei lahendata SK süüküsimust ja see omab käimasolevas kriminaalmenetluses tähtsust üksnes sel määral, et G.Q kaasaaitamisteo puhul peab tema vastutuse eeldusena olema tuvastatud vähemalt õigusvastane põhitegu. See kriteerium on täidetud, sest maakohus on käsitlenud SK KarS § 299 lg 1 koosseisule vastavat tahtlikku põhitegu ja leidnud, et ta pani sellise teo toime. Samuti on maakohus vaidlustatud kohtuotsuses tuvastanud G.Q tahtluse kaasaaitamisteo osas ja selles, et SK paneks põhiteo toime. Seega on täidetud G.Q-le ametialasele võltsimisele kaasaitamise eest vastutuse kohaldamise kõik subjektiivsed eeldused.
  58. Kuigi kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega selle kohta, et G.Q on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud, tuleb maakohtu otsus tühistada G.Q-le mõistetud karistuse osas. Maakohtu argumentatsioonis G.Q-le karistuse mõistmisel vaadatakse mööda sellest, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse mõistmise alus isiku süü. Mis puudutab eripreventiivseid kaalutlusi – isiku eelnev karistatus jms, siis neid saab arvesse võtta üksnes neis piirides, mille on konkreetse juhtumi teosüü ette seadnud. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib isikule karistusena vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Samas ei saa ka seda otsustust tehes mööda vaadata § 56 lg-st 1 ja sellest, et olulisima piiranguna mõistetavale karistusele kehtib just isiku teosüü suurus.
  59. Süü suuruse hindamisel tuleks arutatava asja kontekstis arvesse võtta seda, et G.Q pole põhiteo täideviija, vaid tema vastutus on üksnes aktsessoorne SK-le kui täideviija vastutusele. Ilma SK toime pandud põhiteota ei oleks üldse võimalik rääkida G.Q kriminaalõiguslikust vastutusest. See tõdemus väljendub KarS-is mh § 22 lg-s 5, milles sätestatu kohaselt võib kaasaaitajale mõistetavat karistust kergendada. Teiseks tuleb kahtlemata anda hinnang arutataval juhul aset leidnud ametialasele võltsimisele hüpoteetiliselt võrrelduna 10 1-17-1418 võimaliku n.ö keskmise ametialase võltsimise juhuga. Selle põhjal on võimalik määratleda teo suhteline raskus ja järelikult ka toimepanija süü suurus.
  60. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt G.Q süü suuruse hindamisel arvesse võtnud toimepandud rikkumise ajalist ulatuslikkust ja seda, et süüdistatav on talle mõistetud karistuse täitmise muutnud sisuliselt farsiks, luues ÜKT juhendajaga süsteemi, mille abil on ta kriminaalhooldust manipuleerinud. Samas tuleb siiski arvesse võtta, et võltsimisega ei põhjustatud mingit reaalset kahju, diskrediteerides üksnes kriminaalhooldussüsteemi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et rikkumine sai toimuda põhjusel, et kriminaalhooldaja ei ole suutnud täiel määral kontrollida seda, mismoodi üldkasuliku töö korraldamine kulgeb, hõlbustades sellega kuriteo toimepanekut. Samuti tuleb arvesse võtta, et kuigi G.Q vältis talle süüks arvatud tegu toime pannes ilmselgelt osaliselt ÜKT tundide tegemist ja pääses seega talle mõistetud karistuse kandmisest osaliselt, on ta siiski suures osas ÜKT-d teinud ja karistust kandnud. Neil kaalutlustel hindab kolleegium G.Q süü alla keskmise suureks. Kahtlemata on võimalik ette kujutada suurt kahju põhjustada võivaid või erakordset küünilisust väljendavaid võltsimisi, mille toimepanemise süü oleks praegusel juhtumil aset leidnust suurem. Samas ei saa süüd pidada väikseks olukorras, kus riigi karistusõigusliku autoriteeti ei panda millekski ning mõistetud karistuse täitmist käsitatakse pigem nagu lepinguõiguslikku suhet. Nõustudes maakohtu sellekohase järeldusega, ei tuvasta ka ringkonnakohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
  61. Olukorras, kus KarS § 299 lg-s 1 nähakse võimalike karistustena ette nii rahaline karistus kui ka vangistus, ei pea kolleegium põhjendatuks G.Q karistamist vangistusega. Kuivõrd põhiteo täideviijat SKt karistati arutataval juhul rahalise karistusega, siis oleks põhjendamatu mõista sellele kuriteole kaasaaitajale karistuseks vangistust, kui tegemist on isikuga, kes on võimeline rahalist karistust kandma. G.Q osas ei ole kriminaalasja arutamise käigus tuvastatud asjaolusid, mis välistaksid tema karistamise rahalise karistusega. Kuigi tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kellele on karistusena mõistetud ka vangistust, ei ole põhjust järeldada, et sellise isiku käitumise ning hoiakute mõjutamise võimalused vabaduses on ammendunud. Kolleegiumi hinnangul tuleb G.Q karistada rahalise karistusega 200 päevamäära, võttes päevamäärana aluseks KarS § 44 lg-s 2 sätestatud minimaalse määra, s.o 10 eurot. Seega tuleb G.Q karistada rahalise karistusega kokku 2000 eurot. Kuivõrd G.Q viibis kolm päeva eelvangistuses (7.-
  62. juuni 2016), siis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel see aeg arvata karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks 9 päevamäära, s.o 90 eurot ja lugeda täitmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 1910 eurot.
  63. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  64. augusti
  65. a otsuse G.Q suhtes osaliselt, nimelt talle KarS §

§ 22lg 3 järgi mõistetud karistuse osas. Kriminaalkolleegium teeb selles osas uue otsuse, mõistes G.Q-le Kar

S §

§ 22

lg 3 järgi karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, päevamäära suurusega 10 eurot, s.o kokku 2000 eurot. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuse viibitud kolm päeva. 11 1-17-1418 /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.