← Eesti

2-24-106285/14

Obsah (12)§ 406§ 416§ 167§ 1132§ 4034§ 402§ 1§ 164§ 170§ 4062§ 403§ 94

act OÜ hagi W.A vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4618,83 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (end. nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn

§ 406

lg 3 alusel ei arvesta, sest need ei ole vajalikud toimingud krediidi kasutusele võtmiseks, vaid krediidiandja poolt pakutavad täiendavad vabatahtlikud mugavusteenused. Kostja on perioodil 25.12.2022 - 14.11.2023 saanud krediiti kokku summas 4000.00 eurot, 2

(7)2-24-106285 millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8.00 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1131.22 eurot, millest on arvestatud põhiosa 449.84 eurot, intressi katteks 661.38 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 20.00 eurot. Kostjat hoiatati 30.11.2023 (sic!) iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et xxx AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane korrektne makse nõude katteks teostati juulis 2023 ja osaline makse toimus oktoobris 2023, siis oli Kostja alates augustist 2023 viivituses vähemalt osaliselt kolme, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.11.2023, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 14.11.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu

§ 416

ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja emailile XXX ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 05.12.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3550,16 eurot (krediit 4000.00 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 449.84 eurot). Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi 39,9% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 536,92 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 25.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.11.2023 kogunenud intress 1198.30 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 661.38 eurot = 536,92 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 21.03.2024 kokku summas 496.75 eurot. Teenusetingimuste hinnakirja (lisa 1 – teenusetingimused, viimane lk) ja Tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 (lisa 1 – krediidikonto lepinguga ühes dokumendis) (Krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) kohaselt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist õigus sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (

§ 167lg 1).

Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab

§ 1132

lg 2 ja Teenusetingimuste hinnakiri, mille kohaselt on sissenõudmiskulud kogusummas kuni 30 eurot (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot), kui nõue on kuni 500 eurot; kogusummas kuni 40 eurot (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot), kui nõue on 501-1000 eurot; kogusummas kuni 50 eurot (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot), kui nõue on üle 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Lepingu 3

(7)2-24-106285 hinnakirja ja

§ 1132lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 05.12.2023 (25,00 eurot (vt. lisa 5), 19.12.2023 (5,00 eurot), 28.12.2023 (5,00 eurot) (lisa 6), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, kui kostja jätab hagile vastamata. 3. 16.05.2024 esitas hageja selgitused seoses kiire väljamakse tasu kohaldamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisega. Hageja selgitas, et hagiavalduses on ekslikult märgitud, et kostja poolt hagejale tasutust 20 eurot on arvestatud kiire väljamakse tasu katteks, tegelikult on 20 eurot arvestatud meeldetuletustasu katteks. Seega on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1131.22 eurot, millest on arvestatud põhiosa 449.84 eurot, intressi katteks 661.38 eurot, meeldetuletustasu katteks 20.00 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas selgitas hageja, et krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Pensionikonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, Pensionikonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Krediidiandja tuvastas Kostja Pensionikonto analüüsi alusel kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 997.03 eurot. Oma püsivate igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 550 eurot. Päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st kuvasid üksnes ühe tasumata kohustuse Julianus Inkasso OÜ ees summas 10.23 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 132 eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,67 eurot, kokku 198,67 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt maksimaalselt suurusjärgus 75((198,67+550)/997.03*100)%. See tähendab, et pärast võetud kohustuse, varasemate krediidikohustuste ja igakuiste püsivate majapidamiskulude tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest 25% ehk 248.36 eurot, eeldusel, et kostja võtab krediidilimiidi summa maksimaalses ulatuses kasutusele. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja

§ 4034

lg 7 alusel Kostjalt 2860,78 eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1131.22 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot). 4. 30.05.2024 vastuses kohtunõudele selgitas hageja 16.05.2024 vastuses esinenud ebatäpsust ja kinnitas, et 16.05.2024 menetlusdokumendis toodud kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse arvutamisel on lähtutud korrektsetest andmetest, arvutuskäigus on kirjaviga krediidilimiidi summas. 16.05.2024 vastuse lisana pensionikonto väljavõtte osas selgitas hageja, et krediidiandja tugines krediidivõimelisuse hindamisel 25.12.2022 12:38 teostatud päringu kannetele. Tõend sisaldab ka uuemaid kandeid, kuivõrd pärast 25.12.2022 päringut on teostatud Pensionikeskusesse uusi päringuid, kuid need ei ole asjakohased. Tõendina on tegemist krediidiandja süsteemi väljavõttega (nö krediiditoimik), mis sisaldab kogu infot tervikuna (sh kõiki pensionikeskusesse tehtud päringute vastuseid). 4

(7)2-24-106285 Krediidiandja talletab infot infosüsteemis nimetatud kujul ning teistsugust lahendust faktiliste asjaolude tõendamiseks ei ole. Kostja seisukoht
  1. 22.03.2024 hagiavaldus koos lisadega, 16.05.2024 ja 30.05.2024 vastused koos vastavate lisadega ning 07.08.2024 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 ja 3 alusel 13.08.
  2. Kohus kohustas kostjat esitama vastus hagile 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid kostja kohtu määratud tähtajaks (27.08.2024) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka käesolevani. Kohtu põhjendused
  3. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.
  5. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
  6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  7. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 25.12.2022 sõlmitud tähtajatu krediidiliini leping nr 84061147287, krediidilimiidiga 4000,00 eurot.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et xxxx AS näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga.

§ 1

lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks xxxx AS-iga krediidiliini lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud xxxx AS-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping. 10.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 170

ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja 5

(7)2-24-106285 andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostjale edastati 05.12.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja xxxx AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kohus loeb nõude ülemineku krediidiandjalt hagejale tõendatuks. 11. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

§ 4062

lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%, mille kolmekordne on 48,90%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi kulukuse määr 48,63% aastas ning selle arvestamisel on arvestatud intressi ja väljavõtutasuga. Lähtutud on eeldustest, et intressimäär on 39.9% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 8 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul. Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil, mille kohaselt on krediidi kulukuse määr, kui krediiti antakse 4000 eurot ühekordse lisakuluga (väljamakse tasu 8 eurot) intressiga 39,90% ja see tagastatakse 12 kuu jooksul 48,65%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062lg 1 sätestatuga.

  1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
  2. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
  3. märtsi 2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23).
  4. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 2 toob välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate (KAVS) seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on 6

(7)2-24-106285 krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

14. Kuna 22.03.2024 esitatud hagiavalduses ei olnud hageja selgitanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmisel tehtud toiminguid, selgitas kohus 12.04.2024 määruses hagejale, et hagejal on kohustus hagiavalduses välja tuua faktilised asjaolud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega ning esitada nende asjaolude tõendamiseks tõendid. Samuti selgitas kohus Riigikohtu poolt 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märgitut ning juhtis tähelepanu

§ 4034lg 6 ja 7 sätestatule.

Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused ja tõendid 16.05.2024 ja 30.05.2024. 15. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud

§-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav.

§ 4034

lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja on selgitanud, et tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste osas tuginenud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetele ja tema Pensionikonto väljavõtte ajaloole. Lisaks on kogutud andmeid andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja teatas oma igakuise sissetuleku suuruseks 1200 eurot ning väljaminekute suuruseks 500 eurot. Krediidiandja tuvastas pensionikonto väljavõttelt, et kostja sissetulek krediidilepingu sõlmimise eelselt oli 997,03 eurot. Nimetatu on krediidiandja tuvastanud tuginedes pensionikonto 14.12.2022 kandele summas 204.11 eurot ja 14.12.2022 kandele summas 792.92 eurot, kokku 997.

  1. Maksehäireid kajastavatest andmebaasidest on krediidiandja kindlaks teinud, et kostjal oli üks aktiivne maksehäire summas 10,23 eurot.
  2. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

  1. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
  2. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtub, et esineb märkimisväärne vahe kostja poolt 7

(7)2-24-106285 laenutaotluses märgitud sissetuleku ja krediidiandja poolt tuvastatud sissetuleku vahel. Seega oleks krediidiandja pidanud küsima krediidivõtjalt tema sissetulekute kohta täiendavat lisateavet.
  1. Asjaolu, et kostjal oli vaid üks maksehäire, ei anna mitte mingit informatsiooni selle kohta, kas kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal täiendavalt kohustusi kolmandate krediidiandjate ees ning kui suured need kohustused olid. Samas pidanuks nimetatud asjaolu, arvestades maksehäires olnud kohustuse suurust – 10,23 eurot – muutma krediidiandja valvsaks, kuna kostjaga sõlmitava lepinguga võttis kostja endale igakuise kohustuse, mis oli 19 korda suurem, kui summa, millega kostja krediidiandjaga lepingu sõlmimisel maksehäires oli. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid andmeid seoses tuvastatud maksehäirega.
  2. Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta nagu registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt.
  3. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et erinevus kostja poolt avaldatud ja krediidiandja poolt kindlaks tehtud sissetulekute vahel ning , et isikul oli üks aktiivne maksehäire, on sellised asjaolud, millistega seonduva selgitamiseks tulnuks küsida tarbijalt enne temaga lepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni, sh pangakonto väljavõtet. 16.05.2024 vastusest nähtuvalt on kostja sissetulekute suurust hinnatud tema ühe kuu pensionikonto andmete pinnalt, mida ei saa, arvestades kostjale võimaldatud krediidisummat 4000 eurot, pidada piisavaks ajavahemikuks.
  4. Hageja väitel on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja kohta Rahvastikuregistrisse kantud andmeid, kuid ei ole välja toonud, milliseid andmeid ning mida on krediidiandja kogutud andmetest kostja krediidivõimelisuse hindamise seisukohalt järeldanud.
  5. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 25. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse 16.05.2024 mille kohaselt nõuab juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kostjalt

§ 4034

lg 7 alusel 2860,78 eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1131.22 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot). Seega, juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei nõua hageja kostjalt 8

(7)2-24-106285 intressi ning kõik kostja tehtud maksed tuleb lugeda tehtuks põhivõlgnevuse katteks. 26. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

  1. Esmalt märgib kohus, et hagiavalduses on ilmne kirjaviga kostjale ülesütlemise hoiatuse saatmise kuupäevas. Arvestades kõiki hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid, ei ole kohtul kahtlust, et kostjale saadeti lepingu ülesütlemise hoiatus 30.10.2023, mitte 30.11.2023 nagu on märgitud hagiavalduses.
  2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal viivituses 15.08.2023 ja 15.09.2023 osamaksetega täielikult ning osaliselt 15.10.2023 osamakse tasumisega.
  3. Tulenevalt sellest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid, tuleb hinnata, kas krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine on kehtiv ka

§ 4034 lg 7 alusel tehtava ümberarvestuse tingimustes.

30. Nagu kohus ülalpool välja tõi, nõuab hageja, juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid,

§ 4034

lg 7 alusel Kostjalt 2860,78 eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1131.22 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot). Seega arvestab kohus kõik kostja tagasimaksed tehtuks põhikohustuse katteks.

  1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena muutub tarbijakrediidilepingu tühiseks vaid osaliselt – intressikokkuleppe osas. Muus osas jääb leping kehtima. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud, et krediit tuleb tagasi maksta järgnevalt: igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on kogu krediidi koheselt kasutusele võtnud. Hageja on lepingu alusel krediidi väljastamisel kohaldanud väljavõttetasu summas 8 eurot, mille on väljamakset tehes väljamakstavast summast maha arvestanud, seega väljastati kostjale lepingu alusel krediiti summas 3992 eurot. Arvestades kõik kostja tagasimaksed, kokku 1131,22 eurot, laekunuks põhikohustuse katteks vastavalt kokku lepitud laenu tagastamise korrale on võlgnikul täielikult tasutud osamaksed kuni 15.07.2024 osamakseni ja osaliselt tasutud 15.08.2024 osamakse. Seega on ülesütlemine tühine, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena kohustusliku ümberarvestuse tulemusel ei olnud võlgnik lepingu ülesütlemise ajal põhiosamaksetega viivitusse sattunud. Lepingu ülesütlemise materiaalne eeldus on täitmata ja leping kehtib.
  2. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Kuna kostja ei ole meeldetuletuskirjade saatmise ajal oma kohustuste täitmisega viivituses olnud puudub hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid. Intressinõuet

§ 94järgses määras ei ole hageja esitanud. 33. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või xxxx AS on lepingu hiljem, sh 9

(7)2-24-106285 kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda. Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja mõistmiseks mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel. Seega ei saa kohus põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.
  1. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  4. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 10
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.