← Eesti

2-23-18349/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Anneli Alekand, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. märts 2025 Tsiviilasja number 2-23-18349 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu avaldus Anžela Kropotova vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tapa vald, määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindaja Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Tapa linn, Puudutatud isik Anžela XXXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine XXXX Kropotova korteriühistu (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18349 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
  7. Jätta Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1 Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  9. Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu (avaldaja) esitas
  10. detsembril 2023 Viru Maakohtule avalduse Anžela Kropotova (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriühistu majandamiskulud perioodil jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2023 esitatud arvete alusel 4213 eurot 5 senti, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, kuni
  11. detsembrini 2023 viivise majandamiskuludelt 740 eurot 27 senti ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  12. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud Anžela Kropotova kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Tapa vald, Tapa linn XXXX elamu reaalosa eluruum nr 3 üldpinnaga 47,1 m2 ning 471/20988 mõttelist osa kinnistust. Puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja edastas korteriomanikele esimesed arved
  13. mail
  14. Puudutatud isik tegi avaldajale esimese makse alles
  15. septembril 2013 ning sellest ajast alates on avaldajal õigus lugeda esmalt tasutuks kogunenud viivised ja arvestada iga edasine laekumine vanima võlgnetava arve katteks. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul avalduse esitamise ajani avaldaja ees võlgnevus pika arvestusperioodi eest. Avaldaja arvestab kuni
  16. detsembrini 2017 viivist määras 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast ning seda kuni
  17. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel.
  18. septembri 2013 seisuga oli puudutatud isiku võlg avaldaja ees 3498 eurot 24 senti ja viivisevõlg 1844 eurot 94 senti. Esimese makse tegi puudutatud isik (lapse arvelduskontolt) avaldajale
  19. septembril 2013 summas 21 eurot 34 senti ning seeläbi vähenes sissenõutav viivis. Põhivõlg ei vähenenud ning viivisevõlaks jäi 1823 eurot 60 senti. Perioodil
  20. septembrist 2013 kuni
  21. detsembrini 2013 suurenes viivisevõlg põhinõudelt 252 eurot 22 senti.
  22. novembrist 2013 kuni
  23. detsembrini 2013 maksis puudutatud isik avaldajale 246 eurot 18 senti ning maksetega vähendas ta viivisenõuet. Põhikohustus suurenes ning
  24. detsembri 2013 seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 3755 eurot 79 senti.
  25. aastal tasus puudutatud isik avaldajale kokku 1177 eurot 68 senti ning vähendas sellega viivisenõuet. Tema kohustused
  26. a suurenesid 999 eurot 44 senti.
  27. detsembri
  28. a seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 1527 eurot 83 senti. Aastal 2015 maksis puudutatud isik avaldajale 945 eurot, mis on samuti arvestatud viivise katteks. Kohustused suurenesid
  29. a põhinõude osas 921 eurot 52 senti ja viivisenõude osas 129 eurot 66 senti. 2 Seisuga
  30. detsember 2014 lisandus viivis summas 1214 eurot 96 senti nõudele 4755 eurot 23 senti.
  31. detsember 2015 seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 5676 eurot 75 senti ja viivisevõlg 1925 eurot 46 senti. Aastal 2016 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1270 eurot, mis arvestati viivise katteks. Viivis tasumata arvetelt
  32. detsembri 2015 seisuga lisandus 5676 euro 75 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  33. detsember 2016 oli puudutatud isiku põhivõlg 6613 eurot 72 senti ja viivisevõlg 2237 eurot 90 senti. Puudutatud isik maksis 2017 avaldajale kokku 1160 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Kohustused suurenesid. Viivis varem, s.o
  34. detsembri 2016 seisuga tasumata arvetelt lisandus 6613 euro 72 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  35. detsember 2017 oli puudutatud isiku võlg 7896 eurot 23 senti ja viivisevõlg 2914 eurot 98 senti.
  36. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1085 eurot, mis on arvestatud kogunenud viivise katteks. Kohustused aastal 2018 suurenesid. Viivis varem, s.o seisuga
  37. detsember 2017 tasumata arvetelt lisandus 7869 euro 23 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  38. detsembril 2018 oli puudutatud isiku põhivõlg 9007 eurot 36 senti ja viivisevõlg 2499 eurot 20 senti. Aastal 2019 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1285 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid
  39. a põhinõude osas 1176 eurot 88 senti. Viivis varem, s.o
  40. detsember 2018 seisuga tasumata arvetelt lisandus 9007 euro 36 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  41. detsember 2019 oli puudutatud isiku põhivõlg 10 184 eurot 24 senti ja viivisevõlg 1977 eurot 14 senti. Aastal 2020 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1025 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid 2020 põhinõude osas 909 eurot 17 senti. Viivis varem, s.o seisuga
  42. detsember 2019 tasumata arvetelt lisandus 10 184 euro 24 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  43. detsember 2020 oli puudutatud isiku põhivõlg 11 093 eurot 41 senti ja viivisevõlg 1798 eurot 84 senti.
  44. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1527 eurot 29 senti, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid
  45. a põhinõude osas 1034 eurot 6 senti. Viivis varem, s.o
  46. detsembri 2020 seisuga tasumata arvetelt lisandus 11 093 euro 41 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  47. detsember 2021 oli puudutatud isiku põhivõlg 12 127 eurot 47 senti ja viivisevõlg 1194 eurot 51 senti. Aastal 2022 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1471 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks summas 1194 eurot 51 senti ja kõige vanemas võlas olevate arvete katteks summas 276 eurot 49 senti (makstud perioodil maist 2009 kuni novembrini 2009, viimane osaliselt). Aastal 2022 suurenesid kohustused põhinõude osas 1159 euro 59 sendi võrra. Viivis varem, s.o seisuga
  48. detsember 2021 tasumata arvetelt lisandus 12 127 euro 47 sendi suurusele nõudele. Seisuga
  49. detsember 2022 oli puudutatud isiku põhivõlg 13 010 eurot 57 senti. Aastal 2023 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1201 eurot 38 senti, millest 1007 eurot 25 senti arvestati viiviste katteks ning kõige vanemas võlas arvete katteks summas 194 eurot 13 senti (makstud periood november 2009 kuni jaanuar 2010, viimane osaliselt).
  50. a kohustused põhinõude osas suurenesid 1110 euro 12 sendi võrra. Viivis varem, s.o
  51. detsember 2021 seisuga tasumata arvetelt lisandus 1464 euro 49 sendi suurusele nõudele. Avalduse esitamise seisuga (
  52. detsember 2023) oli puudutatud isiku põhivõlg 13 926 eurot 56 senti ja viivisevõlg 1522 eurot 29 senti. 3 Puudutatud isik ise on leidnud, et on maksnud avaldajale rohkem kui talle on arveid esitatud. Tegelikkuses ei ole puudutatud isik põhivõla likvideerimiseni jõudnudki. Avaldaja soovib puudutatud isikult 2020., 2021.,
  53. ja
  54. a esitatud majandamiskulude arvete tasumist ning nende arvete tõttu kogunenud viiviste tasumist.
  55. a esitati puudutatud isikule arveid summas 909 eurot 17 senti,
  56. a summas 1034 eurot 6 senti,
  57. a summas 1159 eurot 59 senti ja
  58. a summas 1110 eurot 12 senti. Põhinõue kokku 4212 eurot 94 senti. Viivisenõue on 740 eurot 27 senti. Kokku võlg 4953 eurot 21 senti. Avaldajal on puudutatud isiku vastu võla sissenõudmiskulu nõue summas 50 eurot. Hooldus- ja haldustasu on nõudeperioodil arvestatud 13 eurot 66 senti. Suurus on otsustatud korteriühistu algusaastatel, kuid korteriomanike üldkoosoleku protokolli ei ole endine juhatuse liige üle andnud. Korteriomanikud kinnitasid tasu suuruse tagasiulatuvalt. Protokollilise otsuse kohaselt on korteriühistus haldustasu 0,29 eurot/m 2 alates avaldaja asutamisest alates 2009 kuni
  59. a lõpuni. Alates korteriühistu asutamisest on kõik korteriomanikud tasunud igakuiselt 1 euro heakorratasu.
  60. augustil 2023 vastuvõetud korteriomanike otsusega kinnitati tagasiulatuvalt remondifond 0,50 eurot/m2 alates
  61. märtsist 2017 kuni
  62. a lõpuni. Puudutatud isik pidi arvete järgi maksma remondifondi 23 eurot 55 senti. Prügiveo eest on puudutatud isikule esitatud arveid alates novembrist
  63. Tulenevalt asjaolust, et tarnijate arved jõuavad sageli hiljem kui on vaja korteriomanikele arved väljastada, ei kattu alati tarnijate arve arvestusperiood avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste arvestuste perioodiga. Kaasomandis oleval osal tarbitud elektrienergia arved jagatakse korteriomanike vahel vastavalt nende kaasomandi suurusele. Kulu on jagatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel proportsionaalselt korteriomandi suuruse järgi, ent kuna kolm korteriomandit on lokaalküttest eraldatud, on köetav pind, mille vahel küttekulu jagatakse, väiksem.
  64. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on esitanud kohtule valeandmeid ning võltsitud dokumendid. Perioodil 2009 kuni 2023 ei ole avaldaja puudutatud isikule kordagi viiviseid arvestanud. Puudutatud isik on majandamiskulusid tasunud ettemaksuga ning võla tasus osadena. 2014.,
  65. ja
  66. a arvetest on näha võla vähenemine. Puudutatud isik tugines aegumisele ning viitas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 4 kohaselt ei saa avaldaja nõuda võlga enne
  67. detsembrit
  68. Perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 on kõik arved tasutud. Puudutatud isik ei ole nõus viivisenõudega 740 eurot 27 senti, kuna kuni
  69. detsembrini 2023 on kõik arved tasutud. Ka ei nõustu puudutatud sissenõudmiskulude nõudega 50 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
  70. Viru Maakohus jättis
  71. mai 2024 määrusega avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. 4 Puudutatud isik on korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanik. Omandiõigus tekkis
  72. aprillil
  73. Elumajas on moodustatud korteriühistu, kes hooldab ja haldab elamut. Avalduses esitatu kohaselt tekkis perioodil
  74. mai 2009 kuni
  75. juuli 2013 puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 3489 eurot 24 senti. Puudutatud isik kinnitas, et seisuga
  76. detsember 2013 oli tal tekkinud põhivõlg 4980 eurot. Seega võlgnik eeltoodud perioodil oma kohustusi ei täitnud. Praeguses vaidluses nõuab avaldaja puudutatud isikult kohustuste täitmist, mis on tekkinud ajavahemikul
  77. jaanuarist 2020 kuni
  78. detsembrini
  79. Avaldaja alates
  80. märtsist 2009 kehtiva põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja tähtajal. Puudutatud isik ei vaidle temale avaldaja poolt arvestatud maksete suuruse ja temal avaldaja ees kohustuste tekkimise üle. Puudutatud isiku väidete kohaselt on ta perioodi
  81. jaanuar 2020 kuni
  82. detsember 2023 eest tasunud suuremas ulatuses kui seda on avaldaja arvestanud. Puudutatud isik on kohustusi täitnud avaldaja esitatud arvete alusel. Maakohus viitas TsÜS § 147 lg-le 3 ning märkis, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Avaldaja
  83. a aasta nõuded muutusid sissenõutavaks alates
  84. jaanuarist 2021 ning menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku vastu
  85. detsembriks 2023 aegunud. Avaldaja on
  86. a esitanud arveid kogusummas 909 eurot 17 senti ning puudutatud isik on sel aastal tasunud avaldajale kohustuste katteks 1025 eurot.
  87. a on avaldaja esitanud arveid kogusummas 1034 eurot 37 senti ning puudutatud isik on tasunud 1480 eurot 29 senti.
  88. a on avaldaja esitanud arveid kokku 1159 eurot 59 senti ulatuses ning puudutatud isik on avaldajale tasunud 1471 eurot.
  89. a on avaldaja arveid esitanud kogusummas 1278 eurot ning puudutatud isik on tasunud kokku 1204 eurot 43 senti. Seega on aastatel 2020– 2023 esitanud avaldaja puudutatud isikule arveid kokku summas 4381 eurot 13 senti ja samal perioodil on puudutatud isik avaldajale tasunud kokku 5180 eurot 72 senti, mis on 799 eurot 59 senti arvestatust enam. Summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist. Avaldaja on küll kuni
  90. detsembri
  91. a arvetel märkinud viivise määra (2020, 2021, 2022 ja 2023 juunini määr 0,05% päevas ning juulist kuni detsembrini määr 0,03% päevas), kuid arvetel puudub viivise summa. Puudutatud isikule esitatud arvetel ei ole temalt koos põhinõudega viivise tasumist nõutud. Arvetele märgitud viivis määras 0,05% päevas tähendab 18,25% põhinõudelt aastas ja 0,03% päevas 10,95% põhinõudelt aastas. Maakohus on viidanud KrtS § 42 lg-le 1 ning toonud välja, et kohased viivisemäärad kuni
  92. detsembrini 2022 olnuks 8% aastas, kuni
  93. juunini 2023 määras 10,50% aastas ja kuni
  94. detsembrini 2023 12% aastas. Maakohus ei nõustunud avaldaja poolt puudutatud isikule tagantjärgi viivise arvestamisega, samuti puudutatud isiku tasutud summade arvelt tagantjärgi esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ning põhivõlgnevuse ümberarvutamisega. Avaldaja põhinõuded, millised on tekkinud enne
  95. jaanuari 2020, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatust. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata põhinõuete aegumise tõttu on aegunud ka nõuetelt arvestatud viivised. Olukorras, kus avaldaja nõuab võlgnikult muu hulgas avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist, ei ole avaldaja käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlgnikule on nelja aasta eest esitatud arveid summas 4381 eurot 13 senti, mis on aga väiksem kui avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna tekkinud 5 võlgnevuste vahe (4953 eurot 21 senti). Avaldaja selline käitumine ei ole kooskõlas ka mõistlikkuse põhimõttega. Igakuistel arvetel tulnuks esitada ka viiviste summa. Avaldaja esitas igakuiselt puudutatud isikule arveid ning oli seejuures teadlik tema kohustuste mittetäitmisest. Varasemalt ei ole avaldaja kohtule esitanud nõudeid aegumata kohustuste väljamõistmiseks. Puudutatud isiku tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamisega on avaldaja asunud seisukohale, et puudutatud isikul on tekkinud aegumata põhivõlgnevused. Käesolevas asjas ei ole võimalik järeldada, et avaldaja on viivise nõude esitanud enne puudutatud isikul tekkinud põhivõla aegumist. Olukorras, kus avaldaja ühepoolselt ja pika perioodi jooksul arvestab korteriomaniku tasutud summad viiviste katteks ilma perioodilisi põhivõlgnevusi välja nõudmata, on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta üritab puudutatud isikult põhivõlgnevuste aegumise vastuväite esitamise õiguse ära võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  96. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta vaatamata avaldaja selgelt toodud arvutuskäigule nõude kujunemise kohta ja esitatud tõenditele on pidanud
  97. jaanuari 2020 seisuga võlgniku saldoks null eurot. Ka juhul, kui avaldaja ei oleks võlgnetavatelt arvetelt viivist arvestanud, oleks ta esitanud esitatud arvete summa (14 397 eurot 18 senti) ja laekumiste summa (12 414 eurot 87 senti) vahe 1982 eurot 31 senti. Avaldaja jääb enda seisukoha juurde, et tal on õigus nõuda viivist ning maakohus ei ole selgitanud, miks antud juhul KrtS § 42 lg 1 võlasuhtele ei kohaldu. Alates korteriühistu asutamisest on puudutatud isikule esitatud arveid kogusummas 14 397 eurot 18 senti ning puudutatud isik on tasunud kokku 12 414 eurot 87 senti. Arveid on puudutatud isikule esitatud alates aastast 2009, kuid esimese makse tegi ta alles
  98. Selle ajani tarbis ta kõiki kommunaalteenuseid, kuid teenuste eest tasusid teised korteriomanikud. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole sedavõrd pika makseviivituse järel avaldajal olnud õigust võlgnetavatelt summadelt arvestada viivist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka kohtupraktikaga. Riigikohus ei ole näinud viivisenõudel vastuolu hea usu põhimõttega juhul, kui arvetel ei ole märgitud viivisevõla suurust või on märgitud arvele lepingust erinev viivisemäär. Avaldaja viivisenõue ei saa olla aegunud, kuivõrd ühistu on arvestanud kogunenud viivise maha laekumistest. Kohtule esitatud arvelduskontodelt on näha, et puudutatud isik ei ole määranud, missuguse kohustuse täitmiseks ta raha on kandnud. Seega loeti kande tegemisel selle arvelt täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Arusaamatuks jääb, millises osas loeb kohus viivisenõudeid aegunuks ja millisel õiguslikul alusel. Avaldaja palub perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevuse. Seega peaks kohus välja tooma, millises osas on nimetatud perioodil esitatud arvetes kajastuvad nõuded aegunud. Võla kujunemise perioodil laekumised on toimunud varasemate võlgade katteks.
  99. Puudutatud isiku hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6
  100. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kuid arvestada tuleb ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
  101. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude
  102. jaanuarist 2020 kuni
  103. novembrini 2023 arvestatud majandamiskulude saamiseks, s.o puudutatud isikule jaanuarist 2020 kuni novembrini 2023 (kaasa arvatud) esitatud arvete tasumiseks (dtl 122–126; 169–171; 175; 179; 183; 188; 192; 197; 512–550) kogusummas 4213 eurot 5 senti. Menetlusosalised ei vaidle, et
  104. jaanuarist 2020 kuni
  105. novembrini 2023 väljastatud arved kajastavad vastavate kulude osas õigesti korteriühistu perioodiliste majandamiskulude nõude suurust ja tasumise tähtaegu. Kehtiva õiguse järgi lahendas maakohus avalduse õigesti hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte. Siiski ei ole see põhimõte absoluutne ning kohus ei pea välja selgitama asjaolusid, mille osas osapooltel vaidlus puudub (RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Seega ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel sellest, et kõnealused arved (v.a neil märgitud varasema võlgnevuse osas) kajastavad õigesti majandamiskulude nõuet. Maakohus kvalifitseeris korteriühistu põhinõude ning viivisenõude õigesti. Selles osas pole vaja kohtu põhjendusi korrata.
  106. Kuigi vaidlust ei ole puudutatud isikule jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2023 arvestatud igakuiste maksete suuruse (s.o 4213 eurot 5 senti) üle, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse kirjeldava osa punktis 37 märgitut. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et aastatel 2020–2023 on avaldaja esitanud puudutatud isikule arveid kokku summas 4381 eurot 13 senti (
  107. a summas 909 eurot 17 senti,
  108. a summas 1034 eurot 37 senti,
  109. a summas 1159 eurot 59 senti ning
  110. a summas 1278 eurot). Maakohus on iseenesest õigesti tuvastanud, et avaldaja esitas 2023 puudutatud isikule arveid kokku summas 1278 eurot, kuid on jätnud tähelepanuta, et avalduses ei ole
  111. a detsembri arvele (s.o summas 167 eurot 87 senti) tuginetud. Avalduse punkt 3.45 kohaselt suurenesid
  112. a puudutatud isiku kohustused põhinõude osas summas 1110 eurot 12 senti. Ka ei ole avaldaja kohtule tõendina esitanud
  113. detsembri
  114. a arvet. Lisaks on maakohus samas otsuse punktis

(37)eksinud
  1. a jaanuaris ja aprillis puudutatud isikule esitatud arvete algandmete kajastamisel. Maakohus on märkinud, et jaanuaris 2021 esitati puudutatud isikule arve summas 111 eurot 95 senti ja sama aasta aprillis summas 99 eurot 79 senti. Avaldaja esitatud tõendite (dtl 538; 535) kohaselt on arvestatud summad olnud aga vastavalt 111 eurot 55 senti ja 99 eurot 99 senti. Seega tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et perioodil
  2. jaanuarist 2020 kuni
  3. novembrini 2023 (kaasa arvatud) esitatud arvete kohaselt arvestas avaldaja puudutatud isiku majandamiskulusid kokku 4213 eurot 5 senti.
  4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist KrtS § 40 lg 1 alusel. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 kohaselt kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
  5. a esitatud arvete aegumine hakkas kulgema
  6. jaanuaril 2021 ning avaldaja põhinõuded perioodi 2020–2023 eest ei olnud avalduse esitamise ajaks (
  7. detsember 2023) aegunud. Kuigi maakohus on lahendi punktis 36 ekslikult märkinud, et avaldaja
  8. a nõuded muutusid sissenõutavaks alates
  9. jaanuarist 2021, on maakohtu määruse kontekstist siiski järeldatav, et maakohus pidas silmas, et
  10. a esitatud arvete aegumine hakkas kulgema
  11. jaanuaril
  12. Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite. 7 Pooled ei vaidle ka selle üle, et puudutatud isik ei täitnud perioodil 2009–2013 korteriomanikuna oma kohustusi avaldaja ees. Avalduses esitatud andmete (p 3.7) kohaselt oli seisuga
  13. detsember 2013 puudutatud isiku põhivõlg korteriühistu ees 3498 eurot 24 senti ning puudutatud isik on oma
  14. jaanuari 2024 seisukohas (dtl 388–391) kinnitanud võlgnevust
  15. detsembri
  16. a seisuga summas 4980 eurot. Korteriühistu
  17. detsembri
  18. a arvel nr 3350 (dtl 399) on kajastatud puudutatud isiku võlg summas 4980 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et
  19. detsembri 2013 seisuga tekkinud võlg on kajastatud igal järgmisel puudutatud isikule saadetud arvel ning
  20. jaanuari 2020 arvel nr 2128 (dtl 125) on kajastatud seisuga
  21. jaanuar 2020 võlga varasemalt esitatud arvete alusel summas 4378 eurot 35 senti. Avaldaja leiab, et tal on õigus lugeda puudutatud isikult laekunud summade arvelt tasutuks esmalt kogunenud viivised ja iga edasine laekumine vanima võlgnetava arve katteks. TsÜS §-le 154 tuginedes saab järeldada, et 2019 (ja varasemalt, s.o alates 2009) esitatud arvetest tulenevad avaldaja nõuded on aegunud. 2019 esitatud arvete alusel nõutavad summad on muutunud sissenõutavaks
  22. aasta jooksul ning seega algas nõude aegumine
  23. jaanuaril 2020 ja lõppes
  24. detsembril
  25. Kuivõrd avaldaja on käesolevas tsiviilasjas avalduse esitanud
  26. detsembril 2023, siis on avaldaja põhinõue perioodi 2009 kuni
  27. detsember 2019 eest aegunud. TsÜS § 144 järgi aegus koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka viivisenõue. Avaldaja tugineb praegusel juhul sellele, et arvestas perioodil
  28. jaanuar 2020 kuni
  29. detsember 2023 tehtud makseid varasema võla (sh viivise) katteks. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul lähtuda VÕS § 88 lg-st 5, mille kohaselt, kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Praegusel juhul on kohtumenetluses puudutatud isik tuginenud sellele, et perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 on kõik arved tasutud ning märkinud, et puudutatud isik on kohustusi täitnud avaldaja esitatud arvete alusel. VÕS § 88 lg-st 5 tulenevalt on seega puudutatud isik võlausaldaja määratud järjekorrale vastu vaielnud ja määranud, et on maksnud
  30. a kuni
  31. a esitatud arvete alusel selle perioodi majandamiskulude eest, mitte varasemalt tekkinud ja selleks ajaks juba aegunud kohustuste eest. Seega ei saa avaldaja arvestada perioodil
  32. jaanuar 2020 kuni
  33. detsember 2023 tehtud makseid varasema võla (sh viivise) katteks.
  34. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada (RKTKo 07.03.2018, 2-16-11889/42, p 39). Riigikohus on siiski leidnud, et viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamine viiviseta võib olla erandlik asjaolu, mis annab aluse kohaldada viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet (RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12). Praegusel juhul esitas korteriühistu korteriomanikule igakuiselt arved, millel kajastas saldo. Korteriühistu ei ole seejuures arve saajale selgitanud ega ka tõendanud, et saldo sisaldas viivist. Arvel viivise määra märkimine ei tähenda, et arve saaja sai arvel kajastatud saldost aru just viisil, et korteriühistu on asunud arvestama ja nõudma viivist. Esimese viivisearve koostas korteriühistu puudutatud isikule alles
  35. aprillil 2023 (dtl 509–511). Puudutatud isikul tekkis omandiõigus korterile
  36. aprillil 2006 (dtl 25) ning esimese arve edastas korteriühistu talle
  37. mail 2009 (dtl 27). Seega ei olnud korteriühistu esimese viivisearve koostamise ajaks enam kui 14 aastat kestnud õigussuhte jooksul korteriomanikule teatanud viivise nõudmise soovist. Perioodiliselt arveid esitav korteriühistu käitub vastuolus hea usu põhimõttega, kui ta pikema aja jooksul (käesoleval juhul enam kui 14 aastat) ei avalda 8 korteriomanikule, et kavatseb hilinenud maksetelt arvutada ja nõuda viivist. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti käsitlenud VÕS §-s 88 sätestatut.
  38. Puudutatud isiku vastuväide praeguses tsiviilasjas on, et ta on vaidlusalusel perioodi (
  39. jaanuarist 2020 kuni
  40. detsembrini 2023) tasunud avaldajale rohkem kui talle arvete alusel arvestatud on. Tsiviilasjas tõendina esitatud arvetest nähtub, et avaldaja on igakuised jooksvad majandamiskulude arved esitanud kuu viimase päeva seisuga, nii on näiteks perioodi
  41. jaanuar 2020 kuni
  42. jaanuar 2020 arve esitatud
  43. jaanuaril 2020 ning perioodi
  44. november 2023 kuni
  45. november 2023 arve on puudutatud isikule esitatud
  46. novembril
  47. Maksetähtpäev kõikidel arvetel on järgmise kuu 20nes kuupäev. Maakohus järeldas vaidlusalusel ajavahemikul arvete tasumise toimingutest tervikuna õigesti, et puudutatud isik korteriomanikuna soovis tasuda igakuiste jooksvate majandamiskulude eest. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et puudutatud isik tasus
  48. jaanuaril 2020 esitatud arve samal kuul ehk
  49. jaanuaril 2020 jne. Puudutatud isik ei saanud jooksva kuu arvet tasuda enne selle esitamist, mistõttu tuleb tasutud summade arvestamisel lähtuda arvestusest, et puudutatud isik tasus iga kuu arved järgmisel kuul. Samast põhimõttest lähtudes on puudutatud isik ka arveid tasunud (dtl 559–561). Tuginedes avaldaja arveldusarve väljavõtetele (dtl 118–121), saab järeldada, et puudutatud isik on avaldaja esitatud arveid tasunud järgmiselt. 2020 2021 2022 2023 Arve/tasutud summa Arve/tasutud summa Arve/tasutud summa Arve/tasutud summa Jaanuar 116,17/130 111,55/150,55 136,99/180 162,70/175 Veebruar 99,09/120 142,03/181,04 114,96/155 163/60 Märts 98,43/80 109,54/146,10 111,69/119 131,15/140 Aprill 88,05/70 99,99/140 102,20/140 112,57/112,57 Mai 69,58/60 56,66/96,60 78,24/120 70,50/70,50 Juuni 38,58/60 38,67/115 38,70/80 42,31/43,50 Juuli 38,59/70 38,41/100 38,74/80 41,45/41,45 August 38,66/60 38,60/80 38,83/80 41,51/41,82 September 53,17/50 70,86/110 85,36/125 57,39/57,39 Oktoober 74,75/85 88,61/130 105,14/20 132,40/134 November 87,28/100 102,62/148 142,15/192 155,15/155,15 Detsember 106,82/130 136,63/180 166,59/170 - Kokku 909,17/1015 1034,17/1577,29 1159,59/1461 1110,13/1031,38 Eelneva põhjal tuvastas maakohus õigesti, et korteriühistu põhinõude kajastamiseks esitatud arved on tasutud, st vastavas osas on majandamiskulude nõue täidetud. Maakohus eksis täidetud nõude summa arvestamisel, tuvastades määruse kirjeldava osa punktis 37, et perioodil jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2023 on puudutatud isik avaldajale majandamiskulude katteks tasunud kokku 5180 eurot 72 senti. Nimetatud perioodil on puudutatud isik tasunud esitatud arvete (kogusummas 4213 eurot 5 senti) katteks 5084 eurot 9 67 senti. Lõppjäreldustes ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik on vaidlusalusel perioodil tasunud avaldajale arvetel arvestatust enam.
  50. Analüüsides nõude aluseks oleval perioodil avaldaja esitatud arveid, maksetähtaegasid ning puudutatud isiku tasutud summasid, saab järeldada, et puudutatud isikul oli avaldajale valdavalt majandamiskulude katteks tehtud ettemaks ning makseviivituses oli puudutatud isik vaid kahel korral, s.o aprilli
  51. a arve ja mai
  52. a arve alusel, tasudes avaldajale ettenähtust vähem (arvestades ettemaksu) vastavalt 1 euro 74 senti ja 9 eurot 58 senti. Puudutatud isik tasus võlgnevuse
  53. juulil
  54. Nõustudes maakohtu järeldustega kohalduvate viivise määrade osas, oli avaldajal KrtS § 42 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskuludelt viivist 0,09 eurot. Samas on puudutatud isik pärast
  55. juulit 2020 tasunud majandamiskulude arveid korduvalt oluliselt suuremas summas kui vastava kuu eest esitatud majandamiskulude eest nõutud, mis on katnud ka nimetatud viivisesumma. Seega ei ole kokkuvõttes alust avaldaja nõuet ei majandamiskulude põhinõude ega viivise osas rahuldada. Ka võla sissenõudmiskulu on seega põhjendamatu.
  56. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
  57. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).
  58. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik on küll
  59. märtsil 2025 esitanud menetluskulude nimekirja, viidates õigusabikuludele 45 eurot 75 senti, mis seisnes juriidilises nõustamises, ja vastava arve (dtl 662, 663). Samas ei nähtu asja materjalidest, et puudutatud isikut oleks määruskaebemenetluses esindanud lepinguline esindaja. Seega ei ole tegemist põhjendatud menetluskuludega. Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  60. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.