Obsah (7)

§ 121§ 39§ 11§ 203§ 43§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-541 Määruse kuupäev 2. aprill 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas
2. detsembri
3. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/336 X (kaebaja) suhtes samast päevast alates täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt saatis psühholoog Tartu Vangla peavalvesse teabe selle kohta, et
4. detsembril 2024 toimus kaebaja ja psühholoogi vahel vestlus, milles kaebaja rääkis psühholoogile, kuidas kavatses tema suhtes vägivalda kasutada, kuid vestluse asukoha muutumise tõttu jäi kaebaja plaan katki. Kaebaja väljendas, et tal on olnud selliseid mõtteid ka teise psühholoogi puhul. Psühholoog tundis, et tegemist on potentsiaalselt ohtliku olukorraga. Peaspetsialist-korrapidaja andis korralduse kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohe pärast asjaolude tuvastamist. Kaebaja käitumine on ettearvamatu ja ta on ohuks vanglas viibivatele isikutele. Tuginedes eeltoodule ja isiku varasemale käitumisele on reaalne oht, et kaebaja võib ilma igasuguse hoiatuseta kedagi rünnata. Tartu Vangla lõpetas
5. jaanuari
6. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/11 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. 3-25-541
7. Kaebaja esitas
8. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema suhtes alusetult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega summas 2000 eurot, millele lisandub 1000 eurot iga päeva eest, mil ta alusetult lukustatud kambris viibib. Vangla võttis kaebajalt vabaduse ning alandas tema väärikust. Kaebaja täiendas taotlust
9. detsembril 2024, nõudes ka varalise kahju hüvitamist seoses kaebaja tööhõivest eemaldamisega. Kaebaja nõudis vanglalt saamata jäänud töötasu väljamaksmist tagasiulatuvalt 2,63 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse.
10. Tartu Vangla jättis
11. veebruari
12. a otsusega nr 1-2/2-25/104-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja nõudnud vangla
13. detsembri
14. a käskkirja nr 2-24/1-2/336 kehtetuks või tühiseks tunnistamist vaidemenetluse korras. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel eesmärgil võimaliku raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, temast reaalselt tuleneva ohu vältimiseks ja selle ennetamiseks. Kuivõrd kaebaja kandis sellel hetkel vanglakaristust mh võimuesindaja vägivallaga ähvardamise eest ning ta on eelnevalt nii vanglateenistuse ametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid füüsiliselt rünnanud, siis on kaalutlemisel tuginetud ka ohuhinnangule, milles on võetud arvesse isiku varasemaid samalaadseid süütegusid. Vangla ei ole jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele. Vaidlusaluses käskkirjas ei esine ka menetlus- ja vormivigu. Kaebaja suhtes oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Samuti ei saa julgeolekuabinõude kohaldamist pidada väärikust alandavaks. Ka varalise kahju nõue pole põhjendatud, kuna kaebajat ei rakendatud tööle õiguspäraselt.
15. Kaebaja esitas
16. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tema suhtes alates
17. detsembrist 2024 õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja suhtes kohaldati alusetult julgeolekuabinõusid, kuna psühholoog koostas valedel faktiväidetel põhineva ettekande. Samuti ei tutvustatud kaebajale õigeaegselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Vangla võttis kaebajalt vabaduse, alandas tema väärikust ning põhjustas kaebajale kannatusi ja ebameeldivusi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist.
18. Tartu Vangla esitas kohtule
19. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
20. Tartu Halduskohus jättis
21. märtsi
22. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et kohtu esialgsel hinnangul on kaebuse edulootused vähesed, mistõttu on tema menetlusabi taotluse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi selgitas kohus, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
23. Kaebaja esitas
24. märtsil 2025 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu määruse peale määruskaebuse ja taotles ringkonnakohtult riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus tagastas
25. märtsi
26. a määrusega kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et tal puudub edasikaebeõigus halduskohtu
27. märtsi
28. a määruse peale. 2 3-25-541
29. Kaebaja esitas määruskaebuse.
30. märtsil 2025 Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 10. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. märtsi
2. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmete järgi sai kaebaja määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte samal päeval. Kaebuselt riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema
3. märtsil 2025 ning möödus
4. märtsil
6. Riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
7. märtsi
8. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis
9. märtsi
10. a määrusega rahuldamata, ning seejärel ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mis on käesoleval hetkel menetlusse võtmise otsustamisel. Tartu Ringkonnakohus selgitas
11. märtsi
12. a määruses kaebajale, et halduskohtu
13. märtsi
14. a määrus on korraldav määrus

§ 11

lg 2, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka

§ 203

lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohtu määruse puhul halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus menetluse jätkamise saavutamiseks kas tasuda riigilõiv või esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Kuivõrd halduskohtu

1. märtsi
2. a määruses on selgesõnaliselt märgitud, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, siis on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada, siis ei saanud kaebaja eeldada, et määruse vaidlustamine talle kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendab. Samuti on kaebajal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus (kaebaja esitas
3. a halduskohtule 10 kaebust ja 26 riigi õigusabi taotlus,
4. a on kaebaja esitanud halduskohtule juba kolm kaebust ja kolm riigi õigusabi taotlust), mistõttu ei pea kohus usutavaks, et kaebajale jäi arusaamatuks, mis ajaks ta puudused kõrvaldama peab.
5. Käesoleva määruse tegemise seisuga on riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg möödunud. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud, samuti ei ole kaebaja riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-25-541

1. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 14.
2. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-25-248, 3-25-185, 3-24-3511, 3-24-3464, 3-24-2868, 3-24-2199 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

14.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4