KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-17075 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K Gi (endine V) maksejõuetusavaldus Menetlustoimi

), kuigi võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse 01.11.

1. a. Kohus lähtub sellest, et kohus menetles varasemalt võlgniku esitatud VÜK-i ca 2 aastat ja 8 kuud ning kokkuvõttes jättis VÜK-i 07.07.
2. a kinnitamata. Käesolev kohtukoosseis algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 17.12.
3. a ja määras võlgnikule usaldusisiku, kellele tegi ülesandeks koostada uus võlgade ümberkujundamiskava, ehk sisuliselt lahendas asja uuesti

-i kehtivuse ajal. 14.

§ 2

lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (lg 2). Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (lg 3). 15. Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul (

§ 21lg 1).

16.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid (VÜK-s veerus kohustuse kogusumma) summas 88 990,85 eurot. Seisukohta ei esitanud võlausaldajad, kelle nõuete summa on 53 069,96 eurot (so 59,63 % nõuete summast). VÜKga nõustus võlausaldaja, kelle nõuete summa on 932,33 eurot (so 1,05 % nõuete summast). VÜK-ga ei nõustunud võlausaldajad, kelle nõuete summa on 34 988,56 eurot (so 39,32 % nõuete summast). Seega kui arvestada võlausaldajaid kes ei ole seisukohta esitanud

§ 26lg 2 sätestatud eeldus.

17. Kohtu arvates on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Põhjendatud on ka väiksemate ja suuremate nõuete grupeerimine ning võlgnikule erineva tagasimakse perioodi võimaldamine (väiksemate nõuete puhul 10 kuud ja suuremate nõuete puhul 50 kuud). 18.

§ 26

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. 19. Võlgniku kuusissetulekuks on igakuine töötasu vahemikus ca 1 440 eurot (võlgnik töötab xxx). VÜK kohaseks täitmiseks otsib võlgnik lisatööd. VÜK täitmiseks saab võlgnik teha makseid kuus ca 300 euro suuruses summas kogumis. Ümberkujundamiskava kinnitamisel oleks kogumis ümberkujundatavate kohustuste (kavas kajastatud tasumisele kuuluvas summas 18 000 eurot) millised täidetakse osamaksetena. Võlgnikul on 1 ülalpeetav (laps), millest johtuvalt on võlgnikule laekuvast töötasust mittearestitav summa 1 181,33 eurot. Võlgnik saab ka käesoleval ajal peretoetust summas 160 eurot, kuid see on mittearestitav summa. Alternatiiv ümberkujundamiskavale oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Sel juhul oleks võlgniku teadaoleva töötasu arvelt võlausaldajate nõuete katteks eelduslikult ca 2,5 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik tasuda üle kuutöötasu alammäära + 1/3 arvestades ühte ülalpeetavat, laekuv summa (ca 259 eurot kuus, kokku ca 7 770 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik oluliselt suuremas (so enam kui kahekordses) summas. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgnik suudab VÜK täita ja otstarbekaim maksejõuetusmenetluse liik on võlgade ümberkujundamine. 20.

§ 26

lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. 21.

§ 28

lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6 22. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1). 23. Kohtu selgitused: - Tulenevalt

§ 30

lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. -Tulenevalt

§ 32

lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. - Tulenevalt

§ 35lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel. USALDUSISIKU TASU 24.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
2. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teinud tööd 16 tundi tunnitasuga 135 eurot tund. Tasu suurus on 2 160,00 eurot, millele lisandub käibemaks 475,20 eurot. Kogumis taotleb usaldusisik tasu määramist summas 2 635,20 eurot. Nimetatud summast on võlgniku poolt makstud käesolevaks ajaks kohtu deposiiti 1 317,60 eurot (4 x 329,40). Võlgnikul on kohustus tasuda veel kaks osamakset (aprillis ja mais
3. a kogusummas 658,80 eurot (2 x 329,40). Nimetatud summa makstakse usaldusisikule maksete laekumisel välja deposiidist. Järelejäänud summa 658,80 eurot (2635 – 1 317,60 – 658,80) tuleb võlgnikul tasuda kahe osamaksega juunis
4. a 329,40 eurot ja juulis
5. a 329,40 eurot.
6. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. 7 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8