2-23-18349/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Anneli Alekand, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. märts 2025 Tsiviilasja number 2-23-18349 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu avaldus Anžela Kropotova vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tapa vald, määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindaja Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Tapa linn, Puudutatud isik Anžela XXXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine XXXX Kropotova korteriühistu (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18349 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
7. Jätta Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
8. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1 Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
9. Tapa vald, Tapa linn, XXXX korteriühistu (avaldaja) esitas
10. detsembril 2023 Viru Maakohtule avalduse Anžela Kropotova (puudutatud isik) vastu, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriühistu majandamiskulud perioodil jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2023 esitatud arvete alusel 4213 eurot 5 senti, võla sissenõudmiskulu 50 eurot, kuni
11. detsembrini 2023 viivise majandamiskuludelt 740 eurot 27 senti ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
12. jaanuarist 2024 kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud Anžela Kropotova kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Tapa vald, Tapa linn XXXX elamu reaalosa eluruum nr 3 üldpinnaga 47,1 m2 ning 471/20988 mõttelist osa kinnistust. Puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja edastas korteriomanikele esimesed arved
13. mail
14. Puudutatud isik tegi avaldajale esimese makse alles
15. septembril 2013 ning sellest ajast alates on avaldajal õigus lugeda esmalt tasutuks kogunenud viivised ja arvestada iga edasine laekumine vanima võlgnetava arve katteks. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul avalduse esitamise ajani avaldaja ees võlgnevus pika arvestusperioodi eest. Avaldaja arvestab kuni
16. detsembrini 2017 viivist määras 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast ning seda kuni
17. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel.
18. septembri 2013 seisuga oli puudutatud isiku võlg avaldaja ees 3498 eurot 24 senti ja viivisevõlg 1844 eurot 94 senti. Esimese makse tegi puudutatud isik (lapse arvelduskontolt) avaldajale
19. septembril 2013 summas 21 eurot 34 senti ning seeläbi vähenes sissenõutav viivis. Põhivõlg ei vähenenud ning viivisevõlaks jäi 1823 eurot 60 senti. Perioodil
20. septembrist 2013 kuni
21. detsembrini 2013 suurenes viivisevõlg põhinõudelt 252 eurot 22 senti.
22. novembrist 2013 kuni
23. detsembrini 2013 maksis puudutatud isik avaldajale 246 eurot 18 senti ning maksetega vähendas ta viivisenõuet. Põhikohustus suurenes ning
24. detsembri 2013 seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 3755 eurot 79 senti.
25. aastal tasus puudutatud isik avaldajale kokku 1177 eurot 68 senti ning vähendas sellega viivisenõuet. Tema kohustused
26. a suurenesid 999 eurot 44 senti.
27. detsembri
28. a seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 1527 eurot 83 senti. Aastal 2015 maksis puudutatud isik avaldajale 945 eurot, mis on samuti arvestatud viivise katteks. Kohustused suurenesid
29. a põhinõude osas 921 eurot 52 senti ja viivisenõude osas 129 eurot 66 senti. 2 Seisuga
30. detsember 2014 lisandus viivis summas 1214 eurot 96 senti nõudele 4755 eurot 23 senti.
31. detsember 2015 seisuga oli puudutatud isiku põhivõlg 5676 eurot 75 senti ja viivisevõlg 1925 eurot 46 senti. Aastal 2016 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1270 eurot, mis arvestati viivise katteks. Viivis tasumata arvetelt
32. detsembri 2015 seisuga lisandus 5676 euro 75 sendi suurusele nõudele. Seisuga
33. detsember 2016 oli puudutatud isiku põhivõlg 6613 eurot 72 senti ja viivisevõlg 2237 eurot 90 senti. Puudutatud isik maksis 2017 avaldajale kokku 1160 eurot, mis on arvestatud kogunenud viiviste katteks. Kohustused suurenesid. Viivis varem, s.o
34. detsembri 2016 seisuga tasumata arvetelt lisandus 6613 euro 72 sendi suurusele nõudele. Seisuga
35. detsember 2017 oli puudutatud isiku võlg 7896 eurot 23 senti ja viivisevõlg 2914 eurot 98 senti.
36. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1085 eurot, mis on arvestatud kogunenud viivise katteks. Kohustused aastal 2018 suurenesid. Viivis varem, s.o seisuga
37. detsember 2017 tasumata arvetelt lisandus 7869 euro 23 sendi suurusele nõudele. Seisuga
38. detsembril 2018 oli puudutatud isiku põhivõlg 9007 eurot 36 senti ja viivisevõlg 2499 eurot 20 senti. Aastal 2019 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1285 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid
39. a põhinõude osas 1176 eurot 88 senti. Viivis varem, s.o
40. detsember 2018 seisuga tasumata arvetelt lisandus 9007 euro 36 sendi suurusele nõudele. Seisuga
41. detsember 2019 oli puudutatud isiku põhivõlg 10 184 eurot 24 senti ja viivisevõlg 1977 eurot 14 senti. Aastal 2020 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1025 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid 2020 põhinõude osas 909 eurot 17 senti. Viivis varem, s.o seisuga
42. detsember 2019 tasumata arvetelt lisandus 10 184 euro 24 sendi suurusele nõudele. Seisuga
43. detsember 2020 oli puudutatud isiku põhivõlg 11 093 eurot 41 senti ja viivisevõlg 1798 eurot 84 senti.
44. a maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1527 eurot 29 senti, mis arvestati kogunenud viivise katteks. Kohustused suurenesid
45. a põhinõude osas 1034 eurot 6 senti. Viivis varem, s.o
46. detsembri 2020 seisuga tasumata arvetelt lisandus 11 093 euro 41 sendi suurusele nõudele. Seisuga
47. detsember 2021 oli puudutatud isiku põhivõlg 12 127 eurot 47 senti ja viivisevõlg 1194 eurot 51 senti. Aastal 2022 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1471 eurot, mis arvestati kogunenud viivise katteks summas 1194 eurot 51 senti ja kõige vanemas võlas olevate arvete katteks summas 276 eurot 49 senti (makstud perioodil maist 2009 kuni novembrini 2009, viimane osaliselt). Aastal 2022 suurenesid kohustused põhinõude osas 1159 euro 59 sendi võrra. Viivis varem, s.o seisuga
48. detsember 2021 tasumata arvetelt lisandus 12 127 euro 47 sendi suurusele nõudele. Seisuga
49. detsember 2022 oli puudutatud isiku põhivõlg 13 010 eurot 57 senti. Aastal 2023 maksis puudutatud isik avaldajale kokku 1201 eurot 38 senti, millest 1007 eurot 25 senti arvestati viiviste katteks ning kõige vanemas võlas arvete katteks summas 194 eurot 13 senti (makstud periood november 2009 kuni jaanuar 2010, viimane osaliselt).
50. a kohustused põhinõude osas suurenesid 1110 euro 12 sendi võrra. Viivis varem, s.o
51. detsember 2021 seisuga tasumata arvetelt lisandus 1464 euro 49 sendi suurusele nõudele. Avalduse esitamise seisuga (
52. detsember 2023) oli puudutatud isiku põhivõlg 13 926 eurot 56 senti ja viivisevõlg 1522 eurot 29 senti. 3 Puudutatud isik ise on leidnud, et on maksnud avaldajale rohkem kui talle on arveid esitatud. Tegelikkuses ei ole puudutatud isik põhivõla likvideerimiseni jõudnudki. Avaldaja soovib puudutatud isikult 2020., 2021.,
53. ja
54. a esitatud majandamiskulude arvete tasumist ning nende arvete tõttu kogunenud viiviste tasumist.
55. a esitati puudutatud isikule arveid summas 909 eurot 17 senti,
56. a summas 1034 eurot 6 senti,
57. a summas 1159 eurot 59 senti ja
58. a summas 1110 eurot 12 senti. Põhinõue kokku 4212 eurot 94 senti. Viivisenõue on 740 eurot 27 senti. Kokku võlg 4953 eurot 21 senti. Avaldajal on puudutatud isiku vastu võla sissenõudmiskulu nõue summas 50 eurot. Hooldus- ja haldustasu on nõudeperioodil arvestatud 13 eurot 66 senti. Suurus on otsustatud korteriühistu algusaastatel, kuid korteriomanike üldkoosoleku protokolli ei ole endine juhatuse liige üle andnud. Korteriomanikud kinnitasid tasu suuruse tagasiulatuvalt. Protokollilise otsuse kohaselt on korteriühistus haldustasu 0,29 eurot/m 2 alates avaldaja asutamisest alates 2009 kuni
59. a lõpuni. Alates korteriühistu asutamisest on kõik korteriomanikud tasunud igakuiselt 1 euro heakorratasu.
60. augustil 2023 vastuvõetud korteriomanike otsusega kinnitati tagasiulatuvalt remondifond 0,50 eurot/m2 alates
61. märtsist 2017 kuni
62. a lõpuni. Puudutatud isik pidi arvete järgi maksma remondifondi 23 eurot 55 senti. Prügiveo eest on puudutatud isikule esitatud arveid alates novembrist
63. Tulenevalt asjaolust, et tarnijate arved jõuavad sageli hiljem kui on vaja korteriomanikele arved väljastada, ei kattu alati tarnijate arve arvestusperiood avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste arvestuste perioodiga. Kaasomandis oleval osal tarbitud elektrienergia arved jagatakse korteriomanike vahel vastavalt nende kaasomandi suurusele. Kulu on jagatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel proportsionaalselt korteriomandi suuruse järgi, ent kuna kolm korteriomandit on lokaalküttest eraldatud, on köetav pind, mille vahel küttekulu jagatakse, väiksem.
64. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on esitanud kohtule valeandmeid ning võltsitud dokumendid. Perioodil 2009 kuni 2023 ei ole avaldaja puudutatud isikule kordagi viiviseid arvestanud. Puudutatud isik on majandamiskulusid tasunud ettemaksuga ning võla tasus osadena. 2014.,
65. ja
66. a arvetest on näha võla vähenemine. Puudutatud isik tugines aegumisele ning viitas, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 4 kohaselt ei saa avaldaja nõuda võlga enne
67. detsembrit
68. Perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 on kõik arved tasutud. Puudutatud isik ei ole nõus viivisenõudega 740 eurot 27 senti, kuna kuni
69. detsembrini 2023 on kõik arved tasutud. Ka ei nõustu puudutatud sissenõudmiskulude nõudega 50 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
70. Viru Maakohus jättis
71. mai 2024 määrusega avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. 4 Puudutatud isik on korteriomandi XXXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanik. Omandiõigus tekkis
72. aprillil
73. Elumajas on moodustatud korteriühistu, kes hooldab ja haldab elamut. Avalduses esitatu kohaselt tekkis perioodil
74. mai 2009 kuni
75. juuli 2013 puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus 3489 eurot 24 senti. Puudutatud isik kinnitas, et seisuga
76. detsember 2013 oli tal tekkinud põhivõlg 4980 eurot. Seega võlgnik eeltoodud perioodil oma kohustusi ei täitnud. Praeguses vaidluses nõuab avaldaja puudutatud isikult kohustuste täitmist, mis on tekkinud ajavahemikul
77. jaanuarist 2020 kuni
78. detsembrini
79. Avaldaja alates
80. märtsist 2009 kehtiva põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma makseid üldkoosoleku kehtestatud suuruses ja tähtajal. Puudutatud isik ei vaidle temale avaldaja poolt arvestatud maksete suuruse ja temal avaldaja ees kohustuste tekkimise üle. Puudutatud isiku väidete kohaselt on ta perioodi
81. jaanuar 2020 kuni
82. detsember 2023 eest tasunud suuremas ulatuses kui seda on avaldaja arvestanud. Puudutatud isik on kohustusi täitnud avaldaja esitatud arvete alusel. Maakohus viitas TsÜS § 147 lg-le 3 ning märkis, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Avaldaja
83. a aasta nõuded muutusid sissenõutavaks alates
84. jaanuarist 2021 ning menetluses esitatud avaldaja põhinõuded ei olnud võlgniku vastu
85. detsembriks 2023 aegunud. Avaldaja on
86. a esitanud arveid kogusummas 909 eurot 17 senti ning puudutatud isik on sel aastal tasunud avaldajale kohustuste katteks 1025 eurot.
87. a on avaldaja esitanud arveid kogusummas 1034 eurot 37 senti ning puudutatud isik on tasunud 1480 eurot 29 senti.
88. a on avaldaja esitanud arveid kokku 1159 eurot 59 senti ulatuses ning puudutatud isik on avaldajale tasunud 1471 eurot.
89. a on avaldaja arveid esitanud kogusummas 1278 eurot ning puudutatud isik on tasunud kokku 1204 eurot 43 senti. Seega on aastatel 2020– 2023 esitanud avaldaja puudutatud isikule arveid kokku summas 4381 eurot 13 senti ja samal perioodil on puudutatud isik avaldajale tasunud kokku 5180 eurot 72 senti, mis on 799 eurot 59 senti arvestatust enam. Summade aluseks olevad arved ei sisalda viivist. Avaldaja on küll kuni
90. detsembri
91. a arvetel märkinud viivise määra (2020, 2021, 2022 ja 2023 juunini määr 0,05% päevas ning juulist kuni detsembrini määr 0,03% päevas), kuid arvetel puudub viivise summa. Puudutatud isikule esitatud arvetel ei ole temalt koos põhinõudega viivise tasumist nõutud. Arvetele märgitud viivis määras 0,05% päevas tähendab 18,25% põhinõudelt aastas ja 0,03% päevas 10,95% põhinõudelt aastas. Maakohus on viidanud KrtS § 42 lg-le 1 ning toonud välja, et kohased viivisemäärad kuni
92. detsembrini 2022 olnuks 8% aastas, kuni
93. juunini 2023 määras 10,50% aastas ja kuni
94. detsembrini 2023 12% aastas. Maakohus ei nõustunud avaldaja poolt puudutatud isikule tagantjärgi viivise arvestamisega, samuti puudutatud isiku tasutud summade arvelt tagantjärgi esimeses järjekorras viiviste katteks tasutuks lugemisega ning põhivõlgnevuse ümberarvutamisega. Avaldaja põhinõuded, millised on tekkinud enne
95. jaanuari 2020, on aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatust. Varasemate, käesolevas menetluses esitamata põhinõuete aegumise tõttu on aegunud ka nõuetelt arvestatud viivised. Olukorras, kus avaldaja nõuab võlgnikult muu hulgas avaldaja pikaajalise tegevusetuse tõttu arvestatud viiviste tasumist, ei ole avaldaja käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlgnikule on nelja aasta eest esitatud arveid summas 4381 eurot 13 senti, mis on aga väiksem kui avaldaja poolt tagantjärgi viiviste arvestamist ja sellest tingituna tekkinud 5 võlgnevuste vahe (4953 eurot 21 senti). Avaldaja selline käitumine ei ole kooskõlas ka mõistlikkuse põhimõttega. Igakuistel arvetel tulnuks esitada ka viiviste summa. Avaldaja esitas igakuiselt puudutatud isikule arveid ning oli seejuures teadlik tema kohustuste mittetäitmisest. Varasemalt ei ole avaldaja kohtule esitanud nõudeid aegumata kohustuste väljamõistmiseks. Puudutatud isiku tasutud summade osaliselt viiviste katteks arvestamisega on avaldaja asunud seisukohale, et puudutatud isikul on tekkinud aegumata põhivõlgnevused. Käesolevas asjas ei ole võimalik järeldada, et avaldaja on viivise nõude esitanud enne puudutatud isikul tekkinud põhivõla aegumist. Olukorras, kus avaldaja ühepoolselt ja pika perioodi jooksul arvestab korteriomaniku tasutud summad viiviste katteks ilma perioodilisi põhivõlgnevusi välja nõudmata, on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta üritab puudutatud isikult põhivõlgnevuste aegumise vastuväite esitamise õiguse ära võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
96. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta vaatamata avaldaja selgelt toodud arvutuskäigule nõude kujunemise kohta ja esitatud tõenditele on pidanud
97. jaanuari 2020 seisuga võlgniku saldoks null eurot. Ka juhul, kui avaldaja ei oleks võlgnetavatelt arvetelt viivist arvestanud, oleks ta esitanud esitatud arvete summa (14 397 eurot 18 senti) ja laekumiste summa (12 414 eurot 87 senti) vahe 1982 eurot 31 senti. Avaldaja jääb enda seisukoha juurde, et tal on õigus nõuda viivist ning maakohus ei ole selgitanud, miks antud juhul KrtS § 42 lg 1 võlasuhtele ei kohaldu. Alates korteriühistu asutamisest on puudutatud isikule esitatud arveid kogusummas 14 397 eurot 18 senti ning puudutatud isik on tasunud kokku 12 414 eurot 87 senti. Arveid on puudutatud isikule esitatud alates aastast 2009, kuid esimese makse tegi ta alles
98. Selle ajani tarbis ta kõiki kommunaalteenuseid, kuid teenuste eest tasusid teised korteriomanikud. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole sedavõrd pika makseviivituse järel avaldajal olnud õigust võlgnetavatelt summadelt arvestada viivist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka kohtupraktikaga. Riigikohus ei ole näinud viivisenõudel vastuolu hea usu põhimõttega juhul, kui arvetel ei ole märgitud viivisevõla suurust või on märgitud arvele lepingust erinev viivisemäär. Avaldaja viivisenõue ei saa olla aegunud, kuivõrd ühistu on arvestanud kogunenud viivise maha laekumistest. Kohtule esitatud arvelduskontodelt on näha, et puudutatud isik ei ole määranud, missuguse kohustuse täitmiseks ta raha on kandnud. Seega loeti kande tegemisel selle arvelt täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Arusaamatuks jääb, millises osas loeb kohus viivisenõudeid aegunuks ja millisel õiguslikul alusel. Avaldaja palub perioodil jaanuar 2020 kuni detsember 2023 eest puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevuse. Seega peaks kohus välja tooma, millises osas on nimetatud perioodil esitatud arvetes kajastuvad nõuded aegunud. Võla kujunemise perioodil laekumised on toimunud varasemate võlgade katteks.
99. Puudutatud isiku hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6
100. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kuid arvestada tuleb ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
101. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude
102. jaanuarist 2020 kuni
103. novembrini 2023 arvestatud majandamiskulude saamiseks, s.o puudutatud isikule jaanuarist 2020 kuni novembrini 2023 (kaasa arvatud) esitatud arvete tasumiseks (dtl 122–126; 169–171; 175; 179; 183; 188; 192; 197; 512–550) kogusummas 4213 eurot 5 senti. Menetlusosalised ei vaidle, et
104. jaanuarist 2020 kuni
105. novembrini 2023 väljastatud arved kajastavad vastavate kulude osas õigesti korteriühistu perioodiliste majandamiskulude nõude suurust ja tasumise tähtaegu. Kehtiva õiguse järgi lahendas maakohus avalduse õigesti hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte. Siiski ei ole see põhimõte absoluutne ning kohus ei pea välja selgitama asjaolusid, mille osas osapooltel vaidlus puudub (RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Seega ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel sellest, et kõnealused arved (v.a neil märgitud varasema võlgnevuse osas) kajastavad õigesti majandamiskulude nõuet. Maakohus kvalifitseeris korteriühistu põhinõude ning viivisenõude õigesti. Selles osas pole vaja kohtu põhjendusi korrata.
106. Kuigi vaidlust ei ole puudutatud isikule jaanuarist 2020 kuni detsembrini 2023 arvestatud igakuiste maksete suuruse (s.o 4213 eurot 5 senti) üle, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse kirjeldava osa punktis 37 märgitut. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et aastatel 2020–2023 on avaldaja esitanud puudutatud isikule arveid kokku summas 4381 eurot 13 senti (
107. a summas 909 eurot 17 senti,
108. a summas 1034 eurot 37 senti,
109. a summas 1159 eurot 59 senti ning
110. a summas 1278 eurot). Maakohus on iseenesest õigesti tuvastanud, et avaldaja esitas 2023 puudutatud isikule arveid kokku summas 1278 eurot, kuid on jätnud tähelepanuta, et avalduses ei ole
111. a detsembri arvele (s.o summas 167 eurot 87 senti) tuginetud. Avalduse punkt 3.45 kohaselt suurenesid
112. a puudutatud isiku kohustused põhinõude osas summas 1110 eurot 12 senti. Ka ei ole avaldaja kohtule tõendina esitanud
113. detsembri
114. a arvet. Lisaks on maakohus samas otsuse punktis