1-21-7433/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-7433 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi H.P süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. detsembri 2022 otsus Apellatsiooni esitaja H.P kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Süüdistatav H.P Isikukood XXX, elukoht XXX, töökoht: ei tööta, töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2019 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga 358 tundi. Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu otsus H.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 lg 2 järgi täies ulatuses. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus, kuna H.P käitumine võib vastata väärteo tunnustele. Jätta KrMS § 183 lg 1 alusel kriminaalasja kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud, see on 1304 eurot 40 senti, riigi kanda. H.P kaitsja Nikolai Kõivu apellatsioon rahuldada. 1 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 162 eurot (sh käibemaks 27 eurot), vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt H.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jätta nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus H.P-d süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu
4. aprilli 2019 otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis uuesti
5. mail 2021 kella 18.00 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Abjamõisa tee
6. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1.10 mg/l kohta ja põhjustas liiklusõnnetuse. Nimetatud tegevusega rikkus H.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani H.P toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Maakohtu otsus
7. detsembri 2022 otsusega tunnistas Tartu Maakohus H.P süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistusest kuulub H.P-l kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa s.o 1 aasta 6 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata, kui H.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati H.P-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustas kohus H.P-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kohus leidis, et süüdistatava H.P süü KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud. Kohus, hinnanud kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistajate E.E. , R.S. a ja A.K. i ütlusi ning kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et H.P juhtis süüdistuses märgitud sõidukit kuni hetkeni, kui ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse põhjustas. 2 Järgnevalt võttis kohus seisukoha asjaolus, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides oli H.P joobeseisundis. Tunnistajate E.E. ja R.S. a ütlustest nähtub, et süüdistatav oli sündmuskohal alkoholijoobes, millele viitas süüdistataval alkoholi lõhn suust, tuikuv kõnnak ja bravuurikas käitumine. H.P on ristküsitlusel antud ütlustes võtnud omaks, et ta juhtis süüdistuses nimetatud kohas mootorsõidukit ning enne sõidu alustamist oli ta tarvitanud alkoholi, kuna süüdistatava ütlustest tuleneb, et vahetult enne liiklusõnnetust toimumist tarvitas H.P koos naabriga oma elukohas nii õlut kui ka viina. Prokuröri täpsustavale küsimusele vastas süüdistatav, et tarvitati siiski üksnes õlut 2-3 purki. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et H.P juhtis
8. mail 2021 sõidukit ning ta kõrvaldati samal kuupäeval kell 18.00 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sündmuskoha vaatlusprotokoll mis on koostatud
9. mail 2021 kell 18.30-19.00, kinnitab omakorda, et sõidukit juhtinud H.P oli alkoholijoobes. Väljatrükk tõendusliku alkomeetri näidust kinnitab, et süüdistatava joobeseisundi kindlaks tegemisel on
10. mail 2021 kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt mõõdeti H.P-l
11. mail 2021 kell 20.15 alkoholisisaldust esimesel mõõtmisel 1,40 mg ja teisel mõõtmisel 1,33 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,21 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt mõõdeti H.P-l
12. mail 2021 kell 21.26 alkoholisisaldust esimesel mõõtmisel 1,24 mg ja teisel mõõtmisel 1,22 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,10 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab, et H.P alkoholijoove on tuvastatud PPA Viljandi Politseijaoskonnas asukohaga Pargi 1, Viljandi. Seega ei vasta tõele süüdistatava väide, et alkoholijoobe tuvastas politsei H.P-l tema elukohas. Eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis luges kohus tõendatuks asjaolu, et süüdistatav H.P juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 milligrammi ühe liitri kohta. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse H.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 lg 2 järgi tühistada ning H.P talle süüksarvatud kuriteos õigeks mõista. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et H.P juhtis nimetatud ajal mootorsõidukit ja ta võis olla alkoholijoobes. Vaidlus on selles, et kas sõiduki juhtimise ajal oli H.P sellises alkoholi joobes, et tema väljahingatavas õhus oleks alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3 H.P tunnistas kohtuistungil vastates kohtu küsimustele, et enne avariid ta viina tarvitanud ei olnud, ta oli tarvitanud ainult õlut. Kaitsja küsimustele vastas H.P , et peale avariid ta tarvitas oma kodus alkoholi ja jõi ca 100 grammi viina ja õlut, enne avariid oli ta tarvitanud õlut. Peale avariid ja politsei saabumist ning kannatanu äraviimist ta oli sellest kõigest löödud, ta läks oma koju ja jõi enda rahustamiseks ca 100 grammi viina ja õlut. Peale seda viis politsei ta endaga kaasa. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki näidust nähtub, et süüdistatava joobeseisundi kindlaks tegemisel on kasutatud mõõtevahendina tõenduslikku alkomeetrit. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt H.P-l mõõdeti
13. mail 2021 kell 20.15 alkoholisisaldust esimesel mõõtmisel, 1,21 mg/l ning teisel mõõtmisel, mis toimus
14. mail 2021 kell 21.26 saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,10 mg/l. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab, et H.P alkoholijoove on tuvastatud PPA Viljandi Politseijaoskonnas esmakordselt kell 20.
15. Süüdistuse kohaselt juhtis H.P mootorsõidukit kella 18 paiku. Seega H.P joove on usaldusväärselt leidnud tõendamist 2 tundi ja 15 minutit peale väidetavat sõiduki juhtimist. Antud kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolu, et H.P oleks koheselt sündmuskohalt toimetatud politseijaoskonda, H.P väite kohaselt ta toimetati politseijaoskonda tema kodust. Kaitsja arvates on usutav H.P väide, et peale avariid ta tarvitas oma kodus alkoholi, et maandada avariist tekkinud stressi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest võib järeldada, et H.P võis olla tarvitanud enne liiklusavariid alkoholi. Samas aga ei saa ainuüksi tunnistajate ütlustega tõendada, et H.P oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi joobes ja tema väljahingatavas õhus oleks alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Asjaolu, et kaks tundi ja 15 minutit peale H.P poolt mootorsõiduki juhtimist tuvastati, et tal väljahingatavas õhus oleks alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, ei tähenda veel seda, et H.P väljahingatavas õhus oleks alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem mootorsõiduki juhtimise ajal. H.P on tunnistanud, et ta tarvitas alkoholi peale mootorsõiduki juhtimist oma kodus ja seda väidet ei ole kohtuistungil ümber lükatud. Süütuse presumptsiooni kohaselt tuleb antud juhul tõlgendada H.P ütlusi tema kasuks. Vastuväited apellatsioonile Prokurör on seisukohal, et vandeadvokaat N. Kõivu apellatsioon on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust Tartu Maakohtu otsuse, milline on seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Kaitsja on esitanud samad argumendid maakohtus ning maakohus on neid oma otsuses põhjalikult käsitlenud. Maakohus on uuritud tõendite pinnalt teinud põhjaliku ja veenvalt argumenteeritud otsuse, mistõttu puuduvad alused kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks. 4 RINGKONNKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ning sellele esitatud kirjaliku vastuväitega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus H.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 lg 2 järgi tuleb KrMS § 337 lg 1 p 3 ja § 338 p 2 alusel täies ulatuses tühistada. Ringkonnakohtu arvates puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et
16. mail 2021 kella 18.00 paiku juhtis H.P Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Abjamõisa tee
17. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz. Nimetatut ei ole vaidlustatud ka apellatsioonis (vt p 4). Esitatud apellatsioonis möönab kaitsja, et H.P võis
18. mail 2021 sõidukit juhtides olla alkoholijoobes. Küll aga ei ole kaitsja arvates kriminaalasjas tõendamist leidnud, et H.P olnuks sõidukit juhtides alkoholi joobes, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 mg/l kohta või rohkem. Seega on asjas vaidlusalusteks küsimusteks, kas H.P oli
19. mail 2021 sõidukit juhtides tarvitanud alkoholi vähemalt üle lubatud piirmäära ja see, kas juhtimise hetkel oli H.P kriminaalses joobes KarS § 424 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu arvates tuleb küsimusele, kas H.P oli 6 mail 2021 sõidukit juhtides tarvitanud alkoholi vähemalt üle lubatud piirmäära, s.o ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem, vastata jaatavalt. Kriminaalasjas ütlusi andes on H.P selgitanud, et enne toimunut tarvitas ta 2 kuni 3 purki Alexandri õlut. Ka on H.P kohtu küsimustele vastates väitnud, et avariikohal sõidukit juhtima asudes oli ta varasemalt tarvitanud õlut, ta oli joobes, kui juhtis sõidukit (tl 95 p, 96). Tunnistaja E.E. ütluste kohaselt nägi ta
20. mail 2021 sündmuskohal H.P-d , kes pärast avariid väljus sõiduki juhipoolsest uksest. Tunnistaja väitel oli H.P tema arvates tarvitanud alkoholi, sest ta tundis H.P juures alkoholi lõhna ning tema kõnnak oli kõikuv. Tunnistaja R.S. a ütlustest nähtuvalt, kui tema päästekomandoga avariikohale jõudis, siis ta nägi sõidukist kümmekonna meetri kaugusel H.P-d. H.P oli bravuurikas ja oli aru saada, et ta on tarvitanud alkoholi, sest temaga vesteldes oli tunda alkoholilõhna. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistajate sellekohastes ütlustes. Seda enam, et H.P on ka ise kinnitanud alkoholi tarvitamist. Toetudes H.P enese ja tunnistajate E.E. ja R.S. a ütlustele, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et H.P , juhtides
21. mail 2021 sõidukit, oli juhtimise hetkel tarvitanud alkoholi ja tema joove ületas vähemalt sõiduki juhtimist lubava piirmäära LS § 69 lg 3 mõttes. Küll aga leiab ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lubaksid tõsikindlalt väita, nagu olnuks H.P sõiduki juhtimise hetkel kriminaalses joobes KarS § 424 lg 1 mõttes. H.P ütluste kohaselt läksid nad pärast toimunud avariid koos elukaaslase M.T. ga avariikohalt minema eneste elukohta. Koju jõudes tarvitas ta viina ja õlut. H.P ütluste kohaselt „hing oli täis ja ma panin ikka 100 grammi viina sisse nagu kolinal ja õlut ka“. V. 5 H.P väidete kohaselt võtsid politseinikud ta kaasa ja viisid politseijaoskonda, kus mõõdeti tema joovet, tema enda kodust (tl 95). Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis lükkaksid H.P eeltoodud väited ümber. Tunnistaja E.E. ütlustest ei nähtu, mis toimus sündmuskohal pärast seda kui sinna oli saabunud kiirabi ja päästeteenistus, sest ta lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja R.S. a ütluste kohaselt ta rääkis sündmuskohale jõudes H.P-ga ja ütles viimasele, et ta sündmuskohalt enne politsei kohalejõudmist ei lahkuks. Kohtu küsimusele vastates on tunnistaja selgitanud, et sellel hetkel kui ta palus H.P-l mitte lahkuda, oli viimane juba enda elukoha poole suundumas. Kas H.P teda kuulda ka võttis, ta ei tea. Tal polegi õigust kedagi jõuga sündmuskohal kinni pidada. Seega ei lükka nimetatud tunnistajate ütlused ümber A. H.P väidet, et pärast avariid lahkus ta sündmuskohalt oma elukohta. Ammugi ei lükka tunnistajate ütlused ümber H.P väidet, et ta jõi kodus, lisaks varem tarbitud alkoholile, veel 100 grammi viina ja õlut. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud tunnistajate ütlustega küll võimalik tuvastada, et H.P oli sündmuskohal viibides eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuid mitte seda, kas H.P oli sündmuskohal viibides kriminaalses joobes KarS § 424 lg 1 mõttes. Sellekohast teavet ei anna ka tunnistaja A.K. i ütlused, kes on kinnitanud, et H.P oli isikuks kes sõidukit enne avarii toimumist juhtis, kuid pole osanud H.P poolt alkoholi tarvitamise kohta midagi öelda. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud isikulised tõendid ei lükka ümber H.P väidet, et ta lahkus pärast avariid sündmuskohalt ning tarvitas seejärel kodus olles alkoholi. Ka ei anna tunnistajate ütlused tõsikindlat alust väiteks, et H.P juhtides
22. mail 2021 sõidukit, oli joobes, kus tema alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,75 mg/l kohta või rohkem. Asja materjalidest nähtuvalt on
23. mail 2021 kell 18.00 koostatud H.P sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Otsuse kohaselt kõrvaldati H.P sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni ning selle otsuse on H.P ka allkirjastanud. Juhtimiselt kõrvaldamise põhjusena on otsuses märgitud LS § 91 lg 2 p 2, s.o, on alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Nimetatud otsuse alusel saab ringkonnakohtu arvates tuvastada vaid politseitöötajates tekkinud kahtlust, et sõidukit juhtides võis H.P veres või väljahingatavas õhus olla alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Samas ei anna nimetatud otsuses kajastatu mingitki informatsiooni selle kohta, milline oli H.P tegelik joove sündmuskohal vahetult pärast politseitöötajate kohalejõudmist ja sellest järelduvalt ka sõiduki juhtimise ajal. Ka ei välista nimetatud dokumendi koostamise aeg võimalust, et H.P tõepoolest lahkus pärast nimetatud dokumendi koostamist sündmuskohalt ning tarvitas koju jõudes alkoholi. Asjaolu kohta, millises joobes viibis H.P sõidukit juhtides, ei anna mingit informatsiooni ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Selles on vaid kirjeldatud sõiduki paiknemist maastikul. 6 Nimetatud vaatlusprotokolli alusel pole võimalik ümber lükata H.P väidet, et pärast avariid lahkus ta sündmuskohalt, sest informatsiooni, kes peale protokolli koostaja veel selle juures viibisid, vaatlusprotokoll ei kajasta. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid (nt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, politseitöötajate ütlused H.P võimaluse kohta kasutada pärast avariid tarvitada alkoholi, joobeekspertiisi akt) mis lükkaksid tõsikindlalt ümber H.P eeltoodud ütlused ning annaksid tõsikindlat informatsiooni selle kohta, kas H.P-l esines sõiduki juhtimise ajal kriminaalne joove KarS § 424 lg 1 mõttes, s.o kas alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,75 mg/l kohta või rohkem. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, tuvastati
24. mail 2021 kell 21.20 Viljandi politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga H.P-l joove 1,1 mg/l kohta ning nimetatud näidu alusel on H.P-le esitatud ka süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud tõendi alusel ei ole kahtlusi välistavalt võimalik väita, et sõiduki juhtimisel
25. mail 2021 kella 18.00 paiku oli H.P väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus vähemalt 0,75 mg/l kohta või rohkem. Kolleegiumi arvates ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega ümber lükatud H.P väide, et ta tarvitas pärast sündmuskohalt lahkumist 100 gr viina ja õlut. Kuivõrd H.P sellekohast väidet ei ole võimalik kogutud tõenditele tuginedes ümber lükata, siis ei saa tõsikindlalt välistada ka võimalust, et H.P-l 3 tundi pärast avariid tuvastatud joove, kus alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ületas 0,75 mg/l, oli tingitud pärast sündmuskohalt lahkumist H.P poolt tarbitud alkoholist. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et käesolevas kriminaalmenetluses ei ole suudetud kõrvaldada kahtlust selles, kas H.P juhtis
26. mail 2021 kella 18.00 paiku sõidukit seisundis, kus tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ületas 0,75 mg/l. Taolise kahtluse kõrvaldamine käesoleval hetkel enam võimalik ei ole ning seega tuleb kõnealust kahtlust käsitada süüdistatava kasuks tõlgendatava kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus H.P süüditunnistamises ja karistamise KarS § 424 lg 2 alusel täielikult tühistada. Küll aga ei tee ringkonnakohus H.P suhtes õigeksmõistvat kohtuotsust, sest tema tegevus võib vastata väärteo tunnustele. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb siis, kui süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul võib H.P tegevus vastata nii Liiklusseaduse §-le 224 kui ka §-le
27. Kuna süüdistuses etteheidetav tegu pandi toime
28. mail 2021, ei ole väärtegu aegunud. Seega tuleb maakohtu otsus H.P süüditunnistamises tühistada ja kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada, kuna süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele (vt RKKKo 3-1-1-52-12). 7 Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse H.P suhtes ja lõpetab kriminaalmenetluse, kuna süüdistatava teos võivad esineda väärteo tunnused. Menetluskulu Kaitsja N. Kõiv esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 162 euro suuruses summas, sh käibemaks 27 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuotsusega tutvumisele ning apellatsiooni (taotluses määruskaebuse koostamisele, mis on ilmselge kirjaviga) koostamisele kokku 150 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohutu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
29. juuli
30. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 162 eurot, milles sisaldub käibemaks 27 eurot. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab H.P suhtes tehtud maakohtu otsuse täielikult, s.o teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 8