1-17-7620/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7620 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2019 määrus I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.D (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.08.2017 otsusega tunnistati I.D süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaeg algas 26.06.2017 ja lõpeb 27.04.
6. Viru Vangla esitas 21.11.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 10.01.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. I.D omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib vangistuses teistkordselt. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et I.D ei ole varasematest tingimuslikest ega ka reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude laad on jäänud samaks, I.D paneb toime vägivaldseid kuritegusid ning joobes juhtimisi. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine, varem on ta toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimisi ning kasutanud mitmel korral vägivalda võimuesindaja suhtes. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. I.D käitumine vangistuses ei ole samuti olnud õiguskuulekas. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et I.D ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused.
9. Maakohus pidas positiivseks, et I.D on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb majandustöödel. I.D viibis vahepeal avavangla osakonnas, kuid seoses kaaskinnipeetavaga aset leidnud konfliktiga paigutati ta tagasi kinnisesse osakonda. Vabanemise korral on R. I.D-l olemas kindel elu – ja töökoht. Samas ei ole maakohtu hinnangul I.D kuriteod seotud tema majandusliku seisu või materiaalse kasu saamisega, seega ei ole töökoha olemasolu määrava tähtsusega ka uue kuriteo ärahoidmisel. Enda sõnul on tal kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enam ta nendega ei suhtle. Samuti on I.D avaldanud, et ta on teiste poolt mõjutatav vaid alkoholijoobes olles. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on I.D-l diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ka ise tunnistab ning enda sõnul soovib ta minna alkoholivastasele ravile, et edaspidi vabanemisest täielikult loobuda. Samas nähtub, et ka eelnevad kuriteod on I.D toime pannud alkoholijoobes olles ning ta on eelmise vangistuse jooksul samuti läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid positiivset mõju see avaldanud ei ole, kuivõrd pani programmi läbimise järgselt samuti toime uue kuriteo, mida soodustas alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus veendunud, et I.D suudab täielikult alkoholi tarvitamisest hoiduda ning peab alkoholi tarvitamist ning negatiivset mõju avaldavat seltskonda uue kuriteo toimepanemise riskiks.
10. Kuivõrd I.D on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, muuhulgas alkoholi tarvitamise keeldu ning pannud katseaja jooksul toime uue kuriteo, puudub maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist I.D poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.D kaitsja vandeadvokaat A. Tooming, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Maakohus on jätnud põhjendamata, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud või isiku varasemat elukäiku iseloomustavad andmed võimaldavad järeldada, et I.D jätkab pärast ennetähtaegset vabanemist alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Kaitsja hinnangul rajaneb maakohtu sellekohane järeldus pelgalt oletustel. Maakohus on jätnud tähelepanuta Wismari Haigla kirja, mis tõendab I.D otsusekindlust, s.o vabanemise korral alkoholiravile siirdumist ja kavatsust alkoholist täielikult loobuda. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks loetletud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles I.D-d positiivselt iseloomustava teabe. 2
13. Samuti ei ole maakohus objektiivselt hinnanud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmist, samuti eri – ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul (vt RKKKm nr 3-1-1-1217).
14. Hinnates I.D õiguskuulekat käitumist, ei ole maakohus sisuliselt hinnanud I.D suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristuste karistuslikku aspekti. Maakohtule esitatud materjalidest ja I.D ütlustest kohtuistungil selgub, et mõlemad karistused olid mõistetud tingimisi (noomitus ja tingimisi viis päeva kartserit). Kuna maakohus ei süvenenud I.D-le kohaldatud karistustesse, on maakohtu järeldus tema õiguskuuleka käitumise osas ekslik.
15. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et kohtumääruses puuduvad veenvad, ammendavad ja vastuoludeta põhjendused (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17). Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks I.D vabastamise kasuks rääkivad asjaolud võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua I.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 21.02.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid (sh kaitsjatasu taotlus) ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta I.D-d vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
18. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebuses toodule maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka I.D-d positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I.D ennetähtaegseks vabastamiseks.
19. Kokkuvõtvalt on I.D peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Isik omab nelja kehtivat kriminaalkaristust, viibib kinnipidamiskohas teistkordselt ning pani kriminaalhooldusel viibides toime uue kuriteo. Seega ei ole tõepoolest isikule varasemalt mõistetud karistused eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et vabanemise korral suudaks I.D õiguskuulekalt käituda ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
20. Ühtlasi on kriminaalkolleegium seisukohal, et hoolimata määruskaebuses toodust, on täitmata ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab I.D kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastusena määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus, et määratud distsiplinaarkaristusi ei ole võimalik liigitada rasketeks ja kergeteks rikkumisteks. Määratud distsiplinaarkaristused kogumis, jättes kõrvale konkreetse distsiplinaarkaristuse liigi, näitavad, et I.D ei ole isik, kes oleks suuteline korrale alluma ja temale määratud kohustusi 3 täitma. Ühtlasi tuleb arvesse võtta ka seda, mille eest kõnealused distsiplinaarkaristused määratud on – esimesel korral rikkus I.D avavanglas viibides väljasõidutunnistuse registreerimislehele saabumise ja lahkumise kellaaja võtmist, teisel korral määrati talle distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Sellest tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et I.D oleks suuteline kriminaalhooldusperioodi, arvestades juba ainuüksi tema käitumist vanglas, edukalt läbima.
21. Ringkonnakohus nõustub, et I.D iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – isik omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta, ta on läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel. Samas ei erine eeltoodu varasemast, s.o I.D on ka varasemalt viidatud sotsiaalprogrammi läbinud, samuti oli tal ka kuritegude toimepanemise ajal kindel elukoht ja ta on omanud nii ametlikku kui ka mitteametlikku töökohta. Seega ei saa öelda, et tegemist on sedavõrd kinnipeetavat positiivselt iseloomustavate asjaoludega, millest tulenevalt tuleks isik tingimata vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Mis puudutab aga vabanemise korral Wismari haiglasse minekut ja otsustust lõplikult alkoholist loobuda, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et taolisele seisukohale tulnuks jõuda juba palju varem, hiljemalt enne uute, alkoholijoobes kuritegude toimepanemist. Seega oli I.D-l vabaduses piisavalt aega ja võimalusi enda alkoholisõltuvusega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas I.D aga jätkata alkoholi tarvitamist, rikkudes seeläbi kriminaalhooldustingimusi ja pani toime ka uue kuriteo, olles alkoholijoobes.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.01.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
23. Menetluskulude nõuet käesolevas määruskaebemenetluses esitatud ei ole. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4