← Eesti

1-17-4309/132

Obsah (12)§ 199§ 142§ 1414§ 274§ 181§ 180§ 183§ 185§ 175§ 361§ 2742§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-17-4309 18. juuni 2020

§ 199

lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; 2) jõustada Pärnu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks välja hüvitis D.U, OÜ MONOLIIT ja V.V kasuks; 3) jätta OÜ-le Advokaadibüroo Eve Grass K.A Aldile ja Q.N.N maakohtu menetluse lõpuni osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda kogusummas 4134 eurot (sh 1983 eurot K.A Aldile osutatud riigi õigusabi eest ja 2151 eurot Q.N.N osutatud riigi õigusabi eest); 4) määrata OÜ-le Advokaadibüroo Eve Grass K.A Aldile ja Q.N.N apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitise suuruseks kokku 560 eurot 4 senti (sh käibemaks 93 eurot 34 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda; 5) mõista Eesti Vabariigilt D.U kasuks välja 1218 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 6) mõista Eesti Vabariigilt OÜ MONOLIIT kasuks välja 1015 eurot apellatsiooni-menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 7) tühistada Pärnu Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus, millega seati OÜ MONOLIIT kinnisasjale (registriosa nr 97202) Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 170 377 eurot 82 senti.
  5. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  6. Kassatsioonid rahuldada.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Eve Grass K.A Aldile ja Q.N.N kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 368 eurot 40 senti (sh käibemaks 61 eurot 40 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt D.U kasuks välja 1344 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ MONOLIIT kasuks välja 1120 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  10. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine: 1) lõpetada kriminaalmenetlus V.V ja K.A Aldi süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, Q.N.N süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi, D.U süüdistuses KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi ning OÜ MONOLIIT süüdistuses KarS § 210 lg 3 – § 22 lg 3 järgi

§ 199

lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumise tõttu; 2) jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) tsiviilhagi K.A Aldi ja V.V vastu; 3) jätta menetlusse võtmata Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) muudetud tsiviilhagi Q.N.N, V.V, K.A Aldi, OÜ MONOLIIT ja D.U vastu toetussumma tagastamise nõudes või alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes; 4) mõista Eesti Vabariigilt V.V kasuks välja 12 852 eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 5) mõista Eesti Vabariigilt D.U kasuks välja 11 214 eurot 20 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 8652 eurot 20 senti maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 1218 eurot apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest ja 1344 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest); 6) mõista Eesti Vabariigilt OÜ MONOLIIT kasuks välja 12 713 eurot 65 senti kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 10 578 eurot 65 senti 2

(9)1-17-4309 maakohtu menetluse lõpuni makstud kaitsjatasu eest, 1015 eurot apellatsiooni-menetluses makstud kaitsjatasu eest ja 1120 eurot kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest); 7) määrata OÜ-le Advokaadibüroo Eve Grass K.A Aldile ja Q.N.N apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulu hüvitiseks kokku 928 eurot 44 senti (sh 560 eurot 4 senti apellatsioonimenetluses ja 368 eurot 40 senti kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda; 8) jätta K.A Aldi ja Q.N.N määratud kaitsjale maakohtu menetluse lõpuni määratud riigi õigusabi tasu 4134 eurot menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda; 9) tühistada Pärnu Maakohtu
  1. septembri
  2. a määrus, millega seati OÜ MONOLIIT kinnisasjale (registriosa nr 97202) Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 170 377 eurot 82 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  3. V.V ja K.A anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 ning Q.N.N süüdistatuna KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk soodustuskelmuse toimepanemises. Sellele kuriteole kaasaaitamises anti kohtu alla D.U süüdistatuna KarS § 210 lg 2 – § 22 lg 3 järgi ning OÜ MONOLIIT süüdistatuna KarS § 210 lg 3 – § 22 lg 3 järgi.
  4. Süüdistuse kohaselt esitasid Q.N.N juhatuse liikmed V.V ja K.A Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) valeandmeid investeeringuobjekti „Rannaaugu sadama rekonstrueerimise I etapp“ kohta. Ebaõiged andmed puudutasid objekti tegelikku maksumust ja omafinantseeringu suurust ning OÜ MONOLIIT valmidust kasutada ehitusprojektis kajastatud ehituslikke lahendusi ja hinnapakkumises näidatud ehitusmahte ning materjale. K.A , V.V ja D.U teadsid, et MTÜ-1 Q.N.N pole raha omafinantseeringu nõude täitmiseks. Seetõttu lepiti omavahel kokku, et Rannaaugu sadama ehitustööde peatöövõtja OÜ MONOLIIT ehitab investeeringuobjekti üksnes PRIA toetuse arvel ning aitab MTÜ-1 Q.N.N koostada ebaõige sisuga dokumente, näitamaks PRIA-le omaosaluse nõude täitmist.
  5. V.V esitas valeandmeid esmalt
  6. novembril 2010 Q.N.N toetuse taotlemisel. Lisaks esitasid V.V ja K.A
  7. oktoobrist 2011 kuni
  8. maini 2012 PRIA-le valeandmeid ka kuludeklaratsioonides.
  9. Valeandmetest eksimusse viiduna maksis PRIA
  10. novembrist 2011 kuni
  11. maini 2012 Q.N.N välja toetuse 170 377 eurot 82 senti. Q.N.N kandis selle raha edasi OÜle MONOLIIT.
  12. OÜ MONOLIIT pädev esindaja D.U osutas kuriteole kaasabi sellega, et esitas OÜ MONOLIIT hinnapakkumise pärast teiste pakkujate hinnapakkumistest teadasaamist, tegi sadama ehitustöid väiksemas mahus ja odavamaid materjale kasutades ning edastas andmeid näilike arvete koostamiseks. Lisaks tugevdas ja kindlustas D.U täideviijate kuriteotahtlust. Maakohtu otsus
  13. Pärnu Maakohus tegi
  14. mail 2019 otsuse, millega: 1) mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks; 2) jäeti läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi (PRIA kaudu) tsiviilhagi T. Aldi ja V.V vastu; 3) jäeti menetlusse võtmata Eesti Vabariigi (PRIA kaudu) kõigi süüdistatavate vastu esitatud nõue toetussumma või alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks; 4) jäeti rahuldamata süüdistatavate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise või menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; 3
(9)1-17-4309 5) jäeti riigi kanda Q.N.N määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 1215 eurot ja T. Aldi kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 1383 eurot; 6) mõisteti riigilt välja 8652 eurot 20 senti D.U kasuks; 10 578 eurot 65 senti OÜ MONOLIIT kasuks ja 12 852 eurot V.V kasuks nende süüdistatavate valitud kaitsjatele makstud tasu katteks; 7) määrati, et kohtuotsuse jõustumisel kustutatakse OÜ MONOLIIT kinnisasjalt (registriosa nr 97202) sinna riigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse apelleeris prokuratuur, taotledes otsuse tühistamist ning süüdistatavate süüditunnistamist, nende karistamist, neilt menetluskulu hüvitise väljamõistmist, OÜ-lt MONOLIIT konfiskeerimise asendamise korras 170 377 euro 82 sendi väljamõistmist ning selle süüdistatava kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamata jätmist. K.A-lt taotles prokuratuur kriminaalasja saatmist samale kohtukoosseisule otsuse põhistamiseks. Ringkonnakohtu otsus
  2. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  3. detsembril 2019 otsuse, millega: 1) tühistati Pärnu Maakohtu otsus osas, millega: a. süüdistatavad mõisteti õigeks; b. T. Aldi ja Q.N.N määratud kaitsjate tasu jäeti riigi kanda; c. riigilt mõisteti välja 12 852 eurot V.V kasuks, 8652 eurot 20 senti D.U kasuks ja 10 578 eurot 65 senti OÜ MONOLIIT kasuks nende süüdistatavate valitud kaitsjatele makstud tasu katteks; d. määrati, et kohtuotsuse jõustumisel kustutatakse OÜ MONOLIIT kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek; 2) tehti uus otsus, millega: a. tunnistati kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi ja neile mõisteti karistus; b. OÜ-lt MONOLIIT mõisteti KarS § 84 ja § 83 1 alusel välja 170 377 eurot 82 senti; c. konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti muutmata OÜ MONOLIIT kinnisasjale riigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 170 377 eurot 82 senti; d. kõigilt süüdistatavatelt mõisteti riigi kasuks välja sundraha ja T. Aldilt ning Q.N.N ka hüvitis määratud kaitsjale makstud tasu katteks; e. V.V , D.U ja OÜ MONOLIIT valitud kaitsjatele maakohtu menetluses makstud tasu jäeti nende süüdistatavate endi kanda; f. OÜ-le Advokaadibüroo Eve Grass apellatsioonimenetluses makstava riigi õigusabi tasu suuruseks määrati 280 eurot 2 senti ja see menetluskulu jäeti riigi kanda; g. mõisteti riigilt nii D.U kui ka OÜ MONOLIIT kasuks välja 588 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 3) muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata ja rahuldati prokuratuuri apellatsioon.
  4. Käsitledes kuriteo aegumise küsimust, asus ringkonnakohus mh seisukohale, et soodustuskelmus on lõpule viidud soodustuse saamisega ning kuriteo aegumistähtaega tuleb praegusel juhul seega arvestada PRIA toetuse viimase väljamakse Q.N.N pangakontole laekumise päevast ehk
  5. maist
  7. T. Aldi ja Q.N.N määratud kaitsja taotlust apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu määramiseks pidas ringkonnakohus põhjendatuks pooles ulatuses, sest tasu on taotletud kahekordselt, mitte ühiselt mõlema kaitsealuse eest.
  8. Samuti leidis ringkonnakohus, et D.U ja OÜ MONOLIIT valitud kaitsja on taotlenud õigusteenuse hüvitamist topelt. Ringkonnakohus luges põhjendatuks tasu seitsme tunni eest summas 1176 eurot (sh käibemaks), millest poole ehk 588 eurot mõistis kohus riigilt välja D.U ja poole OÜ MONOLIIT kasuks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid 4
(9)1-17-4309
  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni 1) V.V kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, kes taotleb enda kaitsealuse osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustamist või alternatiivselt nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; 2) T. Aldi ja Q.N.N kaitsja vandeadvokaat E. Grass, kes taotleb enda kaitsealuste osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist või alternatiivselt nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; 3) D.U ja OÜ MONOLIIT kaitsja vandeadvokaat D.U Siim, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu õigeksmõistev otsus või lõpetada kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja või mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Lisaks palub kaitsja jätta D.U ja OÜ MONOLIIT menetluskulud riigi kanda.
  2. Kassaatorite argumendid on suuresti samasisulised ja need võib lühidalt kokku võtta järgmiselt.
  3. Kuriteo aegumise üle otsustamisel tuleb kohaldada KarS § 81 redaktsiooni, mis kehtis väidetava kuriteo toimepanemise ajal, sest see on süüdistatavatele kõige soodsam. Selle järgi tuleb aegumistähtaega arvestada kuriteo toimepanemisest, mitte lõpuleviimisest, nagu leidsid kohtud. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-72-10 on leitud, et kelmuse koosseisutegu on petmine, mistõttu tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Seega tuleb ka soodustuskelmuse puhul aegumist arvestada viimase pettusliku teo toimepanemisest, mitte toetuse väljamaksmisest. Süüdistatavad anti kohtu alla pärast KarS § 81 lg 1 p-s 2 ette nähtud viieaastase aegumistähtaja möödumist. Järelikult tuleb kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. OÜ MONOLIIT kaitsja leiab sedagi, et süüdistatava kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist ei saa käsitada vara arestimisena KarS § 81 lg 5 p 1 mõttes. Seega ei katkestanud ka see toiming kuriteo aegumist.

  1. Kaitsjate arvates on ringkonnakohus jätnud hindamata maakohtus uuritud õigustavad tõendid. Teise astme kohus ei näidanud ka nõuetekohaselt ära esimese astme kohtu vigu tõendite hindamisel. Süüdistus on puudulik ja apellatsioonikohus väljus süüdistuse piiridest. Ringkonnakohus eksis ka faktiliste asjaolude tuvastamisel.
  2. T. Aldi ja Q.N.N kaitsja arvates jättis ringkonnakohus tema riigi õigusabi tasu taotluse põhjendamatult osaliselt rahuldamata. Kaitsja ei taotlenud riigi õigusabi tasu topelt. Tasu ja kulud olid taotlustes kahe kaitsealuse vahel pooleks jagatud.
  3. D.U ja OÜ MONOLIIT kaitsja hinnangul hüvitas ringkonnakohus tema kaitsealuste apellatsioonimenetluse kulu põhjendamatult väikeses ulatuses. Kohtu järeldus, et kaitsja taotles samade toimingute eest tasu kahekordselt, on ekslik. Kaitsealustele väljastati arved põhimõttel, et sama toimingu tasu jagati nende vahel võrdselt. Ühtlasi pole kohus põhjendanud, miks on taotletud 14,5 tunni tasu asemel tasunõue mõistlik üksnes seitsme tunni ulatuses. Kassatsioonivastus
  4. Prokuratuur Riigikohtu määratud tähtajaks kassatsioonivastust ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Riigikohus põhjendab esmalt kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteo aegumise tõttu (I). Seejärel käsitleb kolleegium enne kassatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitamist (II). Lõpuks võtab Riigikohus kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise ning OÜ MONOLIIT kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi saatuse (III). I
  6. Kolleegium nõustub kassaatoritega, et jättes kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetamata, kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust.
  7. V.V-d , K.A , D.U , Q.N.N ja OÜ-d MONOLIIT süüdistatakse soodustuskelmuses (KarS § 210), mis KarS § 4 lg 3 järgi on teise astme kuritegu. 5

(9)1-17-4309
  1. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat. Süüdistatavate väidetava kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg 1 redaktsiooni järgi arvestati aegumistähtaja kulgu kuriteo toimepanemisest, alates
  2. jaanuarist 2015 arvestatakse seda aga kuriteo lõpuleviimisest. Süüteo aegumise üle otsustamisel tuleb KarS § 5 lõikeid 2 ja 3 järgides kohaldada isikule kõige soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus nr 1-17-4243/30, p 11). Seega arvestatakse enne
  5. jaanuari 2015 toime pandud kuritegude aegumistähtaega toona kehtinud KarS § 81 lg 1 kohaselt kuriteo toimepanemisest, sest see on isikule soodsam kui aegumistähtaja arvestamine kuriteo lõpuleviimisest. Nimelt ei saa kuriteo toimepanemise aeg olla ühelgi juhul kuriteo lõpuleviimise ajast hilisem, kuid võib olla sellest varasem. Seadus, mis näeb aegumistähtaja kulgemise algusena ette varasema aja, on süüdistatavale soodsam. Kuna menetletavas asjas heidetakse süüdistatavatele ette enne
  6. jaanuari 2015 toime pandud kuritegu, tuleb kuriteo aegumistähtaega arvestada selle toimepanemisest.
  7. Süüdistatavatele heidetakse KarS § 210 lg 2 või 3 esimese alternatiivi järgi ette pettuse teel soodustuse saamist või sellele kaasaaitamist. Soodustuskelmuse esimene alternatiiv on suuresti kattuv KarS §-s 209 ette nähtud kelmuse üldkoosseisuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus nr 1-15-11032/308, p 29). Riigikohus on leidnud, et kelmuse toimepanemise ajaks tuleb lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. septembri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-72-10, p 12) Samamoodi on ka KarS § 210 lg 2 esimese alternatiivi koosseisutegu pettus ja soodustuse saamine on üksnes pettuse tagajärjel välismaailmas toimunud muudatus ehk soodustuskelmuse koosseisuline tagajärg. Seega oleneb soodustuse saamise ajast küll soodustuskelmuse lõpuleviimise aeg, kuid soodustuskelmuse toimepanemise aja seisukohalt soodustuse saamise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt tähtsust pole. Järelikult tuleb menetletavas asjas süüdistatavatele etteheidetava kuriteo aegumise kulgu arvestada viimasest pettuslikust teost, mis sai mõjutada või mõjutas PRIA-t varakäsutust tegema.
  12. Viimased andmed enne toetuse viimase osa väljamaksmist
  13. mail 2012 esitas Q.N.N PRIA-le
  14. aprillil
  15. Toetuse väljamaksmisega
  16. mail 2012 oli süüdistatavatele etteheidetav soodustuskelmus lõpule viidud. Nende edasine tegevus väidetavalt välja petetud toetuse tagasinõudmise vältimiseks ei ole käsitatav soodustuskelmuse toimepanemise jätkamise ega uue soodustuskelmusena. Järelikult tuleb menetletavas asjas käsitada väidetava pettusliku teo ja seega ka soodustuskelmuse toimepanemise ajana
  17. aprilli
  18. Ka D.U-le ega OÜle MONOLIIT ei heideta süüdistuses ette sellist kaasaaitamistegu, mis oleks aset leidnud pärast
  19. aprilli
  21. Eelnevast järeldub, et KarS § 81 lg 1 p-s 2 (enne
  22. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonis) sätestatud viieaastane aegumistähtaeg möödus kõigi süüdistatavate tegude puhul
  23. aprillil
  24. Enne seda ei esinenud ühtegi süüteo aegumist katkestavat (KarS § 81 lg 5) ega peatavat (KarS § 81 lg 7) asjaolu. Süüdistatavad anti kohtu alla alles
  25. mail 2017 ehk kuu aega pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist.
  26. OÜ-le MONOLIIT etteheidetava kuriteo aegumistähtaja kulgu ei mõjuta ka asjaolu, et selle süüdistatava kinnisasjale seati
  27. septembril 2016 kohtulik hüpoteek. Kahtlustatava või süüdistatava kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole tema vara arestimine KarS § 81 lg 5 p 1 mõttes.

§ 142

lg 1 teise lause järgi seisneb vara arestimine selle üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 389 lg 1 järgi ei või arestitud vara käsutada. Seega tähendab vara arestimine varale käsutuskeelu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88) kehtestamist. Kohtulik hüpoteek (asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 ja TsMS § 388) on aga piiratud asjaõigus, millega ei kaasne hüpoteegiga koormatud kinnisasja käsutamise keeldu. Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on vaid õigus hüpoteegiga tagatud 6

(9)1-17-4309 nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Ka

§ 1414

lg-s 1 eristatakse varalise nõude tagamise abinõudena ühelt poolt vara arestimist (

§ 142; Ts

MS § 378 lg 2 p 2) ning teisalt muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, sh kohtulikku hüpoteeki (TsMS § 378 lg 1 p 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole KarS § 81 lg 5 p 1 võimalik tõlgendada sedavõrd laiendavalt, et kõneks olev säte hõlmaks lisaks vara arestimisele ka kohtuliku hüpoteegi seadmist. Üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 27). Järelikult ei katkesta kahtlustatava või süüdistatava kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine KarS § 81 lg 5 p 1 alusel kuriteo aegumist.
  3. Eeltoodust tulenevalt aegus süüdistatavatele etteheidetav soodustuskelmus KarS § 81 lg 1 p 2 alusel
  4. aprillil
  5. Kuna ükski süüdistatav pole taotlenud kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil (

§ 274

lg 2 p 1), tuleb kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 2 alusel lõpetada.

II

  1. Riigikohus korrigeerib ja täiendab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust, samuti ringkonnakohtu otsustust riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suuruse kindlaksmääramise kohta järgmiselt.
  2. Maakohus mõistis

§ 181

lg 1 alusel riigilt V.V-le välja 12 852 eurot, D.U-le 8652 eurot 20 senti ja OÜ-le MONOLIIT 10 578 eurot 65 senti valitud kaitsjatele esimese astme kohtu menetluse lõpuks makstud tasu katteks. Ringkonnakohus jättis need summad menetluskuluna

§ 180lg 1 alusel süüdistatavate kanda.

Riigikohus märgib, et kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu tuleb jõustada maakohtu otsustus menetluskulu hüvitise riigilt süüdistatavate kasuks väljamõistmise kohta, muutes samas hüvitise väljamõistmise alust. Riigil tuleb kõneks olev menetluskulu hüvitada

§ 183lg 1 alusel.

30. Samuti tuleb

§ 183lg 1 alusel jätta riigi kanda T.

Aldi ja Q.N.N kaitsjale esimese astme kohtu menetluse lõpuni määratud riigi õigusabi tasu. Maakohus on aga Q.N.N osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu suuruse väljatoomisel eksinud, märkides selleks Q.N.N puhul 2151 euro asemel 1215 eurot ja T. Aldi osas 1983 euro asemel 1383 eurot. Kolleegium parandab selle vea ja jätab T. Aldi ja Q.N.N kaitsjale enne apellatsioonimenetlust määratud riigi õigusabi tasu riigi kanda summas 4134 eurot. 31. Kolleegium nõustub T. Aldi ja Q.N.N kaitsja väitega, et ringkonnakohus eksis talle riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel. Kaitsjal on õigus, et ta ei taotlenud ringkonnakohtult riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist kahekordselt, vaid jagas taotletud summa võrdselt kahe kaitsealuse vahel. Seetõttu tuleb kaitsjale määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 280 euro ja 2 sendi asemel kogu taotletud summa ehk 560 eurot ja 4 senti (sh käibemaks 93 eurot ja 34 senti). See menetluskulu jääb

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

32. Põhjendatud on ka D.U ja OÜ MONOLIIT kaitsja J. Siimu väide, et ringkonnakohus on tema kaitsealuste huvides esitatud kriminaalmenetluse kulu hüvitamise taotlusi lahendades ekslikult arvanud, et tasu on arvestatud ühtede ja samade toimingute eest topelt. Kaitsja ringkonnakohtule esitatud taotlusest, õigusteenuse arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kaitsja jagas õigusteenuse tasu kogusummas võrdselt mõlema kaitsealuse vahel. Asjaolu, et kaitsja palus hüvitada D.U-le 1218 eurot ja OÜ-le MONOLIIT 1015 eurot, oli tingitud sellest, et OÜ MONOLIIT on käibemaksukohustuslane ega saanud nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kaitsja taotluse ja selle lisade kohaselt kulus tal maakohtu otsuse ja prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks, apellatsioonivastuse koostamiseks ja ringkonnakohtu istungil osalemiseks ning selleks ettevalmistumiseks kokku 14,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind (ilma käibemaksuta) oli 140 eurot, mida ka ringkonnakohus pidas mõistlikuks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, sh maakohtu otsuse (89 lk) ja prokuratuuri apellatsiooni (50 lk) ning kaitsja apellatsioonivastuse (31 lk) mahtu ning asja arutamist apellatsioonikohtu istungil, on 7

(9)1-17-4309 D.U ja OÜ MONOLIIT kaitsja apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluses märgitud summa Riigikohtu arvates

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega.

Seega tuleb D.U ja OÜ MONOLIIT valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu hüvitada

§ 185lg 1 alusel taotluses märgitud ulatuses.

Kolleegium osutab aga sellelegi, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et OÜ MONOLIIT kaitsjatasu hüvitamist taotleti ilma sellelt arvestatud käibemaksuta. III 33. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-dest 4 ning 5 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse ning jõustab osaliselt ka maakohtu otsuse.
  3. Tühistades teise astme kohtu otsuse üksnes osaliselt, jätab Riigikohus selle muutmata osas, millega ringkonnakohus: 1) tühistas maakohtu otsustuse süüdistatavate õigeksmõistmise kohta; 2) ei muutnud maakohtu otsustust jätta kannatanu tsiviilhagi V.V ja T. Aldi vastu läbi vaatamata ning muudetud tsiviilhagi kõigi süüdistatavate vastu menetlusse võtmata; 3) tühistas maakohtu otsustuse kustutada OÜ MONOLIIT kinnisasjale riigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek; 4) jättis apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
  4. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.
  5. Uue otsusega lõpetab Riigikohus kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu

§ 199lg 1 p 2 alusel.

Lisaks jõustab Riigikohus osaliselt maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse, tehes osaliselt uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse. Samuti korrigeerib kolleegium ringkonnakohtu määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste suurust. Kassatsioonid tuleb rahuldada.

  1. Tühistades ringkonnakohtu otsuse mh konfiskeerimise asendamise osas, tühistab Riigikohus ka Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a määruse, millega seati OÜ MONOLIIT kinnisasjale riigi kasuks kohtulik hüpoteek, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt pidi tagama konfiskeerimise asendamise täitmist. Seejuures pole kolleegiumil võimalik jõustada maakohtu otsustust kohtuliku hüpoteegi kustutamise kohta, kuna see on vastuolus TsMS § 388 lg-ga
  4. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva nõude tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa automaatselt kustutada. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel nõude tagamist tühistava kohtulahendi alusel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb sellist korda järgida ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi puhul. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-67-14, p 78 ja
  7. veebruari
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-7-13, p 10) Seetõttu ei tühista kolleegium ringkonnakohtu otsust osas, millega tühistati maakohtu otsus kohtuliku hüpoteegi kustutamise kohta, vaid üksnes osas, millega ringkonnakohus tagamismääruse jõusse jättis. Riigikohus teeb selles osas ise uue otsuse, tühistades Pärnu Maakohtu
  9. septembri
  10. a määruse, millega seati OÜ MONOLIIT kinnistule kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Sellega omandab hüpoteegi kinnisasja omanik, kelle taotlusel võidakse see käesoleva kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust kustutada.
  11. Maakohtu otsuse resolutiivosa punktides 8 ja 9 on eraldi välja toodud kohtu otsustus jätta rahuldamata süüdistatavate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kuriteo aegumise ja menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud. Kolleegium leiab, et mõlemad kõneks olevad otsustused on hõlmatud ja kajastuvad juba kohtute otsustustes süüdistatavate õigeks- või süüdimõistmise kohta. Seetõttu pole nende kajastamine kohtuotsuse resolutiivosas vajalik. Ühtlasi hõlmab Riigikohtu otsustus lõpetada kriminaalmenetlus aegumise tõttu ka otsustust kohtute vastupidine otsustus tühistada, samuti 8

(9)1-17-4309 otsustust mitte muuta kohtuotsuseid osas, millega jäeti kohaldamata

§ 2742lg 1.

Eeltoodud põhjustel Riigikohtu otsuse resolutiivosas maakohtu otsuse resolutiivosa punkte 8 ega 9 eraldi ei kajastata. 39. D.U ja OÜ MONOLIIT kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada D.U-le 2125 eurot 20 senti ja OÜ-le MONOLIIT 1722 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks kokku 24 tundi 57 minutit. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks (OÜ MONOLIIT kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist kaitsja ei taotle). Arvestades asjaolu, et kaitsja sai kassatsioonimenetluses olulises osas tugineda senises kohtumenetluses omandatud teadmistele ja juba välja töötatud kaitsepositsioonile, loeb kolleegium valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse (

§ 175lg 1 p 1) hindamisel õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks 16 tundi.

Sellest lähtuvalt tuleb mõista riigilt

§ 186

lg 1 alusel välja D.U kasuks 1344 eurot (8 t x 140 €/t x 1,2) ja OÜ MONOLIIT kasuks 1120 eurot (8 t x 140 €/t).

  1. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium T. Aldi ja Q.N.N kaitsja taotlused määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 368 eurot 40 senti (sh käibemaks 61 eurot ja 40 senti).

§ 186lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.