`1 järgi 4 kuud vangistust,
lg 1 alusel lõplik karistus 3 kuud ja 29 päeva vangistust,
lg 1 järgi asendati ühiskondliku kasuliku tööga, s.o 119 tundi üldkasulikku tööd, mis jõustus 02.03.2019.a.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 21.06-22.06.2019.a. süüdistuses
järgi RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada T.W
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21-22.06.2019.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.12.2019.a. Kohaldada T.W suhtes tõkendina vahistamist, vahistada T.W kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista T.W’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810 eurot; - kaitsjatasu summas 162 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
(juhtis tahtlikult 22.08.2018, samuti 29.10.2018 kella 15.37 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja 17.11.2018 kella 00.45 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.), juhtis uuesti tahtlikult, süstemaatiliselt 21.06.2019.a. kella 22.57 ajal xxxx, xxxx, xxxx tee ja xxxx tee ristmikul mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. T.W rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega T.W pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on
POOLTE SEISUKOHAD: 2 Süüdistatav T.W tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav soovis anda täiendavaid selgitusi eeluurimisel antud ütlustele lisaks ning selgitas, et töökohas ta vaikis sellest, et ta load ei kehti. Ka selgitas süüdistatav, et tal on abikaasa, kaks last. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis T.W ’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kaitsja leidis, et toimikus sisalduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust, tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja märkis, et T.W on end süüdi tunnistanud ja kahetseb, kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja leidis, et ei ole vajalik isikut karistada reaalse vangistusega, süüdistataval on perekond, ülalpidamisel alaealised lapsed. Eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulik töö on isikul täidetud. Kaitsja märkis, et antud juhul oleks mõistlik mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga. Ka taotles kaitsja menetluskulude ajatamist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et T.W tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
T.W süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatava ülekuulamise protokolliga /tl 4-6/, mille kohaselt T.W tunnistab, et juhtis 21.06.2019 kella 22:57 ajal xxxxx ja xxxx ristmikul mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, omamata juhtimisõigust. Sõidukit kasutab ta töö tegemiseks, töölepingut ei ole, tööandja ei tea, et tal puudub juhtimisõigus. 21.06.2019.a õhtul laenas ta antud sõidukit isiklikuks kasutamiseks. Kahetseb juhtunut; - kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 1-3/, millest nähtuvalt peeti T.W kinni 21.06.2019 kell 22:57 xxxx tee ja xxxx tee ristmikul, seoses kahtlustusega
järgi, mis seisnes selles, et tema, juhtis tahtlikult s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; - tunnistaja E R ütlustega /tl 7-8/, mille kohaselt teostades liiklusjärelevalvet xxxx tee ja xxxx tee ristmikul, kontrollides ’’Kõik puhuvad’’ tegevuse raames sõidukijuhtide kainust märkas valget värvi kaubikut xxxx reg nr xxxx, mis liikus xxxx tee suunas, peatati käemärguandega xxxx tee ja xxxx tee ristmikul kell 22:57. mootorsõidukit juhtis T.W , kes puhus indikaatorvahendisse 0,46 mg/l ning isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - karistusregistri väljatrükiga /tl 23-24pö/, millest nähtuvalt on T.W ’t karistatud 3-l korral kriminaalkorras ning väärteokorras korduvalt; -14.02.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega /tl 25-28/, millest nähtuvalt on 1 alusel; T.W’t karistatud
- väljatrükiga juhiloa andmete kohta /tl 32/, mille kohaselt on T.W ’l peatatud B, B1 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus alates 27.09.2016.a; 3 -tõend isiku maksustatava tulu kohta /tl 33/, mille kohaselt 2018.a puudusid T.W ’l tulud. -indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /tl 9-11/, mille kohaselt tuvastati T.W ’l 21.06.2019.a kell 22:57 lubatud alkoholi piirmäära ületamine (lõplik mõõtetulemus 0,39 mg/l); -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 16-17/, millest nähtub, et 21.06.2019.a kell 22:57 kõrvaldati T.W sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2,3 alusel; Kohus leiab, et T.W tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning T.W poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.W süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et T.W pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta kohtus ise kinnitas, et oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. T.W teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (sõiduki juhtima asumine juhtimisõigust omamata) ja tahtis seda, soovis kasutada mootorsõidukit isiklikuks tarbeks (tl 54). Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav T.W pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1- aastase vangistuse. 4 Karistust kergendava asjaoluna ei saa kohus arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid see peab olema siiras ja kajastuma tegudes, hoiakus (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p.11). Isik üldkasuliku töö toimepanemise ajal ehk katseajal sooritas antud kuriteo, mis on samalaadne eelmise kuriteoga. Seega karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava T.W suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Seda esmalt põhjusel, kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed T.W tulude kohta aastal 2018.a (tl 32-33). Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, millede eest mõistetud rahalised karistused on isikul tasumata (tl 23-24). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegu arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Kohtule esitati tutvumiseks Haljastus Plus OÜ garantiikiri, mille kohaselt garanteeritakse süüdistatavale töökoht alates 01.01.2020.a, kuid hetkel on isik töötu ja antud garantiikiri ei muuda kohtu seisukohta karistusliigi osas, kuna varasemad rahalised karistused ei ole karistuse eesmärke täitnud ja on tasumata. Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et T.W-d karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.02.2019.a otsusega (tl 25-28)
1 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 29 päeva vangistust, mis
sätteid arvestades asendati 119 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, karistus täideti 05.11.2019.a. Seega saab järeldada, et T.W olles varem toime pannud samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, ei avaldanud isikule mõju. Isik pani uue kuriteo toime katseajal, vaid vähem kui 5 kuu möödudes peale eelmist kohtuotsust. Ajal, mil ta pani toime kuriteo, oli tal veel üldkasulik töö täitmata, ta täitis selle käesoleva kohtuistungi ajaks. Kohus leiab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on T.W ’le iseloomulik käitumismuster, mis tuleneb ka Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.02.2019.a otsusest. See näitab erilist ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid, mis väljendub ka selle eest kehtestatud karistustes ning asjaolus, et sellise teo süstemaatilise toimepanemise eest on ettenähtud kriminaalvastutus. Seega on sellise rikkumise süstemaatiline toimepanemine eriliselt taunitav. Ka tuvastati isikul lubatud alkoholi piirmäära ületamine (lõplik mõõtetulemus 0,39 mg/l), mis iseloomustab ohtlikkust. Kohus leiab, et on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhistatuks karistada T.W ’t vangistusega 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 2 kuud vangistust), seega on T.W ’le mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21-22.06.2019.a., s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.12.2019.a. 5 Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 4 kuulise vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga, pani ta uue süüteo toime katseajal, ei ole vangistuse asendamise üldkasuliku tööga pikemaajalist mõju avaldanud. Seega leiab kohus, et T.W väärtushinnangute muutmiseks, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise kokku sobimatuse mõistmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine, on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv liiklusalaste süütegude toimepanemine, käesoleva kuriteo toimepanemine samalaadse kuriteo eest mõistetud üldasuliku töö ajal). Kaitsja taotles T.W karistamist vangistusega, mis asendada üldkasuliku tööga. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine vangistus, milline asendati üldkasuliku tööga ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kelle suhtes varasemalt mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine kui ka vajadus vältida uute kuritegude toimepanemist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 30.12.2019.a. Kohus ei tuvastanud reaalse vangistuse kandmist takistavaid asjaolusid, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Mis puudutab T.W lapsi, siis märgib kohus, et süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et käesoleval hetkel tal on teine kooselu, kuna tema sõnul on tal abikaasa, ei jää lapsed järelevalveta. 6 MENETLUSKULUD Vastavalt
Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha ja määratud kaitsja tasu summas 162 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on selle suuruseks 810 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasu summas 162 eurot. Kohtu hinnangul ei esine T.W puhul erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise või riigi kanda jätmise. T.W näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Arvestades asjaolu, et isik asub kandma reaalset vangistust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130 lg 41, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.