← Eesti

2-25-3452/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus

  1. aprill 2025, Pärnu Leanika Tamm Iris Ingel 2-25-3452 A. P. hagiavaldus R. P. vastu elatise saamiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine 4200 eurot Hageja: A. P., isikukood XXX, elukoht: XXX Hageja seaduslik esindaja: O. V., isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX, telefon: XXX Kostja: R. P., isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX, telefon: XXX Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust kuna pooled on kaebeõigusest loobunud. RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada hageja A. P. seaduslikuj esindaja O. V. ja kostja R. P. poolt 28.04.2025 sõlmitud kohtulik kompromiss alljärgnevas: 1.
  3. Mõista välja kostjalt R. P.-lt igakuine elatis hageja, A. P.-le summas 135 (ükssada kolmkolmkümmend viis) eurot kuus alates 01.05.2025 kuni A. P. täisealiseks saamiseni XXX 1.
  4. Mõista välja tagasiulatuvalt elatis alates 05.03.2024 kuni 31.04.2025 kogusummas 1755 eurot, mille kostja tasub ajatamise teel 30 osamaksena, ühe makse suurus on 58,5 eurot kuus. Tasumine toimub ühe maksena koos jooksva elatisega. 1.
  5. Elatis tasuda O. V. pangakontole XXX, Swedbank AS iga kuu
  6. kuupäevaks selgitusega „elatis A. P.“. 1.
  7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  8. Lõpetada tsiviilasja 2-25-3452 menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
  9. Määrus toimetada pooltele kätte. ASJAOLUD, KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED SELGITUSED JA HOIATUSED 2-25-3452
  10. A. P. esitas 05.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi R. P. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates
  11. aastast, kui laps kooli läks kostja enam vabatahtlikult elatist maksnud, seda ka hageja ema nõudmise peale. Hageja veedab kostjaga ca 3–4 päeva kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapse kulud kuus 500 eurot. Hageja nõuab elatist 200 eurot/kuus. Samuti nõuab hageja tagasiulatuvat elatist ühe aasta eest kokku summas 2400 eurot.
  12. Kohus võttis 19.03.2025.a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja esitas 31.03.2025 vastuse hagiavaldusele. Kohus määras asja lahendamiseks istungi toimumisajaga 28.04.
  13. Kohtuistungil sõlmisid hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtu kaasabil kohtuliku kompromissi ning palusid kohtul kompromiss kinnitada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest ning soovivad, et lahend jõustuks koheselt.
  14. Kompromissi sõlmimisel alla seaduses ette nähtud miinimumsumma võtsid pooled arvesse järgmised asjaolud: kostja on vanaduspensioniär; kostja sissetulekuks on üksnes vanaduspension suuruses 543,63 eurot kuus; kostja terviseseisund on viimastel aastatel oluliselt halvenenud; käesoleval ajal kostjal muud sissetulekud ning vara elatise tasumiseks puuduvad. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  15. Kompromissi kinnitamine Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga, leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, ning tuginedes Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõikes 2 sätestatud asjaoludele, milleks kohus loeb vanema töövõimetuse (isik on vanaduspensionär, tema tervislik seisund on halb) ning asjaolu, et isik ul tuleb tema käsiutada olevaid vahendeid enese ja lapse ülalapidamiseks ühetaoliselt, võib poolte kohtuistungil sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
  16. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
  17. Pooled on kohtu kaasabil 28.04.2025 kohtuistungil sõlminud kompromissi. Kohus on seisukohal, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Pooled on elatise summa määramisel arvesse võtnud PKS §102 lg 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
  18. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel, kompromissist taganeda või selle üles öelda saab võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes hagi esitamise teel täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (sh. juhul kui menetlus on lõpetatud kompromissiga). Hagejal on õigus uuesti kohtusse pöörduda juhul kui hageja vajadused on suurenenud või kostja varaline seisund on muutunud viisil, mis võimaldab anda ülalpidamist suuremas ulatuses. 2 2-25-3452
  19. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kulude poolte enda kanda jätmises. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Hageja elatisenõue on riigilõivu vaba, Kohtule teadaolevalt välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.