← Eesti

2-25-3675/8

Obsah (8)§ 430§ 661§ 428§ 466§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-3675 Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasi A. hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks Tsiviilasja hin

§ 430lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

  1. A. ja B. on kinnisasja omandi üleandmises kokku leppinud. A. annab üle ja B. võtab vastu A.-le kaasomandiõiguse alusel kuuluva 1/6 mõttelise osa kinnisasjast, asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX.
  2. Kompromissi täitmise järel jääb kinnisasi (registriosa nr XXX) B. ainuomandisse. III Nõusolekud ja tahteavaldused
  3. Kompromissile alla kirjutamisega annavad A. (isikukood XXX) ja B. (isikukood XXX) kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost B. ja A. kaasomandiõiguse kohta tehtud kannete nr 2.1 ja nr 2.3 kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna B. (isikukood XXX).
  4. Jõustunud kohtumäärus asendab A. ja B. nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8). IV Kinnistamisavaldus
  5. A. (isikukood XXX) ja B. (isikukood XXX) avaldavad soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse järgmiste kannete tegemiseks: 10.
  6. Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXX teisest jaost senised kanded nr 2.1 ja 2.3 B. ja A. kaasomandi kohta ja 10.
  7. teha uus kanne, millega kinnistusraamatusse kantakse kinnisasja omanikuna B. (isikukood XXX).
  8. Riigilõivu omanikukande muutmise eest tasub B..
  9. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut. V Menetluskulude jaotus
  10. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.“
  11. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  13. Menetluskulud vastavalt poolte kokkuleppele jäävad nende endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
  14. Tagastada A.-le hagi esitamisel Annika Murulaiu poolt hageja eest
  15. märtsil 2025 tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, mis kanda A. pangakontole nr XXX.
  16. Kohtumääruse jõustumisel maksta A.-le kohtu deposiidist välja K. L. poolt
  17. aprillil 2025 kostja B. eest kompromissi täitmiseks tasutud 21 000 eurot ja kanda see A. pangakontole nr XXX, makse selgituseks „Kompromissisumma väljamaksmine tsiviilasjas nr 2-25-3675“.
  18. Saata jõustunud kohtumäärus kompromissi punktis IV (alapunktid 10 – 12) sisalduva kinnistamisavalduse menetlemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord

§ 661lg 4 alusel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid kaebeõiguse. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. 2

(5)Tsiviilasi nr 2-25-3675 ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  1. A. esitas
  2. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja teatas
  3. aprillil 2025, et soovib asja lahendada kokkuleppel.
  4. aprillil 2025 saabus kohtule poolte poolt paberil allkirjastatud kompromissleping.
  5. Kuna kompromissis oli ebatäpsusi, koostas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 4 teise lause alusel uue kompromissi projekti, arvestades poolte kokkulepitud tingimusi, ja edastas selle pooltele üle vaatamiseks ja allkirjastamiseks. 22. aprillil 2025 esitasid pooled kohtule paberil allkirjastatud uue kompromisslepingu. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale selle eest hüvitist 21 000 eurot, makstes selle ette kohtu deposiiti. Kohus kontrollis, et nimetatud summa on kohtu deposiitkontole laekunud. Samuti on pooled kompromissis andnud kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et välistavad kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse. Pooled paluvad, et kohus edastaks jõustunud kohtumääruse kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse omandiõiguse kohta kannete tegemiseks. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

  1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist kaasomandit lõpetada kaasomanike kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud kaasomandi lõpetamise viisis, hageja kaasomandiosa omandiõiguse kostjale üleandmise ning omandiosa kaotamise eest hagejale makstava hüvitise suuruse ja tähtaja.
  2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
  3. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 34 lg 2 1 kohaselt kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lõige 71 näeb ette, et kui 3

(5)Tsiviilasi nr 2-25-3675 kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34 1 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Kostja ja hageja on teinud käsutused kaasomandi lõpetamiseks, andnud vajalikud nõusolekud ja teinud tahteavaldused, sh kinnistamisavalduse kokkuleppe täitmiseks vajalike muudatuste tegemiseks kinnistusraamatusse (seniste omanikukannete kustutamiseks ja kostja ainuomandiõiguse kohta uue kande tegemiseks), kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis, s.o

§ 430lg-st 6 tulenevalt notariaalse tõestamisega võrdsustatud vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 81 lg 2 näeb ette, et tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Viimast omakorda asendab kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamine. 7. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Vastavalt poolte taotlusele kohus teeb korralduse, et määruse jõustumisel makstakse kohtu deposiidist hagejale välja kostja poolt hagejale makstava hüvitisena 21 000 eurot (kostja eest maksis raha kohtudeposiiti
  2. aprillil 2025 K. L. ). 9.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. 10. Nii hagejal kui kostjal on KRS § 34 lg 1 kohaselt õigus kinnistamisavaldust esitada, poolte taotluse alusel kohus edastab kinnistamisavaldust sisaldava kohtumääruse selle jõustumise järel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivu tasub kostja. Riigilõivu suuruse ja tasumise tähtaja teatab kostjale kinnistusosakond. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu osaline tagastamine 11.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kokkuleppes, et kulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

12. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromisslepingu sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 13. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus selles asjas hageja eest riigilõivu 420 eurot tema lepinguline esindaja Annika Murulaid 10. märtsil 2025.

§ 150lg 2 p 1 alusel kohus tagastab sellest poole, 210 eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kantakse hageja pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(5)Tsiviilasi nr 2-25-3675 Heli Käpp Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.