3-25-968/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-968 Haldusasi X.Y riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Jätta X.Y riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD
2. Tallinna Vanglas kinni peetav X.Y (taotleja) esitas 10.04.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille järgi soovib tasuta advokaati psühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
3. RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
4. Taotlust advokaadi määramiseks psühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks ei saa rahuldada. RÕS § 4 lg 1 järgi on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕS-is sätestatud alustel ja korras. Seega on advokaadi ülesanne osutada õigusabi teenust, mitte teostada psühhiaatrilist ekspertiisi. Psühhiaatrilist ekspertiisi teostavad psühhiaatrid ehk arstid. Seega ei ole sellisel eesmärgil esitatud riigi õigusabi taotlus asjakohane.
5. Kui tõlgendada taotlust viisil, et riigi õigusabi taotletakse selleks, et advokaat aitaks taotlejal psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist taotleda, siis on taotlus põhjendamatu.
6. Esiteks on taotleja ise võimeline pöörduma vastava taotlusega vanglas tervishoiuteenust osutava meditsiinitöötaja poole, kes hindab sellise ekspertiisi tegemise vajadust. Kui 3-25-968 ekspertiisi otsustatakse jätta andmata, on taotlejal võimalik sellist otsust halduskohtus vaidlustada. Taotleja ei ole põhjendanud, millised takistused tal esinevad selleks, et ise haldusmenetluses osaleda ja enda huvides taotlusi esitada ning põhjendada. Piiratud riigieelarvelisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult ja riigi õigusabi ei ole põhjendatud määrata kõiksugu menetluste tarvis, kus isik leiab, et ta soovib advokaadi abi kasutada. Advokaadi abi saamiseks peab esinema tungiv vajadus. Praegusel juhul kohus sellist vajadust ei näe.
7. Teiseks leiab kohus, et taotleja võimalus saavutada psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine on vähetõenäoline. Taotleja läbis hiljuti kriminaalmenetluse asjas nr a-aa-aaaa, kus Tartu Ringkonnakohus määras talle 03.09.2024 otsusega kandmiseks reaalse vanglakaristuse. Vanglakaristuse määramine näitab, et kriminaalmenetluses ei tekkinud menetlejal, sh kohtul kahtlusi taotleja psüühilises tervises. Ei ole usutav, et taotleja psüühiline tervis oleks sellest ajast oluliselt muutunud. Viru Maakohtu 21.11.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-17048 nähtub, et taotlejal on hirm vanglakaristuse ees ja ta taotles sel põhjusel juba maakohtult psühhiaatrilise sundravi määramist, kuid maakohus keeldus tema avaldust menetlusse võtmast. See seab tõsise kahtluse alla taotleja tegeliku vajaduse psühhiaatrilise ekspertiisi järele. Riigi õigusabi osutamiseks ette nähtud piiratud vahendeid ei ole põhjust kulutada perspektiivitute vaidluste tarvis.
8. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2