← Eesti

3-25-822/3

Obsah (9)§ 120§ 2§ 37§ 251§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-822 Määruse kuupäev 3. aprill 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Deivis Kekiševi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks mõõta kambris 11

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Deivis Kekišev (kaebaja) esitas
  2. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles palus mõõta kambri 1166 sundventilatsiooni töö tõhusust ja müra taset, mida põhjustab seinal olev ventilaator. Samuti palus kaebaja välja selgitada, miks on kambris liiga palav.
  3. Kaebaja esitas
  4. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse paigutada ta ümber kambrisse 1165, kus on paremad tingimused. Seal on rohkem liikumisruumi, mingil määral avatav aknaluuk, parem võimalus riiete kuivatamiseks, seinal on peegel, tualettruumil on seinad ümber ja uks ees, kambris on normaalmõõtudes laud ja kapid ning parem valgusti.
  5. Kaebaja esitas
  6. märtsil 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles palub midagi ette võtta seoses
  7. märtsi
  8. a avalduses välja toodud asjaoludega. Kambri 1166 sundventilatsioon ei tööta tõhusalt, kambris ei ole piisavalt õhku, ventilaator teeb ülemäärast müra ning kambris on liiga soe. Kui vangla ei suuda probleemiga tegeleda, siis tuleb kaebaja paigutada teise kambrisse. 3-25-822
  9. Kaebaja esitas
  10. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada vanglat vastama ja tegelema tema
  11. ja
  12. märtsi
  13. a avaldustega ning paigutama kaebaja ümber teise kambrisse kasvõi seniks kuni tema praeguse kambri 1166 probleemidega tegeletakse. Kamber 1165 on praeguseks hõivatud, kuid kamber 1164 on veel vaba. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja kambris 1166 olev müra segab magamist ning kaebaja une kvaliteeti. Kui kaebaja selle välja lülitab, siis ei ole kambris piisavalt õhku. Samuti on kambris liiga palav ning õhk on liiga kuiv. Eeltoodu kahjustab kaebaja elukvaliteeti. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
  14. Tartu Halduskohus andis
  15. aprilli
  16. a määrusega Tartu Vanglale tähtaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha ja kohtueelse menetluse materjalide esitamiseks.
  17. Tartu Vangla esitas
  18. aprillil 2025 kohtule kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla selgitab, et kaebaja võttis
  19. aprillil 2025 oma 16.,
  20. ja
  21. märtsi
  22. a avaldused tagasi. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale alates
  23. veebruarist 2025 ühtegi vaiet. Täiendavalt teatab vangla, et
  24. aprilli
  25. a hilisel pärastlõunal on planeeritud kaebaja ümberpaigutamine kambrisse
  26. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning ära on langenud ka kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist mõõta kambris 1166 müra taset ja sundventilatsiooni tööd ning paigutada ta teise kambrisse. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 251lg 1 p 3 alusel samade toimingute tegemist ka esialgse õiguskaitse korras.

8. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 9.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s

  1. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on oma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvad 16.,
  2. ja
  3. märtsi
  4. a avaldused
  5. aprillil 2025 tagasi võtnud, kinnitades seda oma allkirjaga (dtl-d 15, 17 ja 19), ega ole vanglale avaldustes kirjeldatud asjaoludel vaiet esitanud. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. 2 3-25-822
  6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Deivis Kekiševi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis tuleks tema taotlus jätta läbi vaatamata

§ 249

lg 3 teise lause alusel, kuna tema esialgse õiguskaitse vajadus on seoses tema täna teise kambrisse paigutamisega ära langenud. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.