1-19-7580/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-19-7580 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus süüdimõistetu V.L Kivimäele Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.L Kivimäe (V.L; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus V.L Kivimäele Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta.
11. Kohustada V.L-i pöörduma alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul raviasutusse ja alluma seejärel arsti poolt vajalikuks peetavale alkoholismivastasele ravile.
12. Pikendada V.L Kivimäele Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 22.07.
16. V.L Kivimäe kaitsja määruskaebus rahuldada.
17. Tühistada V.L Kivimäele kohaldatud tõkend vahistamine ning vabastada V.L viivitamatult vahi alt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
18. Tartu Maakohus karistas V.L-i 22.10.
19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-197580 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 07.11.
21. 22.07.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles V.L Kivimäele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohtu määrus
22. Tartu Maakohtu 30.10.
23. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele V.L Kivimäele mõistetud karistus 10 kuud vangistust. 3.
24. Maakohtu hinnangul ei olnud V.L Kivimäele etteheidetavad registreerimiskohustuse rikkumised (09.12.2019, 12.
25. ja 11.06.2020) sellised, mis kindlasti tingiksid karistuse täitmisele pööramise, millest tulenevalt andis kohus talle võimaluse korraliku käitumisega ennast tõestada. Hooldusalune küll osaliselt täitis registreerimiskohustust, kuid jättis 12.10.2020 kohtuistungile ilmumata. 26.10.2020 toimunud istungil selgitas, et ilmumata jätmise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Samuti leidis vahepealsel ajal aset intsident, kus elukaaslane kutsus 06.10.2020 agressiivsele ja joobes V.L Kivimäele politsei. Kuigi registreerimiskohustuse täitmine on mõnevõrra paranenud, leidis maakohus, et isiku käitumist tervikuna ei saa pidada rahuldavaks ja kriminaalhoolduse eesmärke täitvaks. V.L Kivimäe käitumine näitab, et ta ei soovi või ei suuda ennast parandada ja risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt väga kõrge. 3.
26. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametnik on varasemalt pakkunud süüdimõistetule võimalust minna alkoholisõltuvusravile, ei ole V.L olnud sellest huvitatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjust uskuda, et V.L seda vaatamata lubadustele praegu täidaks. V.L ei mõista sõltuvusprobleemi olemust ja raskust, vaid näeb vastutavana oma elukaaslast, arvates, et kui viimane alkoholi ei tarvitaks või elukaaslane temast eraldatakse, ei oleks ka temal alkoholiprobleeme. Kuni isik probleemset käitumist ei mõista ja selle eest vastutust ei võta, ei saa temalt ka oodata käitumise parandamist. 3.
27. Arvestades V.L Kivimäe käitumist terve kriminaalhoolduse vältel, kriminaalhooldusametniku selgitusi kohtuistungitel ja hooldusaluse enda ütlusi 26.10.2020 istungil, leidis maakohus, et V.L Kivimäele mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Hooldusalusele ei ole põhjust määrata lisakohustusi, kui puudub alus arvata, et ta neid reaalselt täitma asuks või need karistuse eesmärgi täidaks. Samuti ei ole põhjust pikendada niigi problemaatiliseks kujunenud katseaega. Määruskaebus
28. Tartu Maakohtu 30.10.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse V.L Kivimäe kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes taotleb määruse tühistamist. 4.
30. Esmalt selgitas kaitsja, et V.L Kivimäe poolt alkoholi tarvitamine ei olnud kontrollnõuete rikkumine, kuna temal puudus selline kohustus. Pärast järelemõtlemist ja arusaamist karistuse täitmisele pööramisest, on ta valmis võtma endale kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja minema sõltuvusravile. Nad peaksid mõlemad minema elukaaslasega ravile, kuna tal on raske kaineks jääda, kui elukaaslane alkoholi tarvitab. Vanglasse paigutamisel jääb V.L Kivimäel vajalik ravi saamata. Lisaks ei tuvastatud 06.10.2020 politsei kutsumisel vigastusi ega V.L-i ei peetud kinni. 2 4.
31. Registreerimiskohustuse rikkumiste osas pidi ta kohale minema ühel päeval ja teistel kahel päeval pidi ta helistama, kuid ta unustas selle. V.L oli 18 korda kohustuse täitnud, sellest neljal korral helistanud. Samuti on andmeid registreerimiskohustuse täitmisest uuel ajal või hilinemisest 2,5 tundi. Kaitsja arvates ei saa sellest järeldada täielikku kriminaalhoolduse kõlbmatust, kui küsimus on viimase abinõu, s.o reaalse vangistuse täitmisele pööramises. Lisaks on vastavalt kohtumäärusele V.L erakorralise ettekande esitamise järel registreerimiskohustust korrektselt täitnud. 4.
32. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-61-13 p-le 9.2, mille järgi on oluline, kas isik on rikkumise toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest, millega ta põhjendab rikkumist ning kas on tegemist mõjuvate põhjustega või mitte. Kui maakohus on pidanud oluliseks mitmete asjaolude kaalumist ja hindamist, sh tema ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse, ametnikuga koostöö huvi vähesust, ei ole kriminaalhoolduse ajal paraku tegeletud aktiivselt ja tulemuslikult alkoholiprobleemiga, siis ilmselt on tegemist olukorraga, kus isikule heidetakse ette psüühilisest seisundist tulenevaid raskusi ning isikut on vaja ravida. Kaitsja arvates on võimalik jätta süüdimõistetu vabadusse, kuna ta on motiveeritud läbima katseaja positiivselt. Järelejäänud katseaja osa on märkimisväärselt lühike.
33. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.
34. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 07.12.
35. Nimetatud tähtajaks seisukohti ega taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning ringkonnakohtu hinnangul on olemas alused mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et V.L Kivimäele etteheidetavad registreerimiskohustuse rikkumised (09.12.2019, 12.
38. ja 11.06.2020) ei ole sellised, mis kindlasti tingiksid karistuse täitmisele pööramise. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et esimese kahe registreerimiskohustuse rikkumise osas on kriminaalhooldaja hoiatanud V.L Kivimäed kirjalikult ning vaid viimane rikkumine saab olla erakorralise ettekande esitamise põhjuseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega V.L Kivimäele mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta.
39. Nimelt on V.L-i karistatud KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega, kohustades teda järgima vaid KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. V.L Kivimäele ei ole määratud ühtegi kohustust KarS § 75 lg 2 või lg 4 alusel, sh ei ole tal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vaatamata sellele on maakohus rajanud enda põhjendused peaasjalikult kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise probleemile. Ringkonnakohus nõustub sellega, et V.L Kivimäel on alkoholi liigtarvitamisega probleeme – seda on näha nii esitatud materjalidest kui ka V.L Kivimäe kohtuistungitel antud selgitustest. Samas ei ole see karistuse täitmisele pööramise aluseks. Kohus saab KarS § 74 lõikes 4 sätestatud meetmeid kohaldada ainult siis, kui süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, määratud kohustusi või on toime pannud karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. V.L puhul on ainsaks rikkumiseks registreerimiskohustuse mittetäitmine.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 15.04.
41. a määruse nr 1-06-9135 punktis 17, et KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte 3 järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele (vt Riigikohtu üldkogu 03.07.
42. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49).
43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus, kohaldades kohe kõige raskemat meedet, valinud käesolevas asjas süüdlase suhtes tema rikkumise raskusele vastavat proportsionaalselt sobivaimat õiguslikku tagajärge. V.L on rikkunud tahtlikult KarS § 75 lg 1 p-s 2 ette nähtud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumise kohustust. Alkoholijoobes olemine, millest tulenevalt isik kas unustas või ei saanud registreerimisele minna, ei ole kindlasti rikkumist vabandav asjaolu. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et V.L on umbes ühe aasta jooksul rikkunud registreerimiskohustust vaid kolmel korral. Sealjuures on ta pärast Tartu Maakohtus 07.09.2020 toimunud kohtuistungit täitnud registreerimiskohustust kõigil talle määratud kolmel korral, neist vaid ühel hilines ta helistamisega 2,5 tundi. Ka kriminaalhooldaja möönis 26.10.
44. a toimunud kohtuistungil, et V.L täitis kõik need korrad registreerimiskohustust. Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et V.L näitas sellega, et ta on võimeline end kokku võtma ja täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Arvesse tuleb võtta ka seda, et V.L on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, mistõttu on leebemad sanktsioonid piisavad, et tema käitumist kriminaalhooldusnõuete täitmisel mõjutada.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik määrata V.L Kivimäele rikkumise eest lisakohustus pöörduda alkoholismivastasele ravile, milleks ta andis nõusoleku 26.10.2020 kohtuistungil. On ilmne, et just alkoholi liigtarvitamine oli põhjuseks, miks V.L ei saanud täita nõuetekohaselt registreerimiskohustust nii 09.12.2019, 12.05.2020 kui ka 11.06.2020, ning millest tulenevalt on ta ilmunud registreerimisele ka alkoholijoobes. Samal põhjusel ei olnud ta võimeline tulema 12.10.2020 kohtuistungile. Kuigi varasemalt ei ole V.L olnud nõus ravi kohaldamisega, on positiivne, et käesoleval ajal on ta valmis minema ravile. Ringkonnakohus möönab, et ilmselt tuleneb see peaasjalikult karistuse täitmisele pööramise hirmust, kuid arvestades seda, et V.L vajab reaalselt ravi, võib see muuta tema elu positiivsemas suunas. Samuti võib ravi aidata tal hoiduda alkoholi tarvitamisest, mis omakorda aitab täita kontrollnõudeid nõuetekohaselt. Ravi saamiseks tuleb V.L Kivimäel pöörduda ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest vastavasse raviasutusse ja läbida seejärel arsti poolt vajalikuks peetav ravi. V.L peab arvestama, et kontrollnõuete edasisel rikkumisel või määratava kohustuse mittetäitmisel, esitatakse uus erakorraline ettekanne, mis suure tõenäosusega toob siis kaasa karistuse täitmisele pööramise.
46. Alkoholi tarvitamise keelu määramist ringkonnakohus vajalikuks ei pea. Kuna alkoholism on haigus, tuleb V.L Kivimäel esmalt hakata end ravima vastavalt arsti poolt ettenähtud raviplaanile. Ravi võib olla olenevalt isikust ja probleemi tõsidusest väga erinev, sh alustades tarbitavate alkoholikoguste vähendamisest. Küll aga peab ringkonnakohus põhjendatuks lisaks ravikohustuse määramisele pikendada katseaega kolme kuu võrra, et V.L oleks motiveeritud raviga jätkama ja kriminaalhooldusametnikul oleks võimalik selle kohustuse täitmist pikemalt kontrollida.
47. Maakohus kohaldas V.L Kivimäe suhtes 13.10.
48. a määrusega KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendina vahistamist. V.L Kivimäe peeti kinni 15.10.
49. Tartu Maakohus jättis 30.10.
50. a karistuse täitmisele pööramise määrusega tõkendi muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus kohaldas tõkendit põhjusel, et tagada V.L Kivimäe osavõtt edasisest menetlusest ja karistuse täitmisele pööramisel selle kandmine. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse karistuse täitmisele pööramise osas, on vahistamise alus ära langenud. 4 KrMS § 429 lg 3 alusel järgitakse süüdimõistetu vahistamisel KrMS §-des 131-136 sätteid. Tulenevalt KrMS § 131 lg-st 5 vabastatakse vahistamise aluse puudumise korral isik viivitamata. Seega tuleb V.L-ile kohaldatud tõkend tühistada ja vabastada ta viivitamatult vahi alt.
51. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 30.10.
52. a määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 5