1-19-8706 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-8706 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleerit

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest

1. detsembril
2. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud kaks päeva.
3. O.N mõisteti süüdi selles, et olles karistatud 14.02.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi (juhtis tahtlikult 22.08.2018, samuti 29.10.2018 kella 15.37 ajal Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter 311CDI registreerimismärgiga XXXXXX ja 17.11.2018 kella 00.45 ajal Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit MercedesBenz Sprinter 311CDI registreerimismärgiga YYY YYY omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust), juhtis uuesti tahtlikult, süstemaatiliselt 21.06.2019 kella 22.57 ajal Harjumaal, Viimsis, Rohuneeme tee ja Sirge tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Transporter Kasten, registreerimismärgiga QQQQQQ, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. O.N rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega O.N pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb jätta mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb kaitsja O.N vahi alt vabastamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt on O.N-ile mõistetud karistus liialt karm. Tema puhul ei teeniks vangistuse mõistmine karistuse eesmärke, sest ta on teinud oma varasemast käitumisest positiivsed järeldused. Ta on käesolevaks ajaks eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö ära teinud ning pärast
5. juunit 2019 ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Tegemist ei ole ohtliku kuriteoga, sest KarS § 4231 sanktsioon on suhteliselt kerge. Juba asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on käesolevaks ajaks kriminaliseeritud, on küllaldaseks riigi poolseks sanktsiooniks. Antud teole antav kriminaalõiguslik hinnang võrreldes varasema administratiivõigusliku hinnanguga on juba isikule piisav karistus. Alternatiivselt taotleb kaitsja O.N vahi alt vabastamist, sest kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Ta ei ole pärast
6. juunit 2019 uusi kuritegusid toime pannud ning on ära teinud talle eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö. Vahi alla võtmine oleks võinud olla põhjendatud kohe pärast kuriteo toimepanemist, mitte aga pool aastat hiljem kohtusaalis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 2

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista O.N-ile reaalne vangistus ning miks ei ole teda võimalik mõistetud vangistusest tingimisi vabastada või asendada seda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et O.N-ile on juba eelmise kohtuotsusega asendatud talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Juhtimisõiguseta sõitmine on kujunenud süüdistatava elustiiliks. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohtu otsuses märgitakse põhjendatult, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reeglina ka täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kelle suhtes varasemalt mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ja kes katseajal pani toime uue kuriteo.

§ 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.N-ile mõistetud karistus ning tema kohtusaalist vahi alla võtmine on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata.

6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 3

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat M. Mahlapuu esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 291,60 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, süüdistatavaga nõupidamises ja apellatsiooni koostamises 4,5 tunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid taotletud tasu on põhjendatud osaliselt. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lühimenetluses mitte üle 108 euro ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohtukolleegium käesolevas asjas apellatsioonimenetluses advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 4 alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt O.N-ilt. /allkirjastatud digitaalselt/ 4