← Eesti

1-21-2315/77

Obsah (6)§ 203§ 73§ 121§ 15§ 16§ 199

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Teised kassatsioonimene

§ 203lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 27.

septembri

  1. a otsus - Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva - Kannatanu Biokatel OÜ, esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš, Kassatsioonid - I.X kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv - Tsiviilkostja Grundar Puit OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
  2. mai 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  6. Rahuldada kannatanu kassatsioon.
  7. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Biokatel OÜ kasuks välja 1417 eurot ja 50 kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. senti
  9. Mõista Eesti Vabariigilt I.X kasuks välja 3168 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Grundar Puit kasuks välja 636 eurot kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  11. I.X anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 203 lg 1 järgi selles, et ta organiseeris

  1. aprillist kuni
  2. maini 2019 Biokatel OÜ neljal kinnistul puude raie, milleks polnud 1-21-2315 omaniku luba. Eksimusse viidud OÜ Grundar Puit harvesterijuhid raiusid kokku 143 –165 tihumeetrit puid. Sellise tegevusega tekitas I.X Biokatel OÜ-le kokku 49 270 eurot ja 60 senti kahju, mis koosnes raiutud puidu väärtusest, kinnisasjade väärtuse vähenemisest, kinnistute seisukorra taastamisega seotud kulust ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulust.
  3. Kannatanu esitas tsiviilhagi , milles nõudis süüdistatavalt ja OÜ-lt Grundar Puit kahju hüvitamist. Kahju koosnes raiutud metsamaterjali väärtusest, metsa taastamise kulust, kinnisasja väärtuse vähenemisest ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulust . Lisaks nõudis kannatanu viivist. Maakohtu otsus
  4. Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsusega tunnistati I.X

§ 203

lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel tingimisi kohaldamata.

Maakohus põhjendas otsust järgmiselt.

  2. märtsil 2019, s.o enne süüdistatava organiseeritud raiet, soovis süüdistatavaga seotud OÜ Wood House vaidlusaluseid kinnisasju kannatanult ära osta, kuid müügileping jäi sõlmimata, sest ostjal ei olnud raha, et tasuda käibemaksu.
  3. I.X organiseeris raie kannatanule kuuluva tel kinnisasjadel, kasutades vahendliku täideviijana OÜ Grundar Puit töötajaid, kes olid eksimusse viidud. Puude langetamiseks ei olnud raieluba ega kannatanu nõusolekut.
  4. Puude mahavõtmisega kahjustati kannatanu kinnisasjade pinnast ja need ei vastanud pärast raiet enam detailplaneeringus ette nähtud kõrghaljastuse säilitamise nõudele. On tõendamata, kui palju metsa raiuti, sest pole teada, milline oli puude arv ja metsa kooslus enne raiet.
  5. Kannatanu müüs vaidlusalused kinnisasjad pärast raiet ära ega teinud kulutusi metsa taastamiseks ega pinnasekahjustuste likvideerimiseks. Biokatel OÜ alandas kinnistuid müües nende hinda, sest neil polnud kõrghaljastust ning pinnases olid metsatehnikaga tekitatud vaod. Seetõttu hõlmas kinnisasjade väärtuse vähenemi ne nii saamata jäänud metsamüügi tulu kui ka pinnasekahjustuste likvideerimise kulu. Kuivõrd tsiviilhagi nõude alusel väljamõistetava kahju hüvitise suurus on 36 460 eurot, on tekitatud kahju oluline

§ 121p 1 tähenduses.

  1. Kinnisvara hinnatõus ei vähenda kahju hüvitamise nõude ulatust. I.X vastutust ei välista asjaolu, et majanduslikult oli otstarbekas teha raie ka kannatanu kinnistutel, mille puhul ta lootis, et OÜ Wood House ostab need hiljem ära. I.X pani kuriteo toime tahtlikult.
  2. Maakohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt. Hüvitatav kahju seisneb kinnisasja väärtuse vähenemises. Tsiviilõiguslikult vastuta b kahju hüvitamise eest lisaks süüdistatavale ka OÜ Grundar Puit. Kokku mõistis kohus I.X-ilt ja OÜ -lt Grundar Puit solidaarselt kannatanu kasuks välja 36 460 eurot, millele lisandus viivis hagiavalduse esitamisest kohtuotsuse kuulutamiseni summas 3 873 eurot ja 72 senti ning kohtuotsuse kuulutamisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonid
  3. Harju Maakohtu otsuse vaidlustasid I.X kaitsja, tsiviilkostja ning kannatanu.
  4. I.X kaitsja vandeadvokaat A. Pilv taotles kaitsealuse õigeksmõistmist. Muu hulgas palus kaitsja ringkonnakohtul tõendina vastu võtta maakohtus esitatud ja kohtu poolt vastu võtmata jäetud 2

(9)1-21-2315 nõudekirja d, vaidlusaluste kinnistute müügikuulutused ning nende väärtust tõendava Lahe Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ hinnangu.
  1. Tsiviilkostja OÜ Grundar Puit taotles tema vastu esitatud kannatanu haginõude rahuldamata jätmist või hagi rahuldamisel kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel.
  2. Kannatanu Biokatel OÜ palus mõista enda haginõude katteks I.X-ilt ja OÜ-lt Grundar Puit täiendavalt välja metsamaterjali väärtus summas 9591 eurot koos viivisega. Ringkonnakohtu otsus
  3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  4. septembril 2022 maakohtu otsuse, mõistis I.X õigeks ja jättis tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostja vastu läbi vaatamata järgmistel põhjendustel.
  5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 211 lg 2 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk selgitada välja muu hulgas kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustav ad asjaolud. Süüdistuses on jäetud need asjaolud tähelepanuta, seega ei kajasta süüdistus kõiki asja õigeks lahendamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Õigustavate asjaolude korrakohasel tuvastamisel ei oleks saanud I.X-ile süüdistust esitada. Õigustavatele asjaoludele ei pööranud tähelepanu ka maakohus.
  6. Samuti rikkus maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kui ei võtnud vastu ega uurinud kaitsja täiendavalt esitatud tõendeid. Maakohus jättis end nii ilma võimalusest analüüsida sündmuste tervikpilti, sest kaitsja vaidlustas kõnealustele tõenditele tuginedes sündmuste käiku ning väidetavalt tekkinud kahju olemust ning suurust. Süüdistatava terviseseisundi tõttu võis kaitsja ning süüdistatava koostöö olla häiritud, mis võis pärssida tõendite õigeaegset kogumist ja esitamist. Ringkonnakohus võttis kaitsja esitatud tõendid vastu.
  7. Ringkonnakohus tuvastas, et kinnisvaraarendaja Kinnisvaramees OÜ soovis koos OÜ-ga Wood House osta Biokatel OÜ-lt neli kinnistut.
  8. märtsil 2019 pidi toimuma nende kinnistu te notariaalne müügitehing, kuid leping jäi sõlmimata, kuna OÜ-l Wood House polnud raha, et tasuda oma osa käibemaksust .
  9. aprillist kuni
  10. maini 2019 organiseeris süüdistatav Kinnisvaramees OÜ kinnistutel raie ning lasi puid ja võsa raiuda ka Biokatel OÜ-le kuuluvatel kinnistutel. I.X teadis, et Kinnisvaramees OÜ ja OÜ Wood House soovivad jätkuvalt kinnistuid Biokatel OÜ-lt ära osta. Kui Biokatel OÜ esindaja avastas enda kinnistutel tehtud raie, helistas ta süüdistatavale ja teatas, et kuna tema krundilt on puud maha võetud, siis vana hind enam ei kehti, ning tõstis varem kokku lepitud hinda.
  11. Seejärel survestas ja šantažeeris kannatanu süüdistatavaga seotud Kinnisvaramees OÜ-d. Kannatanu esitas Kinnisvaramees OÜ-le nõudekirjad pankroti- ja hagihoiatusega, nõudes kahju hüvitamiseks üle kahe miljoni euro. Kannatanu kuritarvitas tekkinud olukorda, kus kinnistute müügitehing Biokatel OÜ ning OÜ Wood House vahel jäi pooleli. Kinnisvaramees OÜ alustas arendusplaani kohaselt enda kinnistutel seaduslike raietöödega. Kinnisvaramees OÜ huvides tegutsenud projektijuht I.X lasi teha raietöid ka Biokatel OÜ kinnistutel, mille kohta ta teadis , et need ostetakse lähiajal ära. Kannatanu on oma nõude aluseks olevat kinnistute müügihinda manipuleerinud eesmärgiga näidata kunstlikult kahju sellises summas, et see ulatuks

§ 203lg -s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulise kahjuni.

19. Süüdistuses märgitud kahju summas 49 270 eurot 60 senti on tõendamata. Maakohus jättis põhjendamatul t vastu võtmata kaitsja esitatud usaldusväärsed tõendid – müügikuulutused ja Lahe Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ hinnangu – , mis kinnitavad, et OÜ Kinnisvaramees arendustegevus 3

(9)1-21-2315 hoopis tõstis kinnistute hinda. Selline manipuleerimine loob kuriteo objektiivse koosseisu täidetuse osas kahtluse, mida ei ole võimalik ega vajalik kriminaalmenetluses kõrvaldada. 20. I.X ei täitnud võõra vara rikkumise või hävitamise subjektiivset koosseisu. Raietööde eesmärk oli tõsta Kinnisvaramees OÜ huvides kinnistute väärtust, mitte vara kahjustada. Isegi kui kinnistuid oleks raiega kahjustatud, olnuks see kahju põhjustatud ettevaatamatusest.

§ 203nõuab tahtlust, järelikult tuleb süüdistatav õigeks mõista.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuratuuri kassatsioon 21. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Süüdistusakti koostamise hetkeks oli kogutud piisavalt tõendeid, mis näitasid, et I.X võis toime pann a

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 22. Maakohus jättis täiendavad tõendid Kr

MS § 2861 lg 2 p 2 alusel õigustatult vastu võtmata, sest kaitsja esitas need mõjuva põhjuseta hilinenult. Nõudekirjade olemasolu oli kaitsjale teada juba kohtueelses menetluses. Samuti koostati Lahe Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ hinnang enne tsiviilhagi täiendust, millele kaitsja soovis vastu vaielda. I.X haigus ei olnud selline põhjus, mis takistanuks kaitsjal taotlust varem esitada. Näiteks oli süüdistatav võimeline juhenda ma raietegevust nii kannatanu kui ka nende lähiümbruses olevatel kinnistutel, ta oli kohtumenetluse ajal tööl ning osutas sundtoomisel vastupanu.

  1. Ringkonnakohus järeldas, et tulenevalt „aumeeste“ kokkuleppest pidanuks kannatanu müüma k innistud süüdistatavaga seotud äriühingule, kellega algul läbirääkimisi peeti. Tegelikult ei olnud süüdistataval õigust eeldada, et kinnisasjad müüakse just sellele äriühingule, ja ta pidi raiet tehes arvestama, et müügilepingut ei pruugita sõlmida.
  2. Maakohus tuvastas korrektselt koosseisupärase kahju ning subjektiivse koosseisu. Ringkonnakohus pööras I.X süüküsimuse hindamisel liialt tähelepanu pärast raiet toimunud sündmustele. Maakohus järeldas õigesti , et kannatanu poolt pärast raiet esitatud nõuded ei mõjutanud tekitatud kahju suurust.
  3. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks maakohtu kasutatud tõendid olid sobimatud või ebausa ldusväärsed ning miks andis ringkonnakohus tõenditele maakohtust erineva hinnangu. Kannatanu kassatsioon
  4. Kannatanu Biokatel OÜ taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.
  5. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui välistas süüdistatava vastutuse

§ 203

lg 1 järgi, tuginedes asjaoludele, mis ei ole selle süüteokoosseisu kohaselt asjassepuutuvad. 28. Maakohus tuvastas, et k innistud olid süüdistatavale võõrad, kannatanu kinnistu telt võeti maha mets ja rikuti pinnast. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt oli lubatud üksnes sanitaar- ja hooldusraie, kusjuures kõrghaljastust tuli säilitada vähemalt 75% ulatuses kogu krundi pindalast. Süüdistatav tekitas kinnistute rikkumisega olulise kahju kokku 47 905 eurot. Seega oli olemas

§ 203

lg 1 kohane teo objekt, süüdistatav pani toime kinnisasja kahjustamise ning kannatanule tekkis oluline kahju. Jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel jõudis ringkonnakohus sellistel asjaoludel maakohtust 4

(9)1-21-2315 diametraalselt erineva otsuseni. Kohus väitis, et kahjusumma on manipuleeritud ja tõendamata, kuid ei hinnanud kinnistute kahjustamist puudutavaid tõendeid.
  1. Subjektiivse koosseisu tuvastamisel ei ole tähtis, et I.X eesmärk oli kinnistute arendustegevus Kinnisvaramees OÜ huvides , ega I.X lootus, et kinnistud ostetakse lähiajal ära. I.X pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kinnistud olid tema jaoks võõrad. Kõrghaljastuse mahavõtmisega, metsamaterjali veoga ning pinnase kahjustamisega tekitati kinnistu te omanikule kahju.
  2. Ringkonnakohus asus

§ 203

sisustamisel hindama, kas kannatanu survestas Biokatel OÜ-d sõlmima tehingut Kinnisvaramees OÜ-ga. Sellisel asjaolul ei ole

§ 203

koosseisu täidetuse tuvastamisel tähtsust, mistõttu tugines ringkonnakohus asjakohatule argumendile. Sisuliselt keskendus kohus

§ 203

koosseisu hindamisel vaid kinnistute müügitehingu ärajäämisele, mitte kinnistute kahjustamisele kui koosseisupärasele teole.

  1. Ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus ei toonud esile asjaolusid, mis tema arvates välistasid süüdistuse esitamise . Selline ringkonnakohtu väide viitab põhjendamiskohustuse rikkumisele. Kohtu põhjendused, et süüdistataval puudus tahtlus, ei ole loogilised ega jälgitavad.
  2. Ringkonnakohus ei esitanud veenvaid selgitusi, miks maakohus eksis, kui ta kasutas KrMS § 2861 lg-st 2 tulenevat õigust keelduda tõendi vastuvõtmisest, s.o miks kaitsja ei saanud nõudekirju , kinnistute müügikuulutusi ega Lahe Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ hinnangut nimetada juba kaitseaktis. Kohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui võttis need tõendid vastu. Samuti rikkus kohus võistleva kohtumenetluse põhimõtet , kui kontrollis arhiveeritud müügikuulutuste olemasolu.
  3. Apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks ta hindas vaidluse seisukohalt olulisi asjaolusid maakohtust erinevalt ja miks ei ole maakohtu uuritud tõendid lubatavad või usaldusväärsed. Kohus jättis kõrvale I.X-i süüsta vad tõendid ning tegi õigeksmõistva otsuse maakohtu poo lt vastu võtmata jäetud täiendavate tõendite põhjal. Ükski täiendav tõend ei lükka aga ümber seda, et I.X pani toime

§ 203lg-le 1 vastava kuriteo.

Kassatsioonivastused

  1. Kaitsja leiab, et kassatsioon id tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust ning järeldas kogutud ja kontrollitud tõenditele tuginedes, et I.X-ile esitatud süüdistus on tõendamata ning kohtueelne uurimine oli äärmiselt puudulik. Süüdistatava tegevus parendas kinnistute seisukorda ja tõstis nende väärtust. Ringkonnakohus võttis põhjendatult täiendavad tõendid vastu.
  2. Tsiviilkostja leiab, et kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. OÜ Grundar Puit töötajad lähtusid oma töös Kiviaru OÜ juhistest ja korraldustest, mis viis nad eksimusse. Isegi kui kahju tekkis, ei ületa see 4000 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium nõustub paljuski prokuröri ja kannatanu kriitikaga ringkonnakohtu otsuse aadressil. See otsus tuleb tühistada ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus tugines süüdistatavat õigeks mõistes süüteokoosseisu seisukohalt asjassepuutumatutele argumentidele, kohaldades seega ebaõigesti materiaalõigust. Samuti heitis ringkonnakohus maakohtule alusetult ette täiendavate tõendite vastu võtmata jätmist. Sõltumata 5

(9)1-21-2315 märgitust, jättis teise astme kohus täitmata ka kohustuse kaaluda enne õigeksmõist va kohtuotsuse tegemist, kas R. I.X-ile etteheidetav tegevus võib vastata mõnele muule süüteokoosseisule. 37.

§ 203

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitati oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega, et toimepanija

  1. a)rikub või hävitab
  2. b)asja, mis on
  3. c)talle võõras ja
  4. d)põhjustab sellega olulise kahju. Nende koosseisutunnuste kohta selgitab kolleegium järgmist. 38. Asja mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-st 1, s.o tegemist on kehalise esemega. Kõnesoleva kuriteokoosseisu objektiks võib olla nii kinnis- kui ka vallasasi (TsÜS § 50). Ei ole vaidlust, et süüdistatava teo objektiks olid kinnisasjad, mille oluliseks osaks on ka sellel kasvav mets (TsÜS § 54 lg 1). 39. Isikule on

§ 203

mõttes võõras iga asi, mis ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes tema omandis (vt ka RKKK 12.12.2008, 3-1-1-46-08, p 19). Seega on isikule võõras ka selline asi, mille ta kavatseb tulevikus omandada.

§ 203

lg 1 objektiivse koosseisu seisukohalt ei ole mingit tähendust ringkonnakohtu esile toodud asjaoludel selle kohta, et kuu aega enne raietegevuse algust jäi süüdistatavaga seotud OÜ Wood House ja Biokatel OÜ vahel kinnisasjade müügileping sõlmimata ja et kannatanu survestas pärast raietegevust süüdistatavaga seotud äriühingut. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi tehinguliseks üleandmiseks üldjuhul tarvilik veel notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Praeguses asjas on tuvastatud, et kannatanu ja OÜ Wood House ei teinud süüdistuses märgitud kinnisasjade võõrandamiseks kohustus- ega käsutustehingut ja raie toimumise ajal kuulusid kinnisasjad jätkuvalt kan natanule, s.o need olid süüdistatava jaoks

§ 203mõttes võõrad.

Samuti ei olnud süüdistataval raie tegemiseks kannatanu nõusolekut. 40. Koosseisu täitmiseks peab toimepanija asja hävitama või seda rikkuma. Hävitamine tähendab asja muutmist senisel eesmärgil kasutamiskõlbmatuks ning väärtusetuks, rikkumine tähendab asja kahjustamist määral, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Kinnisasjal kasvavate puude raiumine on üldjuhul käsitatav kinnisasja rikkumisena. Menetletavas asjas tuvastas maakohus, et I.X korraldas kannatanu kinnisasjadel viimase nõusolekuta raietööd, millega kahjustati ka pinnast, ning pärast raiet ei vastanud kinnisasjad enam detailplaneeringus ettenähtud kõrghaljastuse säilitamise nõudele. Ringkonnakohus neid järeldusi ei kummutanud. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatava organiseeritud raietegevus kohtute tuvastatud asjaoludel õiguslikult hinnatav kinnisasja rikkumisena

§ 203tähenduses.

41.

§ 203

lg 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitanud olulise kahju. Varalise kahju korral tähendab see

§ 121

p 1 kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini (vt ka RKKK 17.06.2015, 3-1-1-54-15, p 39).

§ 203paikneb karistusseadustiku 13.

peatüki

  1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu. Seetõttu tuleb asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel lähtuda nendestsamadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks.
  2. VÕS § 132 lg -st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS § -s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 6

(9)1-21-2315 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahju kindlaksmääramisel oluline, kas omanik soovib asja endisel kujul taastada või kas see on asja võõrandamise tõttu üldse võimalik. VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse siinkohal üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärtusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. (Vt mutatis mutandis RKTK 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p-d 15–16) 43. Juhul, kui kinnisasja on kahjustatud kasvava metsa mahavõtmisega, tuleb

§ 203

lg 1 koosseisulise kahju suuruse kindlakstegemiseks tuvastada kinnisasja taastamise kulud, näiteks pinnase korrastamise ja uute puude istutamise kulu ning võimalik hooldamiskulu. Kui pärast taastamist on kinnisasja väärtus ikkagi väiksem, tuleb kahjuna arvesse võtta ka kinnisasja väärtuse vähenemi st, s.o kinnistu kuriteoeelse ja taastamisjärgse väärtuse vahe. (Vrd RKTK 25.02.2009, 3-21-121-08, p 16; 07.05.2014, 3-2-1-25-14, p 10) Juhul kui omanik on jäänud ilma ka kinnisasjalt ebaseaduslikult raiutud metsamaterjalist, tuleb

§ 203

koosseisulise kahju hulka arvata ka selle metsamaterjali väärtus, millest on küll maha arvatud kulud, mida omanik oleks pidanud kandma, kui ta oleks ise puud langetanud, ning muu võimalik kasu, mida sai talle kahju tekitamise tagajärjel.

  1. Alternatiivselt pole välistatud ka kahju suuruse arvestamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse kaudu. Samas tuleb sellisel juhul võrrelda kinnisasja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite (nt kinnisvarahindade muutumise) mõju kuriteo koosseisulise kahju suurusele.
  2. Menetletavas asjas luges maakohus

§ 203

lg 1 järgse koosseisulise kahju tuvastatuks üksnes viitega enda otsuse nendele põhjendustele, mis puudutavad tsiviilhagis esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamis t. Kolleegium märgib, et kuriteo koosseisulise kahju põhjendamine haginõude rahuldamise ja selle ulatusega on metodoloogiliselt ekslik. Kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei pruugi kattuda. Näiteks tuleb kuriteo koosseisulise kahju ulatus kindlaks teha kuriteo toimepanemise aja seisuga, seevastu kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel on määrav kohtuotsuse tegemise aeg, järelikult võivad need summad olla erinevad (RKKK 13.06.2012, 3-1-1-69-12, p 14 ja RKTK 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 16). Samuti ei saa kuriteo koosseisulise kahju tuvastamisel arvesse võtta kõiki kahju hüvitamisel kehtivaid reegleid (nt VÕS § -s 140 sätestatut). Menetletavas asjas arvas maakohus hüvitatava kahju hulka ka näiteks kannatanu õigusabikulud, mis ei saa sisustada

§ 203koosseisulist kahju.

Ühtlasi kordab kolleegium, et kuriteo objektiivse koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati tuvastama kahju täpset suurust, vaid piisab sellest, kui tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (RKKK 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 18). Lisaks peab kohus enne tsiviilhagi lahendamise juurde asumist tuvastama kõik kuriteo koosseisulised tunnused, sh kuriteokoosseisus ette nähtud kahju ja selle hõlmatuse toimepanija tahtlusest. 46. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga , et raiega tekitatud kahju suurust ei tõenda need müügilepingu d, millega kannatanu süüdistuses nimetatud kinnisasjad hiljem kolmandale isikule võõrandas ja kus märgiti mh summad, mille võrra alandasid pooled süüdistatava tekitatud kahjustuste tõttu müügihinda . Märgitud allahindlus on vaid kannatanu hinnang kinnisasjade turuväärtuse langusele – ja sedagi müügilepingute sõlmimise aja, mitte väidetava kuriteo toimepanemise aja seisuga – ega anna adekvaatselt edasi kuriteoga tekitatud tegelikku kahju (vt ka RKKK 30.11.2009, 3-1-1-55-09, p 15). Samas on väär ringkonnakohtu seisukoht, et müügilepingutes „kahjumäära kujundamiseks “ müügihinna kunstlik „manipuleerimine “ on toonud kaasa kõrvaldamata kahtluse 7

(9)1-21-2315 kuriteo objektiivse koosseisu täidetuses. Ühe tõendi kõlbmatus või ebausaldusväärsus ei vabasta kohut teiste tõendite hindamisest. Maakohtu arvates tõendasid kuriteo koosseisulist kahju lisaks müügilepingutele veel Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ ja Pindi Kinnisvara OÜ hinnangud. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ei ole eelnimetatud tõendid lubatavad, usaldusväärsed või ei tõenda võimalikku kahju. Sisuliselt loobus ringkonnakohus koosseisulise kahju tuvastamisest, sest üks võimalik kahju hindamise meetod polnud tema arvates adekvaatne. Sellega eksis apellatsioonikohus tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 mõttes ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (vt RKKK 12.12.2014, 3-1-1-82-14, p 8.2). 47. Materiaalõiguslikult asjakohatud on ka ringkonnakohtu argumendid selle kohta, miks ei täida süüdistatava tegu

§ 203lg 1 subjektiivset koosseisu.

48. Kolleegium märgib, et

§ 15

lg 1 järgi on

§ 203

objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemine karistatav, kui süüdistatav tegutseb tahtlikult kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest (

§ 16lg 4).

Praegusel juhul tulnuks ringkonnakohtul süüdistatava tahtluse kindlakstegemiseks kontrollida, kas I.X tegu toime pannes vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et

  1. a)kinnisasjad, millel ta raiet organiseerib, ei kuulu talle ja tal puudub raieks omaniku nõusolek;
  2. b)raietegevus kutsub kinnisasjadel esile sellised muudatused, mis on õiguslikult hinnatavad kui selle kinnisasja rikkumine

§ 203

lg 1 mõttes (seda õiguslikku hinnangut süüdistatav teadma ei pidanud) ning et c) raie tekitab omanikule kahju, mis ulatub vähemalt kuriteo koosseisulise kahju alammäärani (vt nt RKKK 10.10.2014, 3-1-1-46-14, p 16).

  1. Menetletavas asjas tuvastatu kohaselt teadis süüdistatav, et kinnisasjad, millel ta raiet organiseerib, kuuluvad kannatanule, kes ei ole raieks nõusolekut andnud ega isegi tea sellest midagi. Samuti teadis süüdistatav, et raie käigus kaotab kinnisasi vähemalt osa sellel kasvavatest puudest ja mõjutatud saab ka pinnas. Lisaks teadis süüdistatav kinnisasjadelt maha lõigatud metsamaterjali äraviimisest, ilma selle eest kannatanule tasu maksmata.
  2. Ringkonnakohus leidis süüdistatava tahtlust eitades, et I.X juhitud raietööde eesmärk o li kinnisasjade arendustegevus Kinnisvaramees OÜ huvides, kes koos OÜ-ga Wood House plaanis need kinnisasjad ära osta. Selle tegevuse siht oli kinnisasjade väärtuse suurendamine, mitte vara kahjustamine. Seetõttu ei möönnud süüdistatav kahju tekkimist kinnisasja omanikule. Isegi kui kahju tekkis, siis üksnes süüdistatava ettevaatamatusest.
  3. See, et kannatanu kinnisasjadelt puude mahavõtmine oli Kinnisvaramees OÜ ja OÜ Wood House huvides , ei tähenda automaatselt seda, et selline tegevus oli ka kannatanu huvides ning et sellega kinnisasju ei rikutud. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud selliseid fakte, mida silmas pidades oli süüdistataval raiet organiseerides alus arvata, et kannatanu teadmata tema kinnisasjadelt puid maha võttes ja pinnasesse rööpaid tekitades, samuti raiutud metsamaterjali selle eest tasu maksmata ära viies toim ib ta viisil, mis on kokkuvõttes siiski kannatanu huvides ega vähenda kannatanu jaoks tema kinnisasjade väärtust. Selline võimalus ei ole küll iseenesest välistatud, ent ringkonnakohus pole seda veenvalt põhistanud, rikkudes nii põhjendamiskohustust (KrMS § 3051 lg 1). Maakohtu tuvastatud pinnasekahjustusi ja metsamaterjali äraviimist pole ringkonnakohus enda põhjendites isegi maininud.
  4. Kolleegium nõustub k assaatoritega selleski, et kaitsja esitas OÜ Advokaadibüroo RASK koostatud nõudekir jad ning Lahe Kinnisvara Lõuna -Eesti OÜ hinnangu hilinenult ning ringkonnakohus võttis need ekslikult vastu.
  5. KrMS § 2861 lg 2 p 2 näeb ette tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluse juhuks, mil tõendit ei ole loetletud süüdistus - ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjusi, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Kaitsja taotles täiendavate tõendite vastuvõtmist, sest soovis neile 8

(9)1-21-2315 tuginedes vastu vaielda tsiviilhagi täpsustusele, toomata aga esile, milline on see alles tsiviilhagi täpsustusest ilmnenud uus asjaolu, mida ta soovib nende tõenditega kummutada. Tõendite hilinenud esitamist ei õigusta ka ringkonnakohtu viited süüdistatava kehvale tervisele, mis „võisid“ pärssida koostööd kaitsjaga. Kõnealuste tõendite vastuvõtmisel ja neile tuginemisel rikkus ringkonnakohus kriminaalmenetlusõigust, sest aktsepteeris kaitsja ekslikke põhjendusi, miks ei saanud tõendeid esitada varem, ning rajas kohtuotsuse hilinenult vastuvõetud tõenditele.
  1. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium aga sedagi, et ringkonnakohtul tulnuks vähemalt osa kõnesolevate tõendite vastuvõtmisest keelduda ka KrMS § 2861 lg 1 alusel, sest osutatud säte keelab sellise tõendi vastuvõtmise ja kogumise, millel ei ole asjas tähtsust (vt ka RKKK 01.06.2023, 4-223036/61, p 17). Vähemalt osal kaitsja esitatud tõenditel puudus piisav seos tõendamiseseme asjaoludega. Nii kajastasid kannatanu nõudekirjad väidetavale kuriteosündmusele järgnenud konflikti, mis ei saa mitte kuidagi mõjutada I.X süüdistuses kirjeldatud teo tõendatust ega sellele teole antavat karistusõiguslikku hinnangut.
  2. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Juhul, kui ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel leiab, et süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav

§ 203

lg 1 järgi, tuleb kohtul järgnevalt kontrollida , kas tema tegu võib vastata mõnele muul e kuriteokoosseisule, tagades seejuures KrMS § 268 lg 6 nõuete täitmise. (Vt nt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 84.) Näiteks oleks sellisel juhul asjakohane kontrollida, kas süüdistatava tegevus kannatanu kinnisasjalt lõigatud metsamaterjali äraviimisel (selle korraldamisel) võib vastata

§ -s 199 ette nähtud varguse koosseisule. Selleks, et isik rahaliselt hinnatava asja varguses

§ 199

lg 1 järgi süüdi tunnistada, ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. (RKKK 13.06.2012, 3-1-1-69-12, p 8 ja 13.11.2015, 3-1-1-90-15, p 16).

  1. Eespool esile toodud ringkonnakohtu menetlusõigusrikkumised on käsitatavad KrMS § 339 lg 2 tähenduses olulistena. Kassatsioonimenetluses ei saa neid kõrvaldada, sest see eeldaks muu hulgas faktiliste asjaolude tuvastamist. Samal põhjusel ei lahka kolleegium kassaatorite ülejäänud väiteid ega võta seisukohta tsiviilhagi põhjendatuse kohta.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p -st 6, § 362 p -dest 1 ja 2 ning § 339 lg -st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kannatanu kassatsioon tuleb rahuldada ning prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Nii kaitsja, kannatanu esindaja kui ka tsiviilkostja esindaja taotlevad enda kaitsealuse või esindatava kassatsioonimenetluse kulu – lepingulisele kaitsjale või esindajale makstud tasu – hüvitamist. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt hüvitama riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulu hulka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium peab kõigis taotlustes märgitud tasusummasid osutatud sätte tähenduses mõistlikuks ja rahuldab taotlused, mõistes kassatsioonimenetluse kulu katteks riigilt välja 3168 eurot süüdistatava kasuks, 1417 eurot 50 senti kannatanu kasuks ja 636 eurot tsiviilkostja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.