1-20-2646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2646 (17730000207) Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikm

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 876 eurot riigituludesse ja

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 564 eurot riigituludesse.

Kohustati X tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120 eurot. Mõisteti Eesti Vabariigilt välja X (isikuood XXXXXXXXX elukoht: XXX ) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2700 eurot (LHV pangakonto XXXXXXXXXXXXX). Jäeti Q hagi X vastu läbi vaatamata. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsust X KarS § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise osas. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et X-le oli KarS § 201 lõike 2 p 4 järgi esitatud süüdistus selle raha omastamises, mille tagasimaksmise kohustusest vabanemise eesmärgil süüdistuse kohaselt võltsis ta kõnealuse laenulepingu. Nimetatu tähendab, et esitatud süüdistuses välistab KarS § 344 lõike 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ka enese mittesüüstamise privileeg. Esitatud süüdistuse kontekstis on tuvastatud asjaoludel X süüdimõistmine KarS § 344 lõike 1 järgi vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. Samas ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt üheselt välistatud seegi, et X-le KarS § 344 lõike 1 järgi esitatud süüdistus on aegunud. Iseenesest möönab kaitsja teatavat vastuolu võrreldes nn enese mittesüüstamise privileegi argumendiga. Antud juhul on tegemist aga olukorraga, kus mõlema võimaluse välistamiseks tõendeid napib. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, millal leidis väidetav võltsimine aset. Seega pole välistatud ka süüteo aegumine. X kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse süüdimõistva osa ka põhjusel, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud. Kohus on otsuse tegemisel täitnud tõendilüngad iseenda siseveendumusega, minnes vastuolusse süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kohus tähistab seejuures enda siseveendumuse nn elulise usutavuse kriteeriumiga, kuid selle käsitlus ei ole kohtuotsuses kooskõlas Riigikohtu praktikas nn elulise usutavuse kohta väljendatud seisukohtadega. Maakohus on esitanud ka eriteadmisi nõudvaid oletusi ning põhjendamatult jätnud 3

§ 7

lõikest 3 tulenevat in dubio pro reo põhimõtet ning langetada otsus süüdistatav X kasuks. Järgmiste põhjenduste alusel taotlebki kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning X suhtes ka KarS § 344 lõike 1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teised menetluse pooled vastuseks süüdistatava kaitsja apellatsioonile oma seisukohti esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et süüdistatava kaitsja apellatsiooni argumendid väärivad osaliselt tähelepanu ning kaitsja apellatsiooni alternatiivset taotlust saadab edu. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et ei nõustu kaitsja apellatsioonis esimesena toodud argumendiga, et X-le etteheidetav laenulepingu võltsimise tegu on kaetud enese mittesüüstamise privileegiga, kuna laenulepingu võltsimise eesmärgiks võis olla „nn omastamise“ varjamine, milles X mõisteti maakohtu otsusega õigeks. Kaitsja viited kohtupraktikale, milles käsitletakse enese mittesüüstamise privileegi, ei ole ringkonnakohtu veendumusel asjakohased. Kaitsja poolt viidatud kriminaalasjades (RKKK nr 3-1-1-39-05, RKKKo 3-1-1-60-07, TalRK 09.05.2007 otsus nr 1-04-215 p 9) süüdistatavate enese mittesüüstamise privileeg tulenes nende suhtes käimasolevatest maksu- või kriminaalmenetlustest, mille käigus vastutusest vabanemise eesmärgil esitasid süüdistatavad haldurile/menetlejale võltsitud dokumente. Otsuses nr 3-1-1-39-05 nentis Riigikohus, et põhiseaduse § 22 lg-s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu - seda küll tingimusel, et valetõendite esitamisega ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. Käsilolevas kriminaalasjas ei esitanud X võltsitud laenulepingut ametivõimude nõudmisel mõne teise süüteo uurimise käigus selleks, et teist kuritegu varjata ning vabaneda kriminaalvastutusest. Lepingu võltsimise eesmärgiks on olnud vabaneda kohustusest maksta koos Y-ga 08.09.2016 surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast pool, s.o 14 650 eurot pärijale Q-le ja omandada õigus sellele rahale. Tsiviilvastutusest vabanemise eesmärk ei ole aga mingil juhul samastatav kriminaalvastutusest vabanemise eesmärgiga.
4. Vastuseks kaitsja argumendile, et laenulepingu võltsimistegu võib olla aegunud põhjusel, et süüdistuses ei tooda välja konkreetset aega millal laenuleping võltsitud oli, kuid sedastatakse, et see oli võltsitud mitte hiljem kui 24.11.2016, märgib kohtukolleegium järgmist. Tõepoolest, X süüdistatakse kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 kuupäevaga 11.01.2015 dateeritud laenulepingu võltsimises. 24.11.2016 oli päevaks, millal süüdistuse kohaselt X XXX asuvas kohtutäituri Z kontoris varem võltsitud dokumenti kasutas, mis on eraldi kuriteo koosseisuks KarS § 345 lg 1 järgi ning mille toimepanemises maakohus on X õigeks mõistnud, mis jäi apellatsiooni korras vaidlustamata. Süüdistatav on kriminaalasjas ütluste 4

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüteo aegumise regulatsioon ei ole menetlusõiguse, vaid materiaalõiguslik norm, mis sisaldub Karistusseadustiku üldosas, kuid omab menetlusõiguslikke tagajärgi. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Kohtukolleegiumi veendumusel esineb kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus, et seisuga 06.05.2020, mil X oli kohtu alla antud süüdistatavana KarS § 344 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises, oli temale etteheidetud kuritegu juba aegunud. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni alternatiivse taotlusega, et maakohtu otsus X KarS § 344 lg 1 järgi süüdimõistvas osas tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning kriminaalmenetlus

§ 199lg 1 p 2, § 200 alusel lõpetada.

8.

§ 183lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

X süüdistati kolmes kuriteos, millest kahes mõistis maakohus X õigeks ja ühes süüdi. Maakohus leidis, et maakohtu menetluses tekkinud X kaitsekulud on põhjendatud ning jättis seoses X osalise süüdimõistmisega kaitsekulud summas 1350 eurot X enda kanda. Kohtukolleegium leiab, et seoses aegumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega kuuluvad süüdistataval maakohtus tekkinud kaitsjakulud hüvitamisele X-le. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka X-lt menetluskulude väljamõistmise osas ning jätab need riigi kanda. Apellatsioonimenetluses esitas süüdistatava kaitsja taotluse X poolt kantud kaitsekulude hüvitamiseks summas 1131 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 7,25 tundi maakohtu otsusega tutvumisele ning apellatsiooni koostamisele ning tunnihinnaks on näidatud 130,00 € + km ehk hüvitamisele taotletavaks summaks on 1131 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Et ringkonnakohus teeb lahendi

§ 337

lg 2 alusel, kuuluvad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud väljamõistmisele Eesti Vabariigilt. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 338p 2, § 337 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse X Kar

S § 344 lg 1 järgi süüditunnistamise, tema karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas ning lõpetab kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 2, § 200 alusel. allkirjastatud digitaalselt 5