KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuväline menetleja EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus 24.09.2024 4-24-2633 Anne PALMISTE Artur STOLOVI väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Artur STOLOV sünd. 21.02.1995, isikukood 39502210250, elukoht xxx, töökoht XXX Valentin MOTO Tallinna Ülikool, 2023 Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri eriasjade uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 18.07.2024 otsus väärteoasjas nr.2440,24,003039 Artur STOLOVI karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud - jätta muutmata. Artur STOLOVI kaebus jätta rahuldamata. Liiklusseaduse §127 alusel on Artur STOLOV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse 1 Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist 24.09.2024. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Lass koostas 19.06.2024 väärteoprotokolli nr. AB 1643224 Artur Stolovi kohta selles, et viimane juhtis 19.06.2024 kell 10.48 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Ereda tee 4-ndal kilomeetril mootorsõidukit Fiat Ducato (registreerimismärk XXXXXX) liiklusmärgi nr.351 (30 km/
- h)mõjupiirkonnas kiirusega 58 +/- 3 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Sellega rikkus Artur Stolov Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 18.07.2024 otsusega väärteoasjas nr.2440,24,003039 määrati Artur Stolovile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõturi kasutamise videoprotokolliga, kiirusmõõturi taatlustunnistusega, tunnistaja ID ütlustega, selle ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodega, menetlusaluse isiku ütlustega. Karistamise aluseks on isiku süü. Kiiruse ületamine on alati ohtlik. Oma käitumisega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 3 kehtivat väärteokaristust, kõik need on seotud kiiruse ületamisega. Kaks viimasena määratud rahatrahvi on tasumata, menetlusalune isik eirab sellist karistuse liiki. Varem määratud, s.h. maksimaalse suurusega rahatrahv samalaadse väärteo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole, menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Menetlusalust isikut iseloomustava materjalina on väärteoasja juurde lisatud 4 lühimenetluse otsuste ärakirja, millega on menetlusalusele isikule määratud 4 mõjutustrahvi. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sama karistusliigi (rahatrahvi) jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik liiklusreeglitest ja Liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset ja täiendavaid tõendeid esitanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt, raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusaluse isiku Artur Stolovi kaitsja Valentin Moto esitas 05.08.2024 Viru Maakohtule kaebuse, milles palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga ja lubada see tasuda ositi. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. 2 Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja ekslikult arvestanud faktilisi asjaolusid ja valesti kohaldanud materiaalõigust ning jätnud arvestamata mitmeid otsust mõjutavaid tähtsaid asjaolusid. Kaebuse esitaja viitab kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestama karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist. Eeltoodust lähtuvalt oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse määramisel võtma aluseks Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsiooni keskmise määra 200 € ning määrama sellest väiksema karistuse. Alternatiivselt oleks kohtuväline menetleja pidanud juhtimisõiguse äravõtmise osas arvestama keskmise määrana 3 kuud ning kergendava asjaoluna määrama karistuse alla 3 kuu. Lisaks sellele pidi kohtuväline menetleja arvestama ka muude tähtsust mõjutavate asjaoludega, s.h. menetlusaluse isiku majanduslikku seisu, ametit ning pidevat hooldust vajava sugulase terviseseisundit. Kohtuväline menetleja oli teadlik, et menetlusaluse isiku töö nõuab juhtimisõigust, mis on hädavajalik sissetuleku teenimiseks. Menetlusalune isik hoolitseb nii enda kui xxx-aastase sugulase eest, kes vajab pidevat hooldust. Juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjuta mitte ainult menetlusaluse isiku toimetulekut, vaid ka hooldatava elukvaliteeti. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei olnud täielikult tasumata, vaid menetlusalune isik tasus neid oma rahaliste võimaluste piires. Kaebuse esitamise hetkeks on kõik rahatrahvid tasutud. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 29.08.2024 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/11174-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt on antud väärteo toimepanemine tõendatud väärteo raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei kuulu kaebus leebema karistuse (rahatrahvi) määramise osas rahuldamisele. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused ei ole sellised, mille alusel oleks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on vastavuses KarS §56 lg.1 sätestatuga. Kiiruse ületamine oli menetlusalusel isikul suur – 25 km/h. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 3 kehtivat väärteokaristust, kõik need on seotud kiiruse ületamisega. Kaks viimast karistusena määratud rahatrahvi olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal tasumata. Mõlemad rahatrahvid on tasutud 19.07.2024. Kohtuväline menetleja leiab, et antud asjaoluga soovib menetlusalune isik mõjutada kohtupoolset lahendit, mitte et selline karistusliik kuidagi menetlusalusele isikule mõjuks. Varem määratud karistused (s.h. ka maksimaalne võimalik rahatrahv) samalaadse teo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Lisaks nähtub asja materjalidest, et menetlusalusele isikule on määratud 4 mõjutustrahvi samuti liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes karistuse määramise põhimõtetest asub kohtuväline menetleja seisukohale, et sama karistusliigi (rahatrahvi) määramise jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata. 3 Menetlusalune isik on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik liiklusreeglitest ja Liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, seega oli tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad. See oli juba neljas kiiruse ületamine. Otsuse tegemisel arvestati kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistuse viis ja määr on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Artur Stolovi kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.08.2024 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/11174-4 Viru Maakohtu 21.08.2024 päringule nr.4-24-2633 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 19.06.2024 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1643224, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. 4 Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 19.06.2024 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1643224 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 10.48 Jõhvi – Ereda tee 4-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 58 +/- 3 km/h liiklusmärgi nr.351 (30 km/
- h)mõjupiirkonnas. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt ülekuulamise protokolli. Käesolevale väärteoasjale on lisatud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829 tehtud videosalvestis, mis vastavalt VTMS §31 lg.1-1 on iseseisev tõend. Eesti Akrediteerimiskeskuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS23/00227 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr.LE0829 taadeldud 10.10.2023, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.10.2024. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse 5 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. edaspidi Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rahatrahvist rangemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 4 kehtivat väärteokaristust, neist kõik on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja neist 3 on kiiruse ületamise eest. Kiiruse ületamised on menetlusalune isik toime pannud 11.09.2019, 18.06.2022 ja 06.05.2023, käesolevas väärteoasjas 19.06.2024. Nimetatud eelmiste väärtegude eest määrati menetlusalusele isikule karistusteks rahatrahvid vastavalt 40, 53 ja 100 trahviühiku ulatuses. 11.09.2019 määratud rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses tasus menetlusalune isik ära alles 29.02.2024, ülejäänud rahatrahvid olid Karistusregistri andmetel kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks tasumata. Kaebuse kohaselt on rahatrahvid käesolevaks ajaks tasutud, kohtuvälise menetleja kirjalikule vastusele lisatud värske Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasus menetlusalune isik need ära 19.07.2024. Maakohus nendib, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi, jättes rahatrahvi aastaid tasumata. Lisaks sellel on menetlusalusele isikule taaskord liiklusalaste rikkumiste eest määratud mõjutustrahv erinevates summades 21.03.2024, 02.12.2023, 10.10.2023 ja 02.08.2023. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse ilmestab ka tema omakäeline seletus ülekuulamise protokollis: (tsitaadi algus) Sõitsin Jõhvi suunast Sompa poole, ringil seisis märk 30, mida ma ei märganud, hakkasin kiirendama (tsitaadi lõpp). Ilmselgelt ei olnud tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, kui menetlusalune isik suudab kiiruse ületamise ajal oma mõtteid mujal hoida, tuleb tal liikluses eriti tähelepanelik olla. Asudes juhtima mootorsõidukit, tuleb lisaks statsionaarsetele liiklusmärkidele märgata ka ajutisi liikluskorraldusvahendeid. 6 Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast käitumist leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist. Selle teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole seadusekohane. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Maakohus nõustub, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki asjaolusid, s.h. menetlusaluse isiku süü suurust ja ühe karistust kergendava asjaolu esinemist. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi ja määra osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. 7 Kaebuse kohaselt pidi kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestama kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist, mistõttu pidanuks karistus olema määratud alla 200 € või juhtimisõiguse äravõtmine alla 3 kuu. Maakohus nõustub kaebuse seisukohaga, et kohtupraktika kohaselt võetakse aluseks sanktsiooni keskmine määr ja seejärel arvestatakse isiku süü suurust ning kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Küll aga ei nõustu maakohus asjaoluga, et tulenevalt eeltoodust pidi kohtuväline menetleja määrama karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus viitas juba käesolevas kohtuotsuses eespool, et tulenevalt menetlusaluse isiku varasemast liiklusalasest käitumisest on tema süü käesolevas väärteoasjas keskmisest suurem. Arvestades siinkohal ühe karistust kergendava asjaolu olemasolu (süü tunnistamine), on igati põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras, mitte seda ületavana. Kaebuse kohaselt pidi kohtuväline menetleja arvestama ka muude tähtsust omavate asjaoludega, s.h. menetlusaluse isiku majandusliku seisuga, ametiga ning pidevat hooldust vajava sugulase terviseseisundiga. Maakohus möönab, et selline kaebuse seisukoht on õige, kuid seda vaid tingimusel, et otsuse tegemisel olid kohtuvälisel menetlejal nimetatud asjaolud teada. Käesolevas väärteoasjas see niiviisi ei olnud. Kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest nähtub üheselt arusaadavalt, et vastulauset ja täiendavaid tõendeid ei ole menetlusalune isik esitanud. Seega ei olnud menetlusaluse isiku majanduslik seisukord ja pidevat hooldust vajava sugulase andmed kohtuvälisele menetlejale teada. Siinkohal peab maakohus vajalikuks märkida, et kuigi kaebusele on lisatud nii Täisealise isiku hoolduse lepingu kui ka Töölepingu ärakirjad, ei anna need ka maakohtule alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Esmalt märgib maakohus, et tegemist on kinnitamata ärakirjadega. Teiseks ei nähtu Täisealise isiku hoolduse lepingust LV nr.11-17/ mitte mingeid kuupäevi. Nimetatud lepingu pealdisest nähtub, et see jõustub digitaalselt allkirjastamise kuupäeval, sellise kuupäevaga lehte ei ole maakohtule esitatud. Lisaks nähtub samast lepingust, et see kehtib perioodil 01.07.2024 – 30.06.2027. Väärtegu käesolevas asjas on toime pandud 19.06.2024, seega jäävad maakohtule nimetatud lepingu osalise ja kinnitamata ärakirja esitamise põhjendused täiesti arusaamatuks. Kolmandaks on maakohtule esitatud Töölepingu nr.11 kinnitamata ärakiri. Sellest nähtub tõepoolest, kus ja kellena menetlusalune isik töötab, kuid selline dokument ei anna kuidagi alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Nimetatud kinnitamata ärakirjast nähtub üheselt, et menetlusalune isik asus kullerina tööle 13.03.2023. Vaatamata sellele pani ta toime väärteod 06.05.2023 ja 19.06.2024, lisaks sellele on talle määratud mõjutustrahvid 21.03.2023, 02.12.2023, 10.10.2023 ja 02.08.2023. Seega – asudes 13.03.2023 tööle kullerina, pidi menetlusalune isik aru saama, et väärtegude toimepanemine võib muuhulgas mõjutada ka tema töökohta ja ametit. Seda ei ole menetlusalune isik aga arvestanud. Neljandaks – nimetatud kinnitamata ärakiri töölepingust ei näita kuidagi menetlusaluse isiku head/halba majanduslikku seisukorda. Vastupidi – arvestades sellega, et menetlusalune isik töötab juba alates 13.03.2023, näitab tema poolt varasemalt määratud rahatrahvide õigeaegselt tasumata jätmine tema ükskõikset suhtumist määratud karistustesse. Kõikide määratud rahatrahvide üheaegne tasumine 19.07.2024, s.o. 1 päev pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist käesolevas väärteoasjas, näitab pigem seda, et menetlusalusel isikul on olemas võimalused rahatrahvide koheseks tasumiseks. 8 Kaebuse kohaselt ei olnud varasemad rahatrahvid täielikult tasumata, vaid menetlusalune isik tasus neid oma rahaliste võimaluste piires. Maakohus ei nõustu selle seisukohaga, kuna maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et menetlusalune isik tasus rahatrahve ositi. Menetlusalune isik jättis tahtlikult tasumata varasemad liiklusalased rahatrahvid ja vaatamata sellele pani 19.06.2024 toime uue liiklusalase väärteo. Maakohtu hinnangul näitab selline käitumine ilmselgelt menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist varasematesse karistustesse. Kaebuse kohaselt seab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluse isiku raskesse olukorda. Oma kaebuses viitas menetlusalune isik pidevat hooldust vajava sugulase aitamisele. Nimetatud lepingu kinnitamata ärakirja mittearvestamise põhjustele viitas maakohus juba eespool. Siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada, et ei sea sellise aitamise vajadust menetlusalusel isikul kuidagi kahtluse alla, kuid nagu maakohus juba eelpool viitas, peab karistus olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Mis puudutab hooldust vajava sugulase abistamise kohustust, siis on üksielaval isikul õigus ja võimalus vajadusel pöörduda igasuguse abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Artur Stolovi karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi jätta muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9