← Eesti

1-20-6301/7

Obsah (6)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50§ 83

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-20-6301 15. oktoobril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kat tre Vaher ja tõlgi Natalija Mehh

§ 424lg 2 järgi.

Kuriteo asjaolud T.H-d süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.07.2019 kella 01.31 ajal joobeseisundis (alkoholisisaldus 0,79 mg/l väljahingatavas õhus) Tallinnas Sääse tänaval Mustamäe tee ja Kiili tänava vahel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Lisaks juhtis tahtlikult uuesti, s. o korduvalt, 09.01.2020 kella 02.29 ajal joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 1,73 mg/g) Tallinnas Sõpruse pst 196 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. T.H pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, tema kaitsja adv.Mirjam Frey ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb T.H-lt välja mõista riigieelarve tuludesse vastavalt kokkuleppes märgitule: joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.H

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2019, s.o 1 päev, seega ära kandmata karistuseks jääb vangistus 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd: 1 aasta 1 kuu ja 29 päevale vangistusele vastab 419 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemiseks määrata 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks T.H elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.H kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada T.H-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.H-d käitumiskontrolli ajal osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada T.H suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on T.H kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

§ 83lg 1 alusel ja mootorsõiduki omaniku T.H mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. nõusolekul konfiskeerida Kr

MS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse T.H-lt menetluskulud: joobe tuvastamise kulu 44 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 1028 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 85 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

  1. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
  2. ptk
  3. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.