) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla nõude summas 515,60 eurot. 7. Viivise nõue 7.1 Võlaõigusseaduse (
) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 7.2 Hageja taotleb hagiavalduses põhinõudelt viivise välja mõistmist perioodi 21.05.202126.11.2024 eest, summas 435,68 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast ehk alates 21.05.2021. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et tal on õigus küsida kostjalt tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras ning viitab lisa 3 punktile 10.8.1, milleks on Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused. 7.3 Kostja on oma 07.01.2025 esitatud vastuses asunud seisukohale, et viivised on ebamõistlikult suured ja ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestuse alguse ega ka lõppkuupäeva, mis tõttu loeb kohus need kuupäevad TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuks. 7.4 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud väidet, et hagi lisa 3 on Telia Eesti AS ja kostja vahelise lepingu lahutamatuks osaks. Seega ei ole hageja tõendanud oma väidet, et kostjaga on kokku lepitud viivistes kolmekordses seadusjärgses määras. Kuna puudub kokkulepe viivise määra osas, siis on hagejal õigus nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud määras, milleks on
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (
7.5 Kohtu hinnangul saab hageja nõuda põhinõudelt viivist seadusjärgses määras (
7.6 Kohus rahuldab hageja viivisnõude summas 182,47 eurot. 8. Sissenõudekulud Hageja on hagiavalduses palunud sissenõudekulude summas 40 eurot väljamõistmist. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 euro kujunemist on hageja kirjeldanud järgmiselt: 25.04.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 6.06.2024 - 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus loeb sissenõude kulude suuruse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõetuks.
lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kuna hageja nõue on 515,60 eurot, siis kohaldab kohus
lg 2 p-i 2.
lg 2 p 2 määrab, et esimese tasulise kirja eest võib võlausaldaja nõuda 20 eurot, hageja nõuab esimese tasulise kirja eest 25 eurot, mis seadusest lähtudes on liiga kõrge. Kohus määrab hageja esimese kirja hinnaks 20 eurot.
lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on välja toonud, et on saatnud 2 tasulist kirja 06.06.2024, mille eest ta nõuab 5 eurot. Kuna ka ühe kirja saatmise eest võiks hageja nõuda 5 eurot, siis on hageja kohtu hinnangul õigustatud meeldetuletuskirja saatmise eest 06.06.2024 nõudma 5 eurot. Kohtu hinnangul on ka muud makseviivitusega tehtud kulud põhjendatud kuna kostja ei ole neid vaidlustanud ning kohus on need TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugenud kostja poolt omaks võetuks. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude summas 35 eurot. 9. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kostja võttis hagis esitatud põhinõude juba oma esimeses vastuses täies ulatuses õigeks ning vaidles vastu hageja viivisnõudele, mida ka kohus on pidanud põhjendamatult suureks, siis on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.