← Eesti

3-24-2504/10

Obsah (5)§ 7§ 10§ 58§ 61§ 619

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2504 Haldusasi X.Y kaebus So

) § 10 lg 1 p 1). Vanaduspensioniiga on 65-aastat (

§ 7lg 1) ja kaebaja sai 16.09.2024 60-aastaseks.

15.2. Kaebaja lapsel, G.F-l, oli lapsinvaliidsus tuvastatud 13.01.1997 – 28.02.2001 ja puue 01.03.2001 – 02.12.2004 ehk kokku 7 aastat 10 kuud ja 19 päeva. 03.12.2004 taotleti lapsele puude raskusastet, aga see ei leidnud tuvastamist. G.F sai 03.12.2004 16-aastaseks ja tal tuvastati töövõimekaotus 50% (

v.r 3. peatükk). 15.3.

§ 10

lg 1 mõttes loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega (

§ 58lg 7).

Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsust on võimalik tuvastada tagasiulatuvalt kohaldades seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni (

§ 61⁹ lg 5).

15.

  1. Lapsinvaliidsust saab tagasiulatuvalt määrata kuni puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) jõustumiseni, s.o kuni 31.12.1999, kui isiku haigusseisund on tagasiulatuva perioodi osas kindlaks tehtud. Alates 01.01.2000 tuvastatakse PISTS-i alusel puude raskusaste ning tagasiulatuvat puude raskusastme tuvastamist seadused ette ei näe. 15.
  2. Enne 01.07.2016 kehtinud

-i redaktsiooni alusel antud sotsiaalministri määruse nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 9 lg 1 kohaselt tuvastatakse lapsinvaliidi või alla 18aastase lapseeast invaliidi invaliidsus tagasiulatuvalt, kui ekspertiisitaotlus ja terviseseisundi kirjeldus sisaldavad tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid. 15.

  1. G.F esitas 30.04.2024 ekspertiisitaotluse lapsinvaliidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks. Taotlusele olid märgitud tema arstide nimed, aga terviseandmeid ei olnud lisatud. 18.07.2024 helistati kaebajale (telefonivestluse kokkuvõte on lisas 4) ja küsiti haigusloo väljavõtet enne jaanuari 1997, sest digiloos neid andmeid ei ole. 15.
  2. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas SKA, et SKA-l puudub õiguslik alus terviseandmete pärimiseks kolmandatelt isikutelt, seega peavad isikud vajalikud andmed ise pärima/esitama. SKA saab tugineda infosüsteemides või pabertoimikutes (kõik pabertoimikud ei ole enam 3

(10)säilinud ja nii ei ole ka lapsinvaliidsuse toimikut enam säilinud) olevatele andmetele. Samuti saab ekspertarst teha isiku nõusolekul päringuid tervise infosüsteemi (vt ekspertiisitaotluse p 6). 15.
  1. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas SKA, et ekspertarst A.T on üle vaadanud kaebaja poolt esitatud täiendava dokumendi Tallinna Lastehaigla haigusloo väljavõtte näol ja lapsinvaliidsust on võimalik selle alusel tuvastada alates 18.12.1996 (lapse haiglasse paigutamine ja diagnoosi saamine). Seega on tõendatud lapsinvaliidi/puudega lapse kasvatamine perioodil 18.12.1996 – 02.12.
  2. Kahjuks jääb 8- aastasest perioodist puudu 15 päeva. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidluse keskne küsimus on, kas SKA on õiguspäraselt järeldanud, et soodustingimustel vanaduspensioni määramise eeldused ei ole täidetud, sest X.Y ei ole kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last/lapsinvaliidi ja puudub õiguslik alus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise alused
  4. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist on emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last (

§ 10

lg 1 p 1).

§ 10

lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega (

§ 58lg 7).

  1. Lapsinvaliidsust saab tagasiulatuvalt määrata kuni puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) jõustumiseni, s.o kuni 31.12.
  2. Kui isiku haigusseisund on tagasiulatuva perioodi osas kindlaks tehtud, saab temal tuvastada lapsinvaliidsust tagasiulatuvalt kuni PISTS-i jõustumiseni. Alates 01.01.2000 tuvastatakse PISTS-i alusel puude raskusaste ning tagasiulatuvat puude raskusastme tuvastamist seadus ette ei näe. Lapsinvaliidsuse tuvastamine oli reguleeritud enne 01.07.2016 kehtinud

-i redaktsiooniga. Alates 01.07.2016 on

i 3. peatükk „Töövõimetuspension“ ja selle alusel kehtestatud määrused tunnistatud kehtetuks ja seega on ka lapsinvaliidsuse ja alla 18-aastase lapsinvaliidi tagasiulatuv tunnistamine eelnimetatud tähtajast kehtetu. Isikute õiguste tagamiseks oli põhjendatud vastavate sätete säilimine.

§ 619

lõike 5 kohaselt kohaldatakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt

-i enne

  1. aasta
  2. juulit kehtinud redaktsiooni (

v.r). 19.

v.r § 16 lõike 9¹ ja sotsiaalministri 23.09.2008 määrusega „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ nr 57 (määrus nr 57) kehtestati püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu. Määruse nr 57 § 9 lg 1 sätestab, et kui isik taotleb lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt ning ekspertiisitaotlus ja terviseseisundi kirjeldus sisaldavad lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab SKA lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tagasiulatuvalt. Kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramise eeldused 20. SKA on vaidlusaluses otsuses asunud seisukohal, et G.F-l on tuvastatud lapsinvaliidsus perioodil 13.01.1997-28.02.2001 ja puude raskusaste 01.03.2001-02.12.2004. 03.12.2004 on puude raskusastet taotletud, aga puude raskusastet ei tuvastatud. 20.05.2024 antud ekspertarsti hinnangul vastas G.F seisund puude raskusastmele ja lapsinvaliidsusele 4

(10)ajavahemikul 13.01.1997-02.12.2004, puude raskusastet alates 03.12.2004 ei tuvastatud (dtl 8). Vaideotsuses selgitas SKA täiendavalt, et G.F-l ei ole põhjendatud tuvastada puude raskusastet perioodi osas enne 1997. aastat, kuna tema terviseseisund ei ole sellel perioodil puude tuvastamise kriteeriumite osas esitatud andmete pinnalt tõendatav (dtl 7). Vastuses kaebusele selgitab SKA, et 03.12.2004 taotleti lapsele puude raskusastet, aga see ei leidnud tuvastamist. G.F sai 03.12.2004 16-aastaseks ja tal tuvastati töövõimekaotus 50% (

v.r

  1. peatükk) (dtl 20).
  2. Seega tuleb hinnata, kas SKA on õigesti tuvastanud, et G.F-l ei ole põhjendatud tuvastada puuet, mida saaks soodustingimustel pensioni määramisel arvestada: 1)perioodi osas enne
  3. aastat; 2)perioodi osas alates 03.12.
  4. Periood alates 03.12.2004
  5. Asjas on leidnud tõendamist (dtl 50-52), et 03.12.2004 taotleti lapsele puude raskusastet, aga see ei leidnud tuvastamist. G.F sai 03.12.2004 16-aastaseks ja tal tuvastati töövõimekaotus 50%. Kaebaja seevastu leiab, et ka töövõime kaotus tuleks arvestada 8-aastase perioodi sisse.
  6. Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt kohaldatakse

enne

  1. aasta
  2. juulit kehtinud redaktsiooni (

§ 61⁹).

  1. Esiteks märgib kohus, et tulenevalt õigusaktidest saab lapsinvaliidsust saab tagasiulatuvalt määrata kuni puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) jõustumiseni, s.o kuni 31.12.
  2. Alates 01.01.2000 tuvastatakse PISTS-i alusel puude raskusaste ning tagasiulatuvat puude raskusastme tuvastamist seadused ette ei näe (PISTS § 26 lg 2). Seega puudub praegusel juhul alus alates 03.12.2024 lapsinvaliidsuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks.
  3. Kohtu hinnangul ei ole õiguslikku alust 8-aastase perioodi osas töövõime kaotuse arvesse võtmiseks olukorras, kus inimesel samas puuet tuvastatud ei ole. PISTS näeb ette konkreetsed puude tuvastamise alused ning hilisemalt pensioni määramise menetluses ei ole SKA-l alust ekspertiisotsuseid (dtl 50-52), millega puuet ei tuvastatud, kõrvale jätta.
  4. Töövõimekaotuse ja puude tuvastamine toimus
  5. aastal ja toimub ka praegu erinevatel alustel. Kaebajal on tuvastatud töövõime kaotus 50% 03.12.
  6. Selle otsuse aluseks olid: 1) Vabariigi Valitsuse 14.01.2002 määruse nr 13 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord“ otsuse ajal kehtinud redaktsioonis § 8 lg 10; 2) Sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend“ otsuse ajal kehtinud redaktsioonis § 13 lg
  7. Seega tuvastati kaebajal kerge funktsioonihäire - haigus tingib igapäevaselt dieeti ja režiimi, mis raskendab tööülesannete täitmist. Puude tuvastamata jätmise otsuse aluseks oli Sotsiaalministri 08.01.2002 määruse nr 9 „Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord“ otsuse ajal kehtinud redaktsioonis §
  9. PISTS-s jõustus
  10. aasta
  11. jaanuaril. Vastava eelnõu (668 SE) seletuskirjast ja seaduse eesmärgist otsuse ajal kehtinud redaktsioonis nähtub, et PISTS eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Sotsiaalpoliitiliste otsuste langetamisel on seadusandjal avar otsustusruum, tingimusega, et seejuures tuleb järgida proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (nt RKHKo 18.12.2019 nr 5-19-42/13, p-d 46–47 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei saa asuda seadusandja asemel teostama sotsiaalpoliitikat, mistõttu tuleb kohtul rangelt lähtuda seaduses sätestatust ja normide laiendav tõlgendamine ei ole seega õigustatud (TlnRKo 27.04.2023/17 nr 3-22-973, p 13). Seega ei ole alust töövõimekaotusest järelduvalt tuvastada puuet, mis tuleks arvestada 8-aasta nõude hulka. 5

(10)Periood enne
  1. aastat
  2. Poolte vahel on vaidlus ka selles, et kas G.F-l on põhjendatud tuvastada puue (lapsinvaliidus) perioodi osas enne
  3. aastat, kuna tema terviseseisund ei ole sellel perioodil puude tuvastamise kriteeriumite osas esitatud andmete pinnalt tõendatav. SKA on haldusmenetluses ja vaidemenetluses tuginenud sellele, et perioodil enne
  4. aasta puude raskusastme tuvastamine põhjendatud ei ole (dtl 7).
  5. Kaebaja esitas kohtumenetluses Lastehaigla arhiivi väljavõtte, et tõendada väidet, et G.F-l diagnoositi I tüübi diabeet detsembris
  6. Seda väljavõtet haldusmenetluses kaebaja ei esitanud ja sellega ei saanud arvestada ka SKA. Kohus selgitab, et hindab otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) (TlnRnKo 08.06.2023 nr 3-21-2088, p 7). Kohus saab tõendit arvestada aga siis kui SKA ei täitnud kohaselt menetlusnõudeid (uurimis- ja selgitamiskohustus) haldus- või vaidemenetluses ja see sai mõjutada asja sisulist otsustamist.
  7. Kohus selgitab, et vaideotsuse tegemisel ei kehti HKMS § 158 lõikes 3 kolmandas lauses sätestatud keeld teostada kaalutlusõigust haldusasutuse asemel. Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022 nr 3-20-1584/31, p 15). Haldusmenetlus
  8. Kaebaja esitas taotluse soodustingimustel pensioni määramiseks 25.04.
  9. Kaebaja laps esitas 30.04.2024 taotluse puude raskusastme tagasiulatuvaks tuvastamiseks (dtl 28). 28.05.2024 teatisega märkis SKA, et puude raskusastmele ja lapsinvaliidsusele vastas seisund 13.01.1997-02.12.2004, kokku 7 aastat 10 kuud 19 päeva (dtl 29). Kohus juhib tähelepanu, et puude raskusastme tagasiulatuva tuvastamise taotluse lahendamisel ei ole tegemist eraldiseisva menetlusega kaebaja suhtes, vaid taotluse esitas algselt kaebaja laps. Tuvastatud asjaoludele saab aga haldusmenetluses tugineda.
  10. SKA tegi otsuse 29.05.2024 olemasolevate andmete alusel. Haldusmenetluses kaebaja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Päringute tegemise osas märkis vastavasse lahtrisse kinnituse, et neid ta teha ei luba ja palus otsuse teha kaebaja esitatud andmete alusel (dtl 24-25). Seega pidi SKA haldusmenetluses otsuse tegema kaebaja enda esitatud andmete alusel. SKA-l puudusid endal õiguslikud võimalused nimetatud arhiiviväljavõtte saamiseks (dtl 24-25). See tähendab, et algses menetluses SKA ei eksinud, kui ei selgitanud isikule kohe täiendavate tõendite esitamise vajadust, sest isiku soov oli saada otsus olemasolevate andmete alusel. Vaidemenetlus
  11. Kaebaja on selgitanud asjaolusid, mis põhjendustel tal ei olnud võimalik esitada täiendavat tõendit vaidemenetluses. Kaebaja selgitas, et esmalt viibis ta puhkusel ning seejärel olid tema lapsel takistused arhiiviväljavõtte saamisega (dtl 39). Kaebaja esitas selles osas ka omapoolsed tõendid (dtl 42).
  12. Kaebaja esitas vaide 18.06.
  13. Asjaoludest nähtub, et kõne seoses täiendavate tõendite esitamisega tehti kaebajale 18.07.2025 ja vaideotsus tehti 09.08.
  14. Samas ei nähtu, et kaebajale oleks vaidemenetluses antud konkreetne tähtaeg tõendi esitamiseks või selgitatud vaideotsuse tegemise tähtaega (dtl 31). SKA ei ole seda väidet ümber lükanud. Samuti ei nähtu, et SKA oleks vaidemenetluses järginud vaide läbivaatamise tähtaega või ka tähtaja pikendamisega seotud korda (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84). Seega võis kaebaja kohtu hinnangul eeldada, et tal oli veel aega tõendi esitamiseks. SKA ei võtnud kaebajaga ka täiendavalt ühendust, et välja selgitada, kas ja millal kaebaja lubatud tõendi esitada saab. Ei nähtu, et kaebaja vaidemenetluses teadlikult viivitanud oleks. Kuigi puhkusel viibimine ei ole 6
(10)objektiivne asjaolu, mis takistaks tõendi esitamist vaidemenetluses, ei ole praegusel juhul kaebaja olnud viivituses, sest kaebajat ei teavitatud tõendi esitamise tähtajast. Kaebaja ei pidanud lähtuma ise ka HMS §-st 84, sest ka vastustaja seda korda ei järginud.
  1. Üldjuhul tuleb isikul endal esitada asjakohased tõendid haldusmenetluses (HMS § 14). Olukorras, kus haldusorgan on aga viidanud võimalusele tõendite esitamiseks vaidemenetluses, tuleb kohtu hinnangul sellest vaideorganile ka kohustus korraldada menetlus selliselt, et isik oleks teadlik menetluse tähtajast ja tõendi esitamata jätmise tagajärgedest (HMS § 36 lg 1 p- d 2 ja 3). Inimesele ei tohi vaidemenetluse lõppemise aeg ja selle tagajärg tulla üllatusena.
  2. Kohus leiab eelnevale tuginevalt, et SKA rikkus vaidemenetluses ärakuulamisõigust, selgitamis- ja uurimiskohustust (HMS § 40, 36 lg 1 p- d 2 ja 3, § 6). SKA ei andnud kaebajale konkreetset tähtaega tõendi esitamisega ega selgitanud välja, kas ja mis aja jooksul tõend esitada tuleb või kaebaja selle esitada saab. Selgitamiskohustus hõlmab ka selle selgitamist, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks (HMS § 36 lg 1 p 2, HMS § 82-d p 5 ja 7) ning millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada (HMS § 36 lg 1 p 3). Kohus leiab, et isegi kui tegemist on isiku algatusel alustatud haldusmenetlusega, ei vabane SKA selgitamis- ja uurimiskohustusest vaidemenetluses. Olukorras, kus isik teab tõendi esitamise vajadusest, kuid talle ei ole haldusmenetluses tõendi esitamiseks või haldusmenetluse läbiviimise tähtaega antud, ei ole HMS-ga kooskõlas tõendi esitamata jätmisega seotud riisikot jätta taotleja kanda. Isegi kui jaatada saab seda, et telefonivestluse pinnalt pidi isik tõendi esitamise vajadust mõistma, et pidanud isik mõista selle esitamist
  3. nädala jooksul. Ühtlasi ei nähtu, et avalikud huvid oleksid tinginud kaevaja vaide lahendamise ilma vaidlusalust tõendit ära ootamata (vrdl HMS § 40 lg 3).
  4. Kohus arvestab muuhulgas seda, et kuigi isik ei esitanud nimetatud tõendit koheselt koos kaebusega, ei nähtu siiski, et isik oleks tõendi esitamisega pahatahtlikult viivitanud (dtl 42 jj).
  5. Uurimiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumine ei tingi aga igal juhul haldusakti õigusvastasust (HMS § 58). Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, sh haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest (RKHKo 11.02.2015 nr 3-3-1-62-14, p-d 18 ja 21), haldusorganile kehtestatud menetlustähtaegade pikkusest ja kontrolli vajavate avalduste hulgast (RKHKo 27.05.2013 nr 3-3-1-16-13, p 29) ning muudest konkreetse menetluse eripäradest. Uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58) (TlnRnKo 26.10.2023 nr 3-22-257/17, p 12). Ärakuulamine ei ole vajalik üksnes huvide õigeks kaalumiseks, vaid adressaadi vastuväited võivad seonduda ka haldusmenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude ekslikkusega (TlnRnKo 26.10.2023 nr 3-22-257/17, p 12).
  6. Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas menetluslik rikkumine, mis viis selleni, et SKA ei saanud haldusmenetluses arhiivi väljavõtet hinnata, võis mõjutada asja sisulist otsustamist. Kohtumenetluses esitatud ekspertarsti arvamus
  7. Esmalt märgib kohus, et kohus saab teostada kontrolli SKA haldusakti aluseks olnud eksperdiarvamuse üle. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (TlnRnKo 16.10.2023 nr 3-212931, p 17 ja seal viidatud lahendid).
  8. SKA selgitas vastuseks kohtunõudele, et ekspertarst A.T on üle vaadanud kaebaja poolt esitatud täiendava dokumendi Tallinna Lastehaigla haigusloo väljavõtte näol ja lapsinvaliidsust on võimalik selle alusel tuvastada alates 18.12.1996 (lapse haiglasse paigutamine ja diagnoosi saamine). Seega on tõendatud lapsinvaliidi/puudega lapse kasvatamine perioodil 18.12.1996 – 02.12.
  9. Kahjuks jääb 8-aastasest perioodist puudu 15 päeva (dtl 46). 7
(10)
  1. SKA ekspertarst selgitas vastuseks kohtu küsimusele täiendavalt järgmist: „Puude raskusastme/lapsinvaliidsuse tuvastamise aluseks on püsipiirangud põhitegevustel nagu liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel (nägemine, kuulmine, kõnelemine) ning lisaks ravitoimingud. I tüüpi diabeedi puhul lapsel piirangud puuduvad ja puude raskusaste tuvastatakse valdavalt lapsevanema suurema hoolduskoormuse tõttu ehk siis vajalik on arvestada toidukordadel süsivesikuid ja korrigeerida sellele vastavalt insuliini annust. Enne tervisehäire diagnoosimist ei olnud lapsevanemal sellist kohustust, sest keegi ei määra enne diagnoosimist lapsele insuliini ega korralda ka vastavat dieeti. Eelnevast tulenevalt ei ole alust lapsinvaliidsuse tuvastamiseks varasemalt, sest lapsel puudus eakohasest suurem hooldusvajadus diabeedi diagnoosimisega kaasnevate tegevuste ja ravitoimingute näol.“ (dtl 63).
  2. Kehtiv õigus ei sätesta erikorda, millisel alusel puue (lapsinvaliidsus) tagasiulatuvalt tuvastada tuleb. Seega tuleb selle hindamisel lähtuda kehtivast lapseealise puude tuvastamise korrast, mis on kooskõlaline ka

(v.r.) § 16 lõike 9¹ alusel kehtestatud määruse nr 57 § 9 lõikega 1 ja

§ 58lõikega 7.

  1. SKA on sidunud lapsinvaliidsuse tagantjärele tuvastamise sellega, millal pandi lapsele konkreetne diagnoos ning millal algas sellest tulenevalt lapsevanema hoolduskohustus (sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ nr 18 (määrus nr 18) § 5 lg 1¹ p 2). Kohus ei jaga SKA seisukohta, et see on ainuke ja määrav kriteerium ajahetke tuvastamisel, millal saab lugeda isikul tuvastatuks puude (lapsinvaliidsuse).
  2. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Lapse puhul on oluline lapsevanema hoolduskoormus, s.o laps vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet (PISTS § 2 lg 1¹) (vt ka TlnRnKo 08.11.2023 nr 3-22-2522, p 8). Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist: 1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; 3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; 4) abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid (määrus nr 18 § 5 lg 1¹).
  3. Seletuskirjas on määruse nr 18 § 5 lõike 1¹ viimatise muudatuse (eelnõude infosüsteemis toimik nr 22-0566/01) osas märgitud, et „kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve sätet on PISTS § 23 lõikes 6 täpsustatud, lisades, et puude raskusastme tuvastamisel võetakse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamisel arvesse eakohasest suuremat abivajadust ning vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata. Laste kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust hinnates võetakse puude raskusastme tuvastamisel olulise asjaoluna arvesse ka seda, kas ravitoimingute tegemine jääb tavapärase isikuhoolduse kohustuse raamidesse perekonnaseaduse § 124 tähenduses.“
  4. Kuigi puude (lapsindvaliidsuse) tagantjärele tuvastamine toimub piiratud informatsiooni tingimustes, on praegusel juhul siiski dokumenteeritud lapse varasem haigestumine. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul alust tugineda üksnes diagnoosi määramise ajale, vaid ekspert peab hindama talle nähtuvaid kõiki terviseandmeid kogumis. Isegi kui puudub alus kahelda SKA eksperdi selgituses, et „I tüüpi diabeedi puhul lapsel piirangud puuduvad ja puude raskusaste tuvastatakse valdavalt lapsevanema suurema hoolduskoormuse tõttu ehk siis vajalik on arvestada toidukordadel süsivesikuid ja korrigeerida sellele vastavalt insuliini annust.“, tuleb puude tuvastamisel hinnata asjaolusid kogumis nagu näeb ette määruse 18 § 5 lõige 1¹. Ühtlasi 8

(10)ei ole välistatud, et varasemad ravitoimingud kogumis kinnitavad suuremat hoolduskoormust ja kõrvalabi vajadust, kuid seda SKA ekspertarsti arvamus arvesse ei ole võtnud. 48. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu jaoks äratuntav, kas ja millistel alustel ei ole kaebaja puhul arvesse võetud arhiiviväljavõttelt (dtl 40-41) nähtuvaid viiteid „Suunatud raviks esmase suhkrudiabeedi dgn-ga.“
(1), viide 3-nädala tagusele haigestumisele
(2)ja nädalatagusele analüüsile („suhkur posit.“). SKA-l tuleb asja uuel otsustamisel arvesse võtta kogu nähtavat informatsiooni. Sisuliselt ei ole selgitatud, miks ei ole enne diagnoosi määramist täidetud määruse nr 57 § 9 lõikes 1 toodud andmete piisavuse nõue.
  1. Ekspertarvamuses peab seejuures olema kajastatud kogu asjaomane informatsioon ja sellele antud hinnang pidades silmas õigusaktides toodut. Kohus märgib, et isegi kui asuda alternatiivselt seisukohale, et lapsinvaliidsuse tagantjärele tuvastamine peaks toimuma enne PISTS jõustumist kehtinud alustel, ei nähtu kohtule esitatud ekspertarvamusest ka sellekohased põhjendused.
  2. Ekspertarvamus peab selle kontrollitavuse tagamiseks olema koostatud viisil, mis võimaldab kohtu hinnata, kas ekspert on õigusaktidega etteantud küsimusi hinnanud. Kuivõrd tegemist on ekspertteadmistel põhineva hinnangulise otsusega, mis hõlmab mh määratlemata õigusmõistete sisustamist, on otsuse sisu selgitamine iseäranis oluline, et adressaat mõistaks, miks selline otsus tehti (vrdl TlnRnKo 05.11.202 nr 3-19-2182, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei saa sekkuda ekspertarsti eriteadmistele tugineva hinnangu sisusse, kuid hinnang, mis on koostatud paari lausega, ega selgita, miks on arvesse võetud vaid määruse nr 18 § 5 lõikes 1¹ toodud ühte asjaolu, ei ole oma lõppjärelduses piisavalt kontrollitav. Vahekokkuvõte
  3. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et praegusel juhul viisid menetluslikud rikkumised vaidemenetluses (selgitamis-, ärakuulamis- ja uurimiskohustuse rikkumine) selleni, et need mõjutasid asja sisulist otsustamist. See viga ei ole kõrvaldatav ka kohtumenetluses (vrdl TlnRnKo 05.11.2020 nr 3-19-2182, p 11), kuna kohtumenetluses esitatud täiendav eksperdi arvamus ei võimalda kohtul veenduda SKA järelduse õigsuses. Seega ei ole kontrollitav ka see, kas SKA on seoses perioodiga enne
  4. aastat puudega lapse (lapsinvaliidsus) kasvatamise päevade arvu õigesti arvestanud. SKA-l tuleb see küsimus haldusmenetluses uuesti otsustada.
  5. SKA ekspertarst on praegusel juhul arvamuse andnud üksnes arhiiviväljavõtte alusel. SKA-l on võimalik selgitus- ja uurimiskohustuse raames küsida isikult täiendavat informatsiooni selle kohta, kas viide 3 nädala tagune haigestumisele võiks olla kinnitatud ka muude dokumentidega, et hinnata, kas ja milline hooldus-, kõrvalabi- ja järelevalve vajadus oli lapsel alates haigestumisest. Kui kaebaja oleks saanud arhiiviväljavõtte esitada vaidemenetluses, oleks SKA vaidemenetluses ka asjaolusid täpsustada saanud. Arvestada tuleb seda, et artlikku väljaõppeta inimesel ei ole üldjuhul piisavalt informatsiooni selle kohta, milliste tõendite alusel puude tagantjärele hindamine käib ning millised tõendid võivad seejuures asjakohased olla. Arvestades senist menetluse käiku peab kohus mõistlikuks võimaliku täiendava informatsiooni küsimisel sätestada selged menetlustähtajad, mida taotleja on kohustatud järgima (HMS § 38 lg 3, SÜS § 5 lg 2), ning selgitada kaebajale nende ületamise tagajärgi. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
  6. Eelnevale tuginevalt kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus tühistab SKA 29.05.2024 otsuse nr 1 ja 09.08.204 vaideotsuse nr 5.2-3/19083-2 ning kohustab SKA-d kaebaja 25.04.2024 avaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaatama. 9
(10)
  1. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja ei ole menetluskulusid esitanud. Ka vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
  2. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.