Obsah (5)

§ 238§ 180§ 326§ 185§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 4. aprill 2025, Tallinn Kohtukoosseis 1-25-21 Andres Parmas, Janika Kallin ja Sten Lind Kriminaalasi Sven Ka

§ 238

lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kolme kuu ja kümne päeva vangistuseni. Mõistetud karistus jäeti

73 sätete alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse hulka loeti neli päeva eelvangistuses viibitud aega. S. Kalepilt mõisteti ositi kaheteist kuu jooksul välja kokku 1713,3 eurot menetluskulusid.

§ 180lg 3 alusel jäeti 1300 eurot ekspertiisitasu riigi kanda.

Kohus tagastas kohtuotsusega omanikule mootorsõiduki Toyota Corolla Verso regnr XXXXXX. 3.

1. Maakohus leidis, et S. Kalepile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine on asjas uuritud kirjalikele tõenditele tuginevalt kinnitust leidnud. Kohtuistungil kuulati üle ka süüdistatav, kes küll kinnitas mootorsõiduki juhtimist, kuid märkis, et pole sellega kellelegi kahju põhjustanud ega nõustunud seetõttu, et on kuriteo toime pannud. Kohus märkis, et vaidlus puudub nii selles, et S. Kalep süüdistuses kirjeldatud ajal ja asjaoludel mootorsõidukit juhtis kui ka see, et sel ajal tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus puudus. Samuti leidis maakohtus tuvastamist, et S. Kalepi niisugune käitumine oli süstemaatiline, sest ta on kümnekuuse perioodi kestel juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral ning teda on selle eest ka väärteokorras varasemalt karistatud. Jätkates järjepidevalt rikkumisi, ongi S. Kalep juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. S. Kalep ise on seisukohal, et ei sõida mitte juhiload, vaid juht ning tal on pikaajaline mootorsõiduki juhtimise kogemus. Juhtimisõiguse omandamine on ebamõistlikult kallis. Maakohtu hinnangul pani S. Kalep kuriteo toime kavatsetusega. Tema käitumise õigusvastasust ja S. Kalepi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
2. Süüdistatavale karistust mõistes kohus märkis, et tema süüd tuleb toimunu asjaolude põhjal pidada keskmiseks. S. Kalepi puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tegemist on varem liikluskuriteo eest kriminaalkorras karistatud isikuga Võttes arvesse S. Kalepi varalist olukorda ja tasumata rahatrahve, ei pidanud maakohus rahalist karistust kui kergeimat sanktsiooniliiki S. Kalepi puhul põhjendatuks. S. Kalepi suhtumine tema toime pandud teosse näitab, et tegemist ei ole juhuslike episoodidega vaid teadlikult käitumismustriga. Neil asjaoludel ning karistuse eripreventiivseid eesmärgina silmas pidades vajadust hoida S. Kalepit edaspidi kuritegusid toime panemast, on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega viieks kuuks, mida tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra. Maakohus pidas võimalikuks jätta mõistetud karistust Kar

S § 73 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata. 2

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistada, sest S. Kalepile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega tema isikule. Kohus ei ole karistust mõistes arvestanud, et S. Kalep on staažikas juht ning et tal puudus tahe seadust rikkuda. Ta on teinud oma järeldused ning mõistab, et tuleb olla tähelepanelikum nende sätete järgimises, mis on seotud juhtimisõigusega. S. Kalep tuleb hoopis õigeks mõista. Tema teo puhul kannatanu puudub ja tal puudus tahe seadust rikkuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et S. Kalepi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellandi taotlus S. Kalepi õigeksmõistmiseks on ainetu. Kaitsja ei esita mingeid õiguslikke argumente, vaid refereerib lihtsalt süüdistatava seisukohta, mille kohaselt ta ei aktsepteeri kehtivaid reegleid ega pea vajalikuks neid järgida. Maakohus on aga jälgitavalt ja põhjendatult tuvastanud S. Kalepi puhul süüdistuse kirjeldatud teo objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, samuti tema käitumise õigusvastatust või tema süüd välistavate asjaolude puudumise.
3. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. S. Kalepile mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. S. Kalepit on liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ka varem karistatud. Maakohus on hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka S. Kalepi teadlikult kujundatud eitava suhtumise juhtimisõiguse nõudesse ja seaduse nõuete sihiliku eiramise. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid või 3 kergendavaid asjaolusid. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasu hüvitiseks 48 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks 10 minuti ning apellatsiooni koostamiseks 30 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist 40 minuti eest. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 48 eurot, millele lisandub käibemaksuna 10,56 eurot (kokku 58,56 eurot).

§ 185

lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4