Obsah (13)

§ 162§ 486§ 8§ 484§ 172§ 657§ 651§ 456§ 662§ 238§ 4842§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-24-142621 Tsiviilasi AS-i ÜHIS

) § 168 lg-st 1. Kohtul on diskretsiooniõigus 2 kohaldada menetluskulude jaotusel erandina

§ 162

lg-t 4 ning jätta

§ 162

lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis arvestades ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kostja sai makseettepaneku kätte

1. novembril 2024 ja tasus põhinõude
2. novembril
4. jaanuari
5. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud fail ei tõenda, et hageja oleks kostjale kirju saatnud ja et kostja on need kätte saanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et kohtumenetluse põhjustas kostja pahatahtlik käitumine. Rakendamata kohtueelselt mõistlikku hoolsust teisele poolele oma nõudest teatamisel, kannab hageja riisikot, et ennatliku kohtusse pöördumise tõttu ei kuulu tema menetluskulud hüvitamisele. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb

§ 162lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS 6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ pangakontole.

§ 486

lg 2 alusel tuleb lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

1. novembril
2. Kostja tasus võla peale makseettepaneku saamist
3. novembril
4. Vastavalt senisele kohtupraktikale on taolises olukorras peetud põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud.

§ 8

lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

§ 484

² kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

§-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei ole kostjale kirjade saatmist tõendanud. Kostja väited on paljasõnalised ja esitatud eesmärgiga menetluskulude tasumisest pääseda. Kohus on lähtunud kostja paljasõnalistest vastuväidetest, olukorras kus hageja oli tõendanud, et on edastanud hulgaliselt e-kirju kostja kehtival äriregistrisse kantud elektronpostiaadressil. Maakohus ei ole pärast kostja seisukoha saamist andnud hagejale tähtaega kostja vastuväidete osas arvamuse ja tõendite esitamiseks, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Sellest tulenevalt palub hageja vastu võtta määruskaebusele lisatud uued tõendid, mis on olulised asja õiglaseks lahendamiseks. 3 Hageja esitab uue tõendina väljavõtte kostjale edastatud sõnumitest ja kõnedest numbrile 521

1. Nimetatud telefoninumber on kostja kodulehelt nähtuvalt seostatav kostjaga. Riigikohus on leidnud (RKTKo 2-17-117146, p 12), et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja esitab uute tõenditena leppetrahvinõude ja fotod (8 tk). Viimaselt fotolt on näha, et leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega oli kostja leppetrahvinõude kätte saanud. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kõrgema astme kohus saab muuta vaid juhul, kui on tuvastatud diskretsioonireeglite oluline rikkumine. Antud juhul ei ole selliseid rikkumisi esinenud.

168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei saa eirata eelviidatud sättest tulenevat kohustust jätta kulud hageja kanda. Lisaks oleks ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud sellisel juhul kostja kanda, sest hageja pidi teadma kohtusse pöördumise riske. Kui kostja tasub nõude kohe ehk võtab hagi õigeks ega ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, siis jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Antud asjas puudus kostja tegevuses põhjus, mis oleks tinginud kohtusse pöördumise, mistõttu ei ole õiglane menetluskulusid kostjalt välja mõista. Hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et kõik tema nõuded ja menetlusdokumendid oleksid nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

10. Määruskaebuse põhjendamiseks võib

§ 662lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel

§ 162lg-st 4.

Hageja esitas koos määruskaebusega tõendid tõendamaks asjaolusid, millest tulenevalt

§ 162lg 4 kohaldamiseks ei olnud alust.

Tegemist on asjakohaste tõenditega

§ 238lg 1 tähenduses ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid praeguses asjas jääma maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus 4 maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja on praegusel juhul võla osaliselt tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist, hageja on seetõttu loobunud kogu oma nõude esitamisest hagimenetluses ja maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia korras

§ 168

lg-test 4 ja 5, mis sätestavad menetluskulude jaotuse juhuks, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses oli kokku 80 eurot, sh leppetrahvinõue 40 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja leppetrahvinõude. Hageja enda kinnitusel loobus ta sissenõudmiskulude nõude esitamisest hagimenetluses mitte tulenevalt kostja käitumisest, vaid selle nõude väiksuse tõttu. Arvestades et kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist rahuldanud hageja nõude pooles ulatuses ning hageja on loobunud ülejäänud nõude esitamisest hagimenetluses muul põhjusel, on menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, leides et hageja ei ole rakendanud kohtueelselt mõistlikku hoolsust kostjale oma nõudest teatamisel. Ringkonnakohtu hinnangul sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust ja lähtudes

§ 168lg-test 4 ja 5.

Seega sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, olenemata sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kirjade saatmist või mitte. Hageja esitas koos määruskaebusega väljavõtte kostjale saadetud sõnumitest ja tehtud kõnedest ning fotod kostjale leppetrahvinõude edastamise kohta. Määruskaebusele lisatud tõendid ei tõenda seda, et hageja oleks loobunud ülejäänud nõudest muul põhjusel, kui selle väiksuse tõttu. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 1 tund ja 30 minutit, kostja esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 180 eurot.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6