Obsah (6)

§ 371§ 663§ 667§ 70§ 103§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende

) § 371 lg 1 p 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, sest asja lahendamine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Kuna hageja on Vene kodanik, tuleb kohtualluvust hinnata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Kuna praegusel juhul on laps Vene kodanik, lahendatakse isaduse tuvastamine õigusabilepingu art 29 järgi vastavalt Venemaa Föderatsiooni seadusandlusele. Õigusabilepingu art 32 esimese lause järgi on artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kuna asjas tuleb kohaldada Vene seadusi, allub vaidluse lahendamine Venemaa Föderatsiooni kohtutele. Vaidlus ei allu Eesti kohtule ka õigusabilepingu art 32 teise lause järgi, sest kostja ei ela hagiavalduse järgi Eestis. Maakohus keeldus eelneva põhjal hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuivõrd hageja põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud ning selle tuvastamine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, on hagi elatise nõude osas õiguslikult perspektiivitu ning sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt hageja sündis ja elab alaliselt Eestis. Tema tulevik on seotud Eestiga. Hageja saab isaduse ja elatise küsimuse lahendamisel tugineda eranditult Eesti Vabariigi kohtuvõimudele. Hageja palub võtta menetlusse hageja hagi.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Maakohus märkis, et õigusabilepingu kehtivus lõpeb tulenevalt õigusabilepingu art 80 lg-st 2 ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi noodist

1. märtsil 2025 (vt Välisministeeriumi teadaanne, RT II, 09.10.2024, 1). See ei muuda siiski määrust õigusvastaseks. Hagejal on võimalik pöörduda uuesti kohtusse, kui õigusabilepingu kehtivus lõpeb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja on alaliselt Eestis elav Venemaa kodanik ja maakohus kohaldas kohtualluvuse kindlaksmääramisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping). Kuna õigusabileping kaotas kehtivuse alates
2. märtsist 2025, ei ole selles sätestatu enam asjakohane ning ringkonnakohus ei hinda maakohtu määruse põhjendatust selles osas.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagis esitatud nõuded alluvad Eesti kohtule. Kuna õiguskord on muutunud, selgitab ringkonnakohus hageja hagis esitatud nõuete kohtualluvust käesoleval hetkel järgmiselt. Hageja esitas hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kostja on hagiavalduse järgi Ukraina kodanik, kes elab hagejale teadaolevalt Poolas.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest 2 tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: [---]; 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); [---]. Kuna puuduvad välislepingud ja Euroopa Liidu määrused, mille alusel määrata põlvnemise tuvastamise nõude kohtualluvust, tuleb Eesti kohtul kontrollida asjas esitatud põlvnemise nõude rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides tuleb seega lähtuda

§-st 103.

§ 103

lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.

§ 103

lg 2 kohaselt võib Eesti kohus põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Kuna hageja elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev põlvnemisnõuet lahendama. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 sätestab, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh:

1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja harilik viibimiskoht; või
2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku harilik viibimiskoht; [---]. Hageja ehk laps on põlvnemise tuvastamise korral ülalpidamist saama õigustatud isik. Seega on Eesti kohus pädev hageja elatise nõuet nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 p b alusel lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda hagi menetlusse võtmist, seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 8. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (

§ 173lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3