Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 83§ 191

1-25-952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märtsil 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-952 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tik

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav Kaitsja Mihhail Müür – isikukood 38106030225, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, viibimiskoht XXX, emakeel vene keel, xxxharidusega, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Alik Karajev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mihhail Müür

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.11.2023 otsusega nr 1-23-6402 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistusaja alguseks 25.11.

1. Mihhail Müüri suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Mihhail Müürilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 2012 eurot riigituludesse. 1 Kohustada Mihhail Müüri tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 352,25 eurot. Menetluskulud, kogusummas 4227 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Mihhail Müür, kriminaalasi 125-952, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootilise aine käitlemisvahendid (pakendid, kilekott, läbipaistvad kotid, grammkaal) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - menetluse käigus ära võetud ja vaadeldud IT seadmetest loodud koopiafailid, jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Mihhail Müüri elukoha läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia TA1203 (imei: xxxxxxxx) koos sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Xle. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Mihhail Müüri süüdistatakse suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult omandas tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 25.11.2024.a kella 17.07, suures koguses, s.o 50,46 grammi narkootilist ainet N,Ndimetüülaminoetonitaseeni ning difenhüdramiini, mida ta hoidis enda valduses ja viskas vahetult enne politsei poolt kinnipidamist Tallinnas xxx asuva maja teise trepikoja kõrvale rõdu alla, kust see 25.11.2024.a kell 17.20 ajal politseiametnike poolt sündmuskoha vaatluse käigus leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, 2 avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. N,N-dimetüülaminoetonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
5. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirja, nitaseenide rühma. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. N,N-dimetüülaminoetonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,05-0,2mg (0,00005-0,0002 grammist) narkootilisest ainest (puhtal kujul). Difenhüdramiini puhul piisab kümnele inimesele narkootiliseks joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 2-4grammi ainet (puhtal kujul). Seega pani Mihhail Müür toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse p õhjendused Süüdistatava Mihhail Müüri, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.02.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mihhail Müüri süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.11.2023 otsusega nr 1-23-6402 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta vangistust ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 25.11.2024. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-dest 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - sündmuskoha vaatluse käigus ja ekspertiisiaktiga nr 24E-SS00086-01 tagastatud soonkinnisega kilekott, milles omakorda mässitud pakend ja Mihhail Müüri elukoha läbiotsimise käigus ära võetud suuremad ja väiksemad soonkinnisega läbipaistvad kotid, grammikaal MTX Basic (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Menetluse käigus ära võetud ja vaadeldud IT seadmetest loodud koopiafailid, jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Mihhail Müüri elukoha läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia TA-1203 (imei: xxxxxxxx) koos sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Xle. Menetluskulud 3 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 2012 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud 4 seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5