Obsah (18)

§ 113§ 208§ 635§ 256§ 164§ 257§ 171§ 217§ 219§ 220§ 221§ 209§ 82§ 108§ 127§ 128§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-8464 Tsiviilasi Factoreal

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise summa 4437,86 eurot. Kuna kostja on jätnud omapoolse kohustuse täitmata on hageja pidanud oma õiguste kaitseks pöörduma Larssen Legal OÜ poole, mille tõttu on hageja kandnud otsest varalist kahju summas 360 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 24990,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 4437,86 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivis summalt 24990,71 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuses olevalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 360 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 2 summalt 360 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuses olevalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. 30.07.2028 sõlmisid SIA Jola-D juht AL ja kostja lepingu nr. JD 3-2018, mille kohaselt sai kostja vahendajana Lätis firmalt „Jola“ pakettaknad. Toode tarniti GK Trade Export OÜ (juhatuse liige ja omanik IP) lattu. Kaup tarniti ja ladustati tellija/ostja GK laos aadressil: Tallinn, Peterburi tee

1. Arveldamise hõlbustamiseks aknaplokkide tarnete tegemisel Eestisse, sõlmisid 22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja faktooringulepingu. Lepingutingimused tehti kostjale teatavaks ning kostja kinnitas, et on faktooringulepingu vormist teadlik ning on valmis tarnijalt „Jola“ kvaliteetse kauba saamisel tegema väljamakseid hageja firma pangakontodele. Kostja on seisukohal, et kostja poolt allkirjastatud dokument ei oma õiguslikku tähendust ega oma seost faktooringulepingu alusel kostjalt võla sissenõudmise õigusega. Hagejaks saaks olla vaid 30.07.2018 lepingu nr. JD 3-2018 tarnija SIA Jola-D, kuid see firma esitas pärast pakettakende kadumist kiiresti pankrotiavalduse. Hageja võib 22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel nõuda oma kahjude hüvitamist regressnõuetena firmalt SIA Jola-D, kui ta tõendab kahju olemasolu ning selgitab, kus asuvad antud hetkel vaidlusalused pakettaknad. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Samuti märkis kostja, et kauba eest tasuti hageja finantsasutuse, s.o. Factoreal SIA (Läti) kaudu. Kaup, vastavalt arvele JD2019-110, mis saabus tootjalt 20.12.2019 firma OÜ GK Trade Export, aadressil: Tallinn, Peterburi tee 53, lattu, osutus osaliselt praagiks. Kauba kontrolli viis läbi firma OÜ GK Trade Export otsene esindaja VL. OÜ GK Trade Export saatis kontrolli põhjal kauba saatjale pretensioonid juhatuse liikme VL allkirjaga (reklamatsioon/ teatis. 20.12.2019, 06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020, 16.01.2020). Kostja teavitas isiklikult mitu korda hagejat (25.05.2020, 28.09.2020) kauba ebakvaliteetsest kohaletoimetamisest ning palus võtta tarvitusele abinõud praagi kõrvaldamiseks, kuna tal polnud kavatsust maksta defektse kauba eest. Kontrolli tulemuste põhjal koostati vastav akt ning teine eksemplar anti üle kostja firmale. Samuti märkis kostja oma vastuses, et pakettakende tootjaettevõtte juht AL kinnitas, et puuduolevad pakettaknad tarnitakse ning avastatud praak kõrvaldatakse, kuna see on nende huvides. Müüja ja ostja firmade juhid kinnitasid pärast 20.12.2019 Tallinna saabunud pakettakende partii puuduste avastamist kostjale, et lahendavad kõik pretensioonis märgitud probleemid ise. 19.12.2019 esitas „Jola“ arve nr. JD2019-110, mille kohaselt pidi kostja tasuma pakettakende tarne eest 24 990,71 eurot hiljemalt 18.03.
2. See arve jäeti tasumata, kuna kuni 31.12.2020 tarnija „Jola“ ja hageja lubadused praagi kõrvaldamise kohta jäid täitmata. Kostjal oli seaduslik õigus jätta kuni praagi kõrvaldamiseni pakettakende tarne eest tasumata ja neid oma bilanssi mitte kanda. Praagi likvideerimise küsimuse lahendamiseks korraldas kostja omal algatusel kõigi asjast huvitatud isikute kohtumise Riias, aadressil: Lielirbes iela 13, appart
3. Kohtumisest, mis leidis aset 2020.aasta veebruarikuu algul, võtsid osa järgmised isikud: AL („Jola“ tegevdirektor), VL 3 (OÜ GK Trade Export), IP („Jola” omanik, Läti ja BV Varad OÜ omanik), EN (Factoreal SIA, hageja), JK (kostja, firma VIP House OÜ omanik ja kohtumise algataja). Koosoleku ajal lahkusid kostja ja proua L teiste koosolekust osalejate soovil koosolekust, kuna ülejäänud isikud ütlesid, et nemad ise otsustavad hagejale tasumise ja praaktarnete lahendamise küsimuse. Kostjale ei ole teada, kuidas otsustasid huvitatud pooled olukorra parandada ja tarnitud pakettakende defekti kõrvaldada. Koosoleku protokolli kostjale ei esitatud. Koosolek viidi lõpule tunni aja jooksul ning osalejad teatasid kostjale ja proua L, et kõik küsimused on lahendatud ning nad tasuvad selle tehingu eest otse valmistajatehasele SIA Jola-D. Kostja viis läbi kauba tarnimise kohta 20.12.2019 põhjaliku uurimise. Tehti kindlaks kõik tarne asjaolud, tegeliku ja „kujutletava“ praagi olemasolu, aga ka pakettakende kvaliteedi kohta käivate võltsitud täiendavate pretensioonide olemasolu. Kõik pakettaknad müüdi tarnesummaga 24 990,71 eurot firmale Mitt & Perlebach OÜ ning raha kanti firma Mitt & Perlebach OÜ kontolt firma BV Varad OÜ kontole, kus juhatuse liikmeks oli samuti IP. Soetatud pakettaknad volitas ostja Mitt & Perlebach OÜ alltöövõtjat firmat Melten OÜ paigaldada objektile Ehitajate tee 91/
4. Sel moel ostja – firma OÜ GK Trade Export koos firmaga BV Varad OÜ, kus juhatuse liikmeks on üks ja seesama isik IP, realiseeris salaja kokkumängus VLiga kaupa (pakettaknaid), raha aga omastasid endale, saades raha firma BV Varad OÜ pangakontole, millel lasti seejärel pankrotti minna. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et: - SIA Jola-D ja kostja on sõlminud 30.06.2018 lepingu nr JD 3-2018, millega SIA Jola-D kohustus valmistama ja tarnima kostjale viimase poolt tellitud kaupa, s.o pakettaknaid (leping dtl 8-12, lepingu tõlge dtl 13-16); - hageja ja SIA Jola-D vahel on 22.03.2019 sõlmitud faktooringuleping (teade faktooringust ja selle tõlge dtl 17-18). SIA Jola-D poolt kostjale saadetud teate kohaselt on SIA Jola-D sõlminud hagejaga faktooringulepingu, mistõttu sisaldavad nende edasised arved loovutamise punkti, millega antakse nõuete täielik omandiõigus üle hagejale; - SIA Jola-D on esitanud kostjale arve nr JD2019-110 summas 24 990,71 eurot 80 akna eest märkega, et nõue on loovutatud ja tuleb tasuda hagejale (dtl 19, 21). 4
8. Hageja on menetluses asunud seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018 sõlmitud leping nr JD 3-2018 on müügileping. Kohus on oma 17.08.2022 selgitavas kirjas leidnud, et nimetatud leping võib vastata töövõtulepingu tunnustele. 4.1 Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga on tegemist seega, kui teenuse osutaja kohustub midagi ära tegema (lepingu esemeks on teatud asja valmistamine või muutmine). Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele. 4.2 30.06.2018 sõlmitud lepingu p 1.1 kohaselt kohustus SIA Jola-D tootma ja tarnima ostja poolt tellitud tooteid ning ostja kohustus toodete eest tasuma. Kohus selgitab, et kui lepingulises suhtes esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ja võõrandamisest ning lepingu sõlmimise hetkel ei ole lepingu objekt veel valminud (vastavat eset alles valmistatakse või seda alles hakatakse valmistama), annab eristamisprobleemi lahendamiseks tõlgendusreegli § 208 lg

1. Kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele, kehtib lg 2 esimese lause kohaselt eeldus, et tegemist on müügilepinguga. Sellest üldreeglist on kaks erandit: töö tegemise komponenti peetakse domineerivaks ning leping kvalifitseeritakse töövõtulepinguks, kui tellija annab teise poole käsutusse olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või kui suurem osa asja valmistamiseks kohustatud poole kohustustest on muul põhjusel seotud töö tegemisega, eelkõige kui lepingu objektiks on individuaaltunnustega asi (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2019; § 208). 4.3 Kohus asub seisukohale, et 30.06.2018 leping on suunatud toodete võõrandamisele. Puuduvad tõendid, et töö tegemine oleks olnud viidatud lepingu puhul domineerivaks. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks SIA-le Jola-D üle andnud asja valmistamiseks vajaminevat materjali, vaid materjali akende valmistamiseks on muretsenud akende müüja. Lisaks märgib kohus, et kahtluse korral loetakse valmistatava asja võõrandamisele suunatud lepingud müügilepinguteks (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021; § 635). Kohus asub seega seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018 sõlmitud leping nr JD 3-2018 on müügileping.
2. Kostja on menetluses esmalt esitanud vastuväited, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning nõude loovutamisest ei ole kostjat teavitatud. 5 5.1

§ 256

p 1 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Kohus selgitab, et nõuete käsutamine toimub vastavalt nõude loovutamise sätetele (

§ 164

jj).

§ 257

kohaselt on faktooringu klient kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest. Teatises peab olema selgelt väljendatud nõude loovutamine, kirjeldatud loovutuse objekt (nõue) ja faktor viisil, mis võimaldab faktoori mõistlikult identifitseerida. Teade peab olema adressaadi poolt kätte saadud, st kohalduvad üldised tahteavalduse tegemise reeglid (vt TsÜS § 69). 5.2 Hageja on kohtule esitanud tõendina teate faktooringust (dtl 17-18), millest nähtub, et kostjat on teavitatud faktooringulepingu sõlmimisest kirjalikult. Antud teavitus sisaldab nii nõude loovutaja, kui ka kostja seadusliku esindaja allkirja ja kostja templit. Kuna teatel on kostja seadusliku esindaja allkiri, siis võib järeldada, et kostja on ka nimetatud teate kätte saanud. Nimelt sätestab TsÜS § 69 lg 2, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohus selgitab, et faktoor ei pea teavitama faktooringuvõlgnikku muudest faktooringulepingu poolte kokkulepetest ja faktooringulepingu tingimustest. Nõude loovutamisest teatamisel faktooringulepingu alusel loetakse nõue võlgniku suhtes üleläinuks, mis annab faktoorile õiguse esitada sissenõue oma nimel. Samuti ei sätesta seadus faktooringulepingu sõlmimisest teavitamise aega. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjat on teavitatud faktooringulepingu sõlmimisest ning asjaolust, et kõik edasised arved sisaldavad loovutamise punkti. Ka hageja nõude aluseks oleval arvel JD2019-110 on välja toodud järgnev: Arve summa on loovutatud äriühingule Factoreal SIA (ühisregistri kood LV40203069889, ametlik aadress: 13–11 Lierlirbes tn, LV-1046, Riia, Läti), kes on nõude omanik ja kellele tuleb arvel märgitud vääringus teha kõik maksed (dtl 19, 21). Viidatud arve on samuti allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Seega ei ole usutavad kostja väited selle kohta, et kostja ei ole loovutamisest teadlik. Lisaks on hageja menetluses esitanud ka tõendid selle kohta, et on sama faktooringulepingu alusel esitanud kostjale lisaks vaidlusalusele arvele veel kaks sisult samasugust arvet (JD2019-26 ja JD2019-261), mis on kostja poolt tasutud (dtl 81-86). Viidatud arved on esitatud 21.03.2019, so enne vaidlusaluse arve esitamist. Ka nimetatust võib järeldada, et vaidlusaluse arve esitamise ajaks pidi kostja olema teadlik faktooringulepingu sõlmimisest. 5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud faktooringulepingu alusel hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve JD2019-110 summas 24990,71 eurot tasumist. Hagi ei ole seega esitatud ka vale kostja vastu. 6. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et tarnitud kaup, so pakettaknad olid puudustega. 6 6.1 Kohus selgitab, et faktooringuvõlgnik säilitab iseenesest lepingulised vastuväited ja nõuded vastavalt

§ 171

lg-le 1 ka faktoori vastu, kui need vastuväited olid olemas senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nimelt sätestab

§ 171

lg 1, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. 6.2

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 219

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta.

§ 220

lg 1 esimene lause sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 220

lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

§ 221

lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. 6.3 Kohus loeb hageja poolt esitatud CMR-iga tõendatuks, et aknad on kostjale üle antud 19.12.2019 aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn (dtl 20, 22). Viidatud CMR lahtris nr 24 „Kaup saadud“ kajastub kostja allkiri ja pitsat, mis kohtu hinnangul kattuvad faktooringuteatel oleva kostja allkirja ja pitsatiga. Kostja on küll esitanud tõendi, milles VL on kinnitanud, et arvel nr JD2019-110 märgitud kaup on 19.12.2019 saadud ja võetud vastu ladustamiseks aadressil Peterburi tee 53F, Tallinn (dtl 64), kuid antud tõendist ei nähtu, kes on kauba edastanud ja kes on selle vastu võtnud. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid, et CMR-l ei oleks tegemist kostja seadusliku esindaja allkirjaga või kostja pitsatiga. Seega kostja viide, et kauba võttis vastu OÜ GK Trade Export esindaja on hageja poolt esitatud CMR-ga ümber lükatud. Kuna kostja on oma allkirjaga kinnitanud kauba vastuvõtmist aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn, siis saab kohtu hinnangul ka eeldada

§ 219lg 1 ja lg 2 kohaselt, et kostjal oli võimalus kaup viivitamata ka üle vaadata.

6.4 Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ostetud pakettaknad oleksid olnud puudustega. Kohus on kostjale 17.08.2022 kirjas selgitanud, et 7 kostjal tuleb täpsustada ja esitada tõendeid (või viidata juba esitatud tõenditele): milles pooled konkreetselt lepingu sõlmimisel kokku leppisid, s.h millistele tingimustele (m.h omadustele) pidid tellitud aknad vastama; milles seisneb akende osaline praak ehk milline oli konkreetne mittevastavus lepingutingimustele; kas, millal ja kuidas kostja teavitas tootjat/hagejat praagist. Kostja on kohtule esitanud tõenditena 20.12.2019, 06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020, 16.01.2020 reklamatsioonid (dtl 65-69), mis peaksid kostja hinnangul tõendama, et tarnitud aknad olid puudustega ning et kostja on sellest akende müüjat, st SIA-t Jola-D teavitanud. Reklamatsioonidest nähtub, et GK Trade Export OÜ on kostjale saatnud teavitused, milles on palunud asendada/likvideerida puudused kostja poolt tarnitud tellimusel. 07.09.2023 toimunud kohtuistungil on tunnistaja VL (kes on vastavad reklamatsioonid allkirjastanud GK Trade Export OÜ nimel) selgitanud, et nemad tellisid aknad kostjalt, kostja poolt üle antud aknad olid puudusega, mistõttu koostati reklamatsioonid ja need anti kostjale paberkandjal üle (dtl 268-270). Samas ei mäletanud tunnistaja võimalikke puuduseid detailselt ega kinnitanud, millise objekti kohta reklamatsioonid käisid või et vastavad reklamatsioonid olid just seotud 20.12.2019 tarnitud aknapakettide kohta. Lisaks selgitas tunnistaja, et tema ei võtnud aknaid isiklikult vastu, vaid ettevõtte esindajana allkirjastas reklamatsioonid, mis olid koostatud kellegi kolmanda isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud reklamatsioonid ega ka tunnistaja VLi ütlused ei kinnita konkreetsete puuduste olemasolu ega ka seda, et hagejale oleks vastavad reklamatsioonid saadetud. Kohtu hinnangul ei vasta m.h viidatud reklamatsioonid

§ 220

lg 3 märgitud nõudele kirjeldada asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ GK Trade Export ei ole kauba ostja käesoleva vaidluse kontekstis. Akende ostu-müügilepingu sõlmisid kostja ja SIA Jola-D. Seega on kauba ostjaks käesoleva vaidluse raames kostja ning kostjal tuli täita kõiki

-is sätestatud ostja kohustusi, muu hulgas kohustust kaup üle vaadata ning puuduste olemasolul nendest müüjat mõistliku aja jooksul teavitada ning tulenevalt asjaolust, et ostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, puudust ka piisavalt täpselt kirjeldada (vt

§ 209lg 1, § 219 lg 1, § 220 lg-d 1 ja 2).

Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud, siis ei saa ta tulenevalt

§ 220lgst 3 ka väidetavale puudusele tugineda.

OÜ GK Trade Export poolt SIA-le Jola-D esitatud reklamatsioone ei saa pidada kostjapoolseks kohustuse täitmiseks. Kohus asub seega seisukohale, et mitte ühegi kostja poolt esitatud dokumendiga ei ole puuduste olemasolu pakettakendel tõendatud. Kostja on küll oma vastuse punktis 2.

1. välja toonud, et lisaks reklamatsioonidele on OÜ GK Trade Export koostanud kauba ülevaatamise akti, kuid viidatud akti ei ole kostja esitanud. Ka tunnistaja JK ei osanud 07.09.2023 toimunud kohtuistungil öelda midagi pakettakende kvaliteedi kohta, mille on SIA Jola-D tarninud VIP House OÜ-le 20.12.2019 aadressile Ehitajate tee 91/1 (dtl 271). 6.5 Kohus selgitab, et tasu maksmisest vabanemiseks peab ostja lisaks väidetavate puuduste tõendamisele, tõendama, et ta on müüjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ning puuduseid ka piisavalt täpselt kirjeldanud, vastasel juhul kaotab ostja õiguse tugineda 8 lepingutingimustele mittevastavusele olenemata asjaolust, et tarnitud kaup oli väidetavalt puudustega. Isegi kui eeldada, et 20.12.2019 tarnitud pakettakendel esinesid käesoleval juhul teatud puudused, siis puuduvad menetluses tõendid, et kostja oleks hagejat või SIAt Jola-D puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja on oma vastuse punktis 2.
2. välja toonud, et on hagejat kaubal esinenud puudustest teavitatud 25.05.2022 ja 28.09.2020 (dtl 56), st ca 5 kuud peale kauba tarnimist ning ca 2 kuud peale seda, kui tasunõue muutus sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole mõistliku ajaga puudustest teavitamiseks ning kostja on seega kaotanud ka õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Samuti märgib kohus, et kostja poolt viidatud kirjades puuduvad ka puuduste täpsed kirjeldused (dtl 98-101). Täpseid kirjeldusi puuduste kohta ei nähtu ka kostja 29.07.2021 kirjast hagejale, BV Varad OÜ-le ja GK Trade Export OÜ-le seoses vastuväidete esitamisega arvele nr JD2019-110 (dtl 91- 97). 6.6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu akendel ega ka seda, et on puudustest mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud, siis ei ole kostjal õigust arve nr JD2019-110 tasumisest keelduda. 7.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 82

lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SIA Jola-D ja kostja vahel 30.06.2018 lepingu p-s 8.1 on lepingupooled kokku leppinud, et ostja kohustub tasuma saadud kauba maksumuse 90 (üheksakümne) kalendripäeva jooksul pärast tellitud kauba kättesaamist. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et kostja sai kauba kätte 19.12.2019, mistõttu tuli kauba eest tasuda hiljemalt 18.03.

1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kauba eest tasunud. Seega on hageja nõue summas 24 990,71 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 360 eurot, mis seisneb õigusabikulude tasumises enne kohtumenetlust.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud 9 kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on käesoleval juhul kandnud otsest varalist kahju seoses õigusabikuludega enne kohtumenetlust summas 360 eurot (dtl 38). Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Seega on kahju summas 360 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise nii põhivõlgnevuselt kui ka kahjult.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuli kostjal kauba eest tasuda hiljemalt 18.03.
3. Seega muutus kostjapoolne tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 19.03.
4. Kuna kostja ei ole kauba eest õigeaegselt tasunud, siis on hagejal õigus viidatud kuupäevast nõuda põhivõlgnevuselt ka viivist. Hageja on arvestanud viiviseid

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 18.03.2022 kuni 06.06.2022 (dtl 39). Kohus märgib, et peab põhjendatuks siiski välja mõista viivise perioodi eest 19.03.2022 kuni 05.06.2022 summas 4426,92 eurot. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja viivisenõue alates hagiavalduse esitamisest nii põhivõlgnevuselt kui ka kahjult.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 24 990,71 eurot, viivis summas 4426,92 eurot ning viivis alates 06.06.2022 põhivõlalt (s.o 24 990,71 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 360 eurot ning viivis alates 06.06.2022 kahjult (s.o 360 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kahju tasumiseni. 10
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et osalise rahuldamise tingis üksnes paaripäevane viivise arvestuse erinevus.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11