← Eesti

2-24-5017/35

Obsah (16)§ 430§ 664§ 661§ 321§ 62§ 66§ 67§ 462§ 238§ 171§ 331§ 174§ 177§ 659§ 68§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 07.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5017 Tsiviilasi OÜ X.T.B hagi OÜ I.N.

§ 430lg 3 ls-st 1 tulenevat kontrollikohustust.

M.G varjas Yi eest kompromissi sõlmimist. Tähtaja ennistamise taotlust lahendades ei tohiks lähtuda M.G võimalusest esitada määruskaebus, sest tema pahatahtlik eesmärk oli kostjat kahjustava kompromissi kiire jõustumine.

  1. Hageja vaidles kaebusele, sh selle tähtaegsusele ja tähtaja ennistamisele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab kostja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja määruskaebuse läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda.

  1. Esmalt kontrollib kohus, kas kostja kaebus on tähtaegne. 7.
  2. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on mh hagimenetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 661lg 2 ls 1).

Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada (

§ 661lg 4).

Pooled leppisid kompromissi p-s 8 kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse kättesaamisest (dtl 284). Kompromissi allkirjastas kostja nimel M.G 13.10.2024 (dtl 282). 2

(5)7.
  1. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt, kusjuures kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse (ÄS § 181 lg 1). Registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige (ÄRS § 29 lg 3 ls 1). Sama eeldus rakendub ka kohtumenetluses esindusõiguse kontrollimisel. Vaidlustamata asjaoludel oli M.G 13.10.2024 kantud äriregistrisse kostja juhatuse liikmena ja registrist ei nähtunud esindusõiguse piiranguid. Samuti ei nähtunud esindusõiguse võimalikku lõppemist ega piiranguid toimiku materjalidest kompromissi kohtule esitamise seisuga. Nii sai maakohus kostja kui osaühingu esindusõiguse hindamisel lähtuda äriregistri andmetest ega pidanud kontrollima, kas M.G juhatuse liikme volitusi on kohaselt pikendatud. Samuti ei pidanud kohus asuma hindama kostja ja M.G sisesuhet (sh võimalikke kokkuleppeid investoriga) olukorras, kus vastavaid asjaolusid polnud kohtu ette toodud. 7.
  2. Pooled ei seadnud kahtluse alla hageja nimel kompromissi allkirjastanud juhatuse liikme esindusõigust. Koostoimes kahe eelmise alapunkti põhjenduste ja järeldustega märkis maakohus vaidlustatud määruses niisiis õigesti, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva, sest pooled olid nii kokku leppinud ja seadus võimaldab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. 7.
  3. Kostja nimel sai M.G vaidlustatud määruse kätte neljapäeval 17.10.2024 (digitoimikus dokumendi nr 17 kättetoimetamisinfo). Isegi kui kostjal olnuks sel ajal kaks juhatuse liiget, piisanuks kättetoimetamisest ühele neist (

§ 321lg 1 ls 2).

Järelikult lõppes kahepäevane kaebetähtaeg esmaspäeval 21.10.2024 kell 24:00 (

§ 62lg-d 1 ja 2, Ts

ÜS § 136 lg 8). Kostja esitas kaebuse 25.10.2024, st pärast kaebetähtaja möödumist. 7.5. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista, kusjuures pole oluline, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (

§ 66

). Järelikult ei saa kohus kostja kaebust menetleda, kui selle esitamise tähtaega ei ennistata. 7.

  1. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja on kaebuse p-s 2.1 esitatud tabeliga kohut eksitanud. Vaidlustatud määruse tegi maakohus pooltele nähtavaks 17.10.2024, mitte 22.10.
  2. Märgitud hilisemal kuupäeval tehti nähtavaks sama kuupäeva uus määrus, millega kohus piiras vaidlustatud määruse avalikustamisel poolte ja esindajate andmete avaldamist. Ilmselgelt on kostja kaebuses kajastanud hilisema määruse andmestiku. Eelmistes alapunktides toodud põhjusel ei oma aga tähtsust, kas ja millal tutvus ühe või teise määrusega kostja teine juhatuse liige.
  3. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostja tähtaja ennistamise taotlus on põhjendatud. 8.
  4. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje (

§ 67lg 1).

Kostja esitas tähtaja ennistamise avalduse, tasus sellelt riigilõivu (dtl 717) ja ringkonnakohus tuvastas eelmise p 7 alapunktides, et kaebetähtaja möödalaskmine ei võimaldaks kaebust enam menetleda. 8.2. Eelneva põhjal oleneb ennistamise taotluse edukus sellest, kas kostja jättis kaebetähtaja järgimata mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus

§ 67

lg 1 tähenduses peab olema objektiivne, st sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada – nagu näiteks tehniline takistus kohtu või menetlusosalise enda infosüsteemis, kui see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (RKTKm 23.05.2018, 2-13-53779/108, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Samuti võib objektiivne põhjus seisneda kohtu eksitavas käitumises (nt RKTKm 31.08.2017, 2-16-2548/62, p 9 ja seal viidatud varasem praktika). 3

(5)8.3. Kostja väidab, et maakohus rikkus kontrollikohustust. See väide pole õige. Ringkonnakohus kontrollis eelmise p 7 alapunktides, et M.G sai kostjat vähemalt välissuhtes kehtivalt esindada nii kompromissi allkirjastamisel kui ka vaidlustatud määruse kättesaamisel. Ühtlasi sisustab kostja kontrollikohustust

§ 430

lg 3 ls-ga 1, mille kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Neid etteheiteid ei saa tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel sisuliselt kontrollida avaramalt, kui ainult kaebuse tähtaegsuse vaatekohast. Kostja ei toonud esile ja ringkonnakohus ei tähelda ka toimiku materjalide põhjal maakohtu sellist eksimust, mis võinuks kostjat eksitada kaebetähtaja osas. 8.

  1. Kostja väitel varjas M.G kostja teise juhatuse liikme eest kompromissi sõlmimist. See ei ole mõjuv põhjus p-s 8.2 kirjeldatud tähenduses. Eelkõige ei saa esindust puudutavad sisesuhted ega võimaliku teise juhatuse liikme teadmine kompromissist või seda kinnitavast kohtumäärusest olla objektiivne kaebetakistus kostja kui menetlusosalise jaoks. Pigem peaks põhjus olema objektiivselt selline, mis takistas kostjal kaebuse esitamist – olenemata sellest, kes teda esindab. Praegu ei nähtu kaebusest ega toimikust asjaolusid, et M.G ei oleks saanud kostja nimel esitada tähtaegset kaebust. Lisaks leiab kostja, et tähtaja ennistamise taotlust lahendades ei tohiks lähtuda M.G võimalusest esitada määruskaebust, sest tema pahatahtlik eesmärk oli kostjat kahjustava kompromissi kiire jõustumine. Sarnaselt eelnevaga ei oma kostja sisesuhted aga tähtsust hindamaks, kas kostjal oli objektiivselt võimalik kaebus esitada. 8.
  2. Eeltoodud kaalutlustel jääb tähtaja ennistamise taotlus ringkonnakohus ei tuvasta mõjuvat põhjust

§ 67lg 1 tähenduses.

rahuldamata, sest 9. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Praegu on tegemist sellise olukorraga. Maakohus pidanuks keelduma kaebuse menetlemisest, sest see esitati hilinenult ja tähtaja ennistamise alust ei esine. Järelikult tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 10. Maakohus tegi 22.10.2024 määruse, millega piiras vaidlustatud määruse avalikustamisel poolte andmete avalikustamist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 462

lg 2 ls 1 alusel on põhjendatud piirata samade andmete avalikustamist ka käesolevas määruses. 11. Ringkonnakohus lahendas kaebuse tähtaegsusega seotud küsimused poolte väidete ja toimikus varem olnud andmete põhjal. Määruskaebemenetluses esitatud ja taotletud tõendid pole seetõttu asjakohased ja tuleb jätta vastu võtmata (

§ 238lg 1 ls 1).

  1. Lõpuks teeb kohus menetluskuludega seonduvad otsustused. 12.
  2. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171alusel kostja kanda.

Kulud saab

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja tähtaegselt esitatud kulunimekirja põhjal. 12.2. Hageja täiendas kulunimekirja 04.02.2025 menetlusdokumendis summaga 183 €. Selles osas jätab kohus hageja nimekirja

§ 331

lg 1 alusel menetlemata, sest kostjale ei ole enam võimalik määrata vastamise täiendavat tähtaega, ilma et viibiks asja lahendamine. 12.

  1. Hageja taotles 1756,80 € hüvitamist, mis on tasu 8 t õigusteenuse (sh kaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 4 t 50 min, kostja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine 20 min, määrusele vastuse koostamine 2 t, kulunimekirja koostamine 20 min ja kostja nimekirjale vastamine 30 min) eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks). 12.
  2. Kostja vaidles hageja esindaja ajakulule osaliselt vastu, leides, et see ei tohiks ületada 3,95 t. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud ning kooskõlas kaebemenetluse ulatusega. Hageja pidi vastuses käsitlema kaebust sisuliselt. Lisaks oli põhjendatud käsitleda vastuses ja täiendavas seisukohas kaebuse tähtaegsust ja ennistamise 4

(5)taotlust. Ka kulunimekirja koostamise ja sellele vastamise ajakulu pole ilmselgelt ülepaisutatud. 12.
  1. Kostja vaidleb vastu ka hageja esindaja tunnitasu määrale, mis kostja hinnangul peaks olema 120 €. Kostja väitel on advokaadi töötunni keskmine hind 120–140 € (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Senises kohtupraktikas on leitud, et lepingulise esindaja tunnitasu 180 €, millele lisandub käibemaks, jääb turuhinna piiridesse (nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 19). Hageja esindaja tunnitasu on niisiis kohane. 12.
  2. Hageja taotleb kulu hüvitamist käibemaksuga. Juhindudes

§ 174

lg-st 8 ja § 5 lg 3 ls-st 1 kontrollis kohus, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega ei saa ta menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. 12.7. Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada kaebemenetluse kuluna 1756,80 € (= 8 t × 180 + 22%). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. 13. Käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale saab esitada määruskaebuse (

§ 659

, § 643 lg 4,

§ 68

lg 4 ls 1), samuti on vaidlustatavad kulude jaotus ja kindlaksmääramine (

§ 178lg 1).

Tõenditega seotud otsustuste ega andmete avalikustamise piiramise peale ei saa kaevata. Samuti ei saa vaidlustada otsustust jätta hageja täiendav kulunimekiri menetlemata, sest vastava sisuga otsustust ei saa

-i järgi vaidlustada ja viidatud nimekirja summa jääb alla

§ 178lg 2 piirmäära. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.