Obsah (5)

§ 120§ 123§ 87§ 29§ 132

4-25-821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-821 Kohtunik Piia Jaaks

§ 120

lg-st 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 3, 10, 13).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 1) ja väärteootsuses (VTT tl 2) olev teokirjeldus kattub.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Henri Kanarbik on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 4-6) kinnitab, et Henri Kanarbik juhtis 17.1.2025 kella 23.36 ajal XXX. km, vasakus pärisuunas, xxx mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX, sõitis xxx suunas ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 98±3 km/h, lõplik mõõtetulemus 95 km/h, lubatud sõidukiirus 70 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. H. Kanarbik ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ega kiiruse ületamise kohta, tunnistab rikkumist, on avaldanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VTT lk 3), et ei märganud kiirusepiirangut 70 km/h. Kohus leiab, et väärteotoimikus oleva tõendiga on tõendamist leidnud, et H. Kanarbik juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel alas, kus lubatud suurim sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli 70 km/h kiirusega 95 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. H. Kanarbik rikkus LS § 50 lg 5 p 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus leiab, et H. Kanarbiku poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohus leiab, et H. Kanarbik pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. H. Kanarbiku ütluste kohaselt rääkis ta kõrvalistmel oleva kaaslasega juttu ning ei märganud kiirusepiirangut 70 km/h.
3. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
4. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H. Kanarbiku poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 2 4-25-821
5. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 nimetatud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on H. Kanarbikku karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28).
4. Karistamise alus on isiku süü. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et H. Kanarbik pani väärteo toime ettevaatamatusest ja ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud miinimummäära lähedale jäävas määras. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumise toimepanemise koht on asulat läbiv maantee, kus liiklustihedus on suurem nii sõidukite kui ka jalakäijate osas, kes olenemata kellaajast võivad tee ääres liikuda, mistõttu peavad sõiduki juhid eriti tähelepanelikud olema. Algaja juhina on menetlusaluse isiku sõidukogemus ahtam, mistõttu tema liiklusõnnetusse sattumise oht on lubatud sõidukiirust ületades suurem. Oma hooletu ja tähelepanuta käitumisega asetas ta ohtu nii enda kui sõidukis viibinud kaasreisija elu ja tervise. Kohus märgib, et väärteoasja arutamine toimub väärteoprotokollis oleva teokirjelduse piires ja H. Kanarbikule ei ole väärteokirjelduses ohuolukorra tekitamist süüks arvatud. H. Kanarbikule heidetakse kiirmenetluse otsuses ette ühe liiklusnõude (lubatud piirkiiruse ületamine) rikkumist. Seega süü suuruse tuvastamisel jätab kohus eelkirjeldatud kohtuvälise menetleja seisukoha tähelepanuta, liiklusreeglid ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kohus leiab, et H. Kanarbiku süü on keskmisest väiksem.
5. Karistust kergendavaks asjaoluks on H. Kanarbiku poolt süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsusesse märkinud, et karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Kohus leiab, et H. Kanarbik on kaebuses avaldanud asjaolusid, mis ei näita puhtsüdamlikku kahetsust. Ta leiab, et rikkumise puhul ei olnud tegemist suure kiirusega, varasemalt oli samal alal 90 km/h piirang. Kohus märgib, et kui varasemalt oli sel teel lubatud suurem kiirus, siis väiksema piirkiiruse kehtestamisel on kindlad liiklusohutusest tulenevad põhjused ja tegu ei saa kuidagi õigustada varasema lubatud suurema kiirusega. H. Kanarbik avaldas, et kasutas kaugtulesid, oli veendunud, et teelõigul ei viibinud samal hetkel ühtegi teist liikuvat sõidukit ega jalakäijat. Samas on tunnistanud, et rääkis kõrvalistmel oleva sõbraga juttu ja ei märganud kiirust piiravat märki. Kohus märgib, et kui H. Kanarbik jälgis väga hoolega teed (märkamaks teisi liiklejaid), siis ei saanud tal piirkiiruse märk jääda märkamatuks, sest iga liikluses autojuhina osaleja teab, et liiklusmärgid on tulede 3 4-25-821 valguses peegeldavad ja väga hästi nähtavad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
6. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõte (VTT tl 7) näitab, et H. Kanarbikku on 6.12.2024 väärteootsusega 2315,24,010166 karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot (tegu toimepandud 6.12.2024). Seekordne tegu on toime pandud ühe kuu ja kümne päeva möödudes eelmise teo toimepanemisest, mis näitab selgelt, et H. Kanarbik ei ole eelmisest karistusest järeldusi teinud. Seega rahatrahv karistusena samalaadse teo toimepanemise eest enam oma eesmärki ei täida. Kohtuväline menetleja ongi H. Kanarbikult karistusena ära võtnud juhtimisõiguse. H. Kanabrik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõiguse ära võtmine ja selle uuesti tegema asumine raskendaks tal juunis kaitseväe kohustusest vabanedes leida tööd ja võimalust edasi õppida ülikoolis väljaspool Hiiumaad. Kohus märgib, et rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu kaasnevatele tagajärgedele oleks ta pidanud mõtlema enne rikkumise toimepanemist.
7. Riigikohus on märkinud, et kuigi üldiselt võib nõustuda seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKK 30.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-26-10). Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11).
8. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Tegemist on juba teise kiiruse ületamisega lühikese aja jooksul ning eelnev rahatrahv pole ilmselgelt H. Kanarbikule mõju avaldanud, seega on kohtuväline menetleja õigesti määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on H. Kanarbikule põhikaristuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
9. H. Kanarbik on avaldanud, et kuna tal on esmane juhtimisõigus, siis juhtimisõiguse äravõtmine tähendab tema puhul juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist ja otsast pihta hakkamist aasta peale kahe kuu karistuse kandmist, mis tähendab, et karistus ei ole enam proportsioonis tema rikkumise süü suurusega. Kohus märgib, et karistuseks toimepandud teo eest on juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks ja säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. Samuti on seadusandja sätestanud, et esmane juhiluba tunnistatakse kehtetuks kui selle omanikult võetakse ära juhtimisõigus ning sätestanud, kuidas toimub juhtimisõiguse ja uue esmase juhiloa taotlemine. Kohus märgib, et selline regulatsioon on ilmselgelt vajalik tagamaks kõikide liikluses osalejate turvalisus. Eelkirjeldatud negatiivseid tagajärgi saab igaüks vältida liiklusnormide järgimisega. H. Kanarbik on avaldanud, et on tegelikult liikluses 4 4-25-821 osalenud juba 5 aastat ja 8 kuud, seega on tema sõidukogemus suurem kui paljudel värskelt n.ö vahtralehtedest vabanenud juhtidel. Kohus märgib, et H. Kanarbiku lühikese aja jooksul toime pandud rikkumised näitavad, et kogunenud juhistaaž ei ole kinnistanud H. Kanarbikku järgima liiklusnorme.
10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132p 1 jätab kohus H.

Kanarbiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 18.2.2025 otsus väärteoasjas nr 2390,25,000010 muutmata. 18. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 50 lg 5 p 3, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5