Obsah (7)

§ 644§ 456§ 169§ 177§ 174§ 175§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-21-7518 Tsiviilasi Osaühingu

) § 644 lg-te 1 ja 4 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebusest loobumine vastu võtta ja lõpetada apellatsioonimenetlus. 7. Apellant võib

§ 644

lg 1 kohaselt kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Hageja ei ole kaebusest loobumisele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks. Kuna hageja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (

§ 644lg 4).

Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab 3 apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (

§ 644lg 3).

Apellatsioonkaebusest loobumine toob kaasa asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumise (

§ 456lg 2 p 2).

1. Kuna Riigikohtu
2. aprilli
3. a määruse p 26 kohaselt jäi Riigikohtus kantud menetluskulude jaotus asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, jaotab ringkonnakohus ka Riigikohtus kantud kulud. Nagu eespool märgitud, siis

§ 644

lg 3 järgi kannab apellatsioonkaebusest loobumise korral apellant apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

§ 169

lg 3 kohaselt võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluste esitamisega seotud hagejal tekkinud menetluskulud tuleb jätta ringkonnakohtu hinnangul

§ 169lg 3 alusel hageja enda kanda.

Ülejäänud menetluskulud, mis tekkisid Riigikohtus ja ringkonnakohtus, tuleb jätta

§ 644lg 3 alusel kostja kanda.

9.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Kohus ei pea lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. 9.

1. Riigikohtule
2. märtsil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja määruskaebemenetluses Riigikohtus õigusabikulusid 1462 eurot 50 senti (käibemaksuta). Esindajal kulus kostja määruskaebusele vastuse koostamisele 7 tundi, kohtunõudega tutvumisele 0,25 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, kokku 7,5 tundi. Esindaja tunnihind oli 195 eurot. Kostja ei nõustu ühegi hageja menetluskulu, selle mahu ega suurusega. Kuna määruskaebemenetluses ei olnud keeruline vaidlus, ei saa kostja hinnangul olla põhjendatud esindaja tunnitasu, mis on suurem kui 150 eurot tund (millele lisandub käibemaks). Arvestades määruskaebuse mahtu (4,5 lehekülge), ei saa selle koostamiseks põhjendatud ajakulu olla üle 3 tunni ja kohtu nõudega tutvumisele ei saanud kuluda üle 0,2 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja Riigikohtus tehtud toimingutele kulunud aeg arvestades vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud aeg on 5,5 tundi. Hageja esindaja ajakulu kohtu kirjaga, millega määratakse menetlusosalistele tähtajad, tutvumise aeg tuleb lugeda hõlmatuks kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamise ajakuluga, st vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige need lepingulise esindaja toimingud, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,25 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seega hageja lepingulisel esindajal Riigikohtus toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 5,75 tunni 4 ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 195 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja menetluskulud Riigikohtus põhjendatud 1121 eurot 25 senti (käibemaksuta). 9.
3. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulu 5586 eurot 25 senti (käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu oli 27,25 tundi ja tunnihind 205 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal ringkonnakohtu
4. septembri määrusega tutvumisele 0,25 tundi, ringkonnakohtu
5. oktoobri määrusega tutvumisele 0,25 tundi, vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi, tagatise määramise taotluse koostamisele 5 tundi, vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 0,25 tundi, tagatise taotluse mitterahuldava määrusega tutvumisele 0,25 tundi, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele (kuni
6. november 2024) 14 tundi, kostja esindaja päringuga tutvumisele 0,25 tundi, kohtu seisukohaga tutvumisele seoses menetluse peatumisega 0,25 tundi, uuesti vastuse koostamisele apellatsioonile, vastuväitele menetluse korraldamisele ja tagatise taotluse koostamisele 3 tundi, apellatsioonkaebusest loobumise avaldusega tutvumine 0,25 tundi, kohtu kirjaga tutvumisele seoses apellatsioonkaebusest loobumisega 0,25 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kuna hageja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluste esitamisega seotud kulud jäid hageja kanda, siis ringkonnakohus nende vajalikkust ja põhjendatust ei hinda. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja menetluskulud, mis on kantud enne kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist
7. veebruaril 2025, tuleb jätta tähelepanuta. Asjaolu, et menetlus vahepeal peatus, ei saanud hageja mõjutada. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on vajalik ja põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 8 tundi, kostja taotluste ja päringutega tutvumisele kokku 0,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, kokku 17 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas on arvukalt toiminguid, mis sisaldavad kohtumääruste ja -kirjadega tutvumist, mille ringkonnakohus loeb hõlmatuks tutvumisele järgnevate menetlusdokumentide koostamise ajakuluga. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 205 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja (käibemaksuta). menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud 3485 eurot Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4606 eurot 25 senti ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnaohus märgib hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kostja taotlus poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2100 eurot, millest pool, s.o 1050 eurot, tuleb tema nõudel analoogia alusel

§ 150

lg 2 p-s 2, lg-s 4 ja § 639 lg-s 1 sätestatut arvestades pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada, kuna ringkonnakohus lõpetab apellatsioonimenetluse seoses kostja 5 apellatsioonkaebusest loobumisega. Ringkonnakohus ei rahulda kostja taotlust osas, milles kostja taotles riigilõivu tagastamist Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ pangaarvele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) pangakontole. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt PankrS § 36 lg-le 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lõike 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega vaatamata sellele, kes kostja asemel riigilõivu tasus, kuulub riigilõivu tagastamise nõue

§ 150lg 4 alusel vaid kostjale.

Tagastatav riigilõiv on kostjale kuuluv vara, mis on kolmanda isiku valduses. See ei ole enam riigilõivu tasunud isiku vara. Seega väide, et kostja ise ei ole riigilõivu tasunud, ei ole asjakohane. PankrS § 108 lg 1 alusel muutus tagastatav riigilõiv pankrotivaraks. Kuna kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb tagastatav riigilõiv tagastada kostja pankrotihalduri poolt teatatud kostja pangakontole. 11. Hageja taotlus vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 2100 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Seoses kostja apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamisega jääb hageja vastuapellatsioonkaebus sisuliselt läbi vaatamata ja hagejale tuleb vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 2100 eurot

§ 150

lg 1 p 3, lg 4 ja § 639 lg 1 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6