ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-10-10414 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 113järgi Avalik kohtuistung 09.12.2010.a., 17.01.2011.a., 22.02.2011.a.

X.Z, isikukood XXX, elukoht xxxx, ei tööta; Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.11.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg.2 järgi 3 kuud vabadusekaotust, vabastatud karistusest seoses käendusele andmisega; 2) 30.01.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 199lg.

2 p 7,8 järgi vangistus 6 kuud. 3) 20.03.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 202

lg 1 järgi 1 kuu vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga, 4) 05.11.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 121

järgi rahaline karistus 3000 krooni, mis asendati 28.10.2009- 20 päeva vangistusega, vabanes 28.10.2009; väärtegude eest karistatud 14 korda; tõkend vahistamine alates 01.03.2010.a., kinnipeetud 27.02.2010.a. 1 RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 311, 312, 313, 315, 317, 318, 319, 321, 322, 408 lg 1, 412 lg 2 Kohus Otsustas Süüdi tunnistada X.Z

§ 113

järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27.02.

1. Tõkend – vahistamine X.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid Asitõend kannatanu jope, villane müts, saapad, tühjad alkoholipudelid ja killud, mis asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. X.Z-i teksapüksid, spordisärk, dressipluus, dressipüksid, aluspüksid, rannajalatsid, pannilabidas, mis asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel tagastada X.Z-ile. CD plaat, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana, mis asub suletud ümbrikus kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista X.Z-ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -ekspertiisi tegemise kulud 2217.73 eurot (kaks tuhat kakssada seitseteist eurot ja 73 senti); -määratud kaitsjale v.adv vanemabi Owe Ladvale ja v-adv Arri Toomingale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 744.85 eurot ( seitsesada nelikümmend neli eurot ja 85 senti) ja - määratud kaitsjale v-adv Arri Toomingale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1188.91 eurot ( üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 91 senti) sh käibemaks 20 % - 198.15 eurot; -sundraha 695.05 eurot ( kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 senti). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks 1188.91 eurot vandeadvokaat Arri Tooming poolt süüdistatav X.Z-i kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetu X.Z-il tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse- nimi, 1-10-10414, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleile. 2 Tsiviilhagi Kannatanu L S tsiviilhagi rahuldada täielikult. Välja mõista X.Z-ilt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanu L S kasuks 868.43 eurot. Kannatanu arveldusarve Swedbank nr xxxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 27.04.
2. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 11.05.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 26.05.2011.a. Süüdistus X.Z-i süüdistatakse selles, et tema 26.02.2010 õhtul xxxx ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis peksis N P rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse, põhjustades järgmised kehavigastused: -aju-kolju kinnine tömp trauma: ämblikvõrkkestaalune verevalum peaaju põhimikul, vedel veri peaaju vatsakestes, verevalumid pea juustega kaetud piirkonna pehmetes kudedes, hulgalised marrastused ja verevalumid näol ja peas, vasaku kõrvalesta rebimishaav; -rindkere kinnine tömp trauma: verevalumid rindkere pehmetes kudedes vasakul, rinnakelme vigastusega kahe roide otsesed murrud; -kõhu kinnine tömp trauma: kusepõie rebend, peensoolekinnisti rebend, verikõht (kõhuõõnes 2000 ml vedelat verd); -hulgalised marrastused ja verevalumid kehatüvel ja jäsemetel. Aju-kolju kinnise tömbi traumaga kaasunud verevalandused peaaju kelme alla ja – vatsakestesse põhjustasid N P surma. Seega X.Z , tappes teise inimese, pani toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Kohtuistungil süüdistatav X.Z ennast süüdi ei tunnistanud. Ta andis ütlusi, et N P hüüdnimega ``xxxx`` oli talle teretuttav, olid koos õlut joonud, kuid vastastikku nad teineteisel varem külas polnud käinud. 26.02.2010 kohtusid xxxx linnas õhtul kella 7-9 vahel ja P tegi ettepaneku koos viina võtta. Mõlemad läksid poodi, kus sel hetkel rohkem rahvast ei olnud. Poes oli ainult poe omanik H. P ostis viina ja suitsu ja vist õlut ka ja nad läksid tema poole, kuna tal polnud kedagi kodus. Koos võeti viina. Mäletab, et joodi ära 0,7 liitrit viina. Toas istusid nad üleriieteta. Pärast nägi, et P oli pannud oma jope esikusse nagisse, mis pärast vedeles seal põrandal. Tüli tekkis P sellest, et kui tema tualetis mingil hetkel väljus, siis jäi talle mulje, et P urineerib elutoas külmkapi najal. Ta lõi Pile sealsamas külmiku juures 1-2 korda rusikaga näkku, ninast hakkas Pil verd tulema. Löögist P ei kukkunud ja ta käskis Pil korterist lahkuda. Ise läks vannituppa spordipükse ja aluspükse vahetama, kuna need olid Pi 3 ninast tulnud verest määrdunud, hiljem täpsustas, et aluspükse vahetas seetõttu, et veri tuli läbi spordipükste. Kinnitas, et ühest löögist vastu nina hakkas Pil ninast verd purskama, mistõttu said ka aluspüksid veriseks. Pükse vahetama minnes kuulis, et P lahkus. Ta ei mäleta, kas P käis korteris verise ninaga ringi. Umbes kolme minuti pärast kuulis, et uks avanes suure mürtsuga ja ta sai aru, et P tuli tagasi korterisse. Ta läks vannitoast välja ja ütles, et talle ei ole selliseid külalisi vaja, kuid P hakkas kätega vehkima, ``mingeid võtteid tegema ``. Nendest võtetest sai ta küll haiget kuid temal verd ei tulnud. Ta lõi Pit sealsamas külmiku juures veel rusikaga 2-3 korda näkku ja ühe korra rusikaga rinnapiirkonda ning sellest rindu-löömisest P kukkus, ta võttis Pil kaenla alt kinni, ja vedas koridori ning pani sinna platvormile maha. Mäletab, et Pit välja vedades oli viimase pea tema pükste kohal ja Pi ninast tuli verd ja nägu oli verine. Ta jäi lamama nii, et pea oli korteri nr 24 suunas ja jalad tema korteri nr 22 suunas. Tuppa minnes pani ukse lukku, kuulis kuidas P umbes viis minutit veel koputas ta uksele, siis jäi kõik vaikseks. Hommikul ärkas koputuse peale, politsei oli ukse taga. Leiab, et selliseid vigastusi nagu Pil tuvastati tema ei tekitanud, arvab, et võib-olla P kukkus või keegi trepikojas lõi. Mäletab, et verd oli korteris vaibal ning seinal. P kukkus löökidest vist küllili vaibale. P oli tema korteris umbes 2-4 tundi. Kannatanu N S ( Pi õde) kohtus antud ütlustest nähtub, et matusega seotud kulutused kandis L S. Käis oma venna surnukeha ära tundmas ja isikut tuvastamas. Kuidas vend xxxx majja sattus, ta arvata ei oska. Kannatanu L S ( Pi elukaaslane) kohtus antud ütlustest nähtub, et Pi surma asjaoludest ei tea ta midagi. Mäletab, et P lahkus kodust kella 20.00 ajal. Tema ütlustest, tsiviilhagist ja selle juurde esitatud dokumentidest nähtub, et matusega seotud kulutused kandis tema ja esitab tsiviilhagi summas 868,43 eurot: toidulaud 239.67 eurot, matuseteenus 382.70 eurot, pärjad 67,11 eurot, hauakivi 313.17 eurot, äärekivid 230.08 eurot, hauakaevamine 31.96 eurot, bensiin 51,13 eurot, kokku 1315.81 eurot, ohvriabi hüvitas 447.38 eurot, hagi lõplikuks suuruseks 868.43 eurot. Tunnistaja E T andis kohtus ütlusi, et elab X.Z-iga samas trepikojas. Kuupäeva ei mäleta, aga hommikul kell 7 paiku tuli alumine naaber Z suitsu küsima ja ütles, et ukse taga magab keegi. Nägi, et üks mees oli seal püksid pooleldi maas ja tema kutsus kiirabi. X.Z-i korterist ei kostnud sellel ööl mingit liikumist. Tunnistaja T O K H andis kohtus ütlusi, et teadis enda poe töötaja T P meest nägupidi ja kutsus teda T. 26.02.2010 käis see mees kolm korda parkla poes, kaks korda käis üksi ja kolmandal korral kl 20.30 paiku oli koos X.Z-iga. Tavaliselt ostis P õlut, X.Z-iga koos olles ostis viina, pidi pidu tulema. Kuna ostis kaardiga, siis on võimalik poes käimise kellaaega täpselt kinnitada. Tunnistaja A Z kohtus antud ütlustest nähtub, et on X.Z-i naaber, X.Z elab täpselt tema korteri peal. X.Z elas seal koos emaga ja aeg-ajalt ikka juhtus, et seal peeti pidusid ja oli lärmi, kuid teda see ei seganud. 27.02.2010 läks kell 7 paiku hommikul koeraga välja, tundis väljaheite lõhna ja kui üles vaatas nägi inimese kätt. Siis läks üles juba täpsemalt vaatama ja nägi trepi astmetel verise näoga inimest, püksid maas, särk üleval. Pea asetses platvormil ja selle all oli vereloik. Mujal verd ei olnud. Sai aru, et see inimene on surnud ja andis naabrile E T uksekella, viimane kutsus kiirabi. Eelmisel õhtul kella 23-ni üleval korteris muusika mängis päris kõvasti, siis jäi kõik vaikseks. Muud lärmi ei kuulnud. Välisuks käib lukku, tavaliselt seda ei lukustata. 4 Ekspert Marat Ježanovi kohtus antud ütlustest nähtub, et Pi laibal olid kõik suuremad vigastused näol ja pea piirkonnas, vigastused on tekitatud mitmekordsete löökide tagajärjel nii rusika kui ka jalatsites jalaga. Kannatanul olid marrastused selgrool ja need on iseloomuslikud selili lohistamisel üle korteri ukseläve, aga nii et hoiti kinni jalgadest, mitte nii, nagu X.Z kirjeldas. Peensoole kinnisti rebend sai tekkida vaid rõhuga löögist ja nii, et kannatanu oli sel hetkel horisontaalasendis, st kannatanu selgroog oli fikseeritud tugeval alusel. Kukkumisest sellist vigastust ei teki. Kohus uuris KrMS § 296 lg 1 alusel kriminaalasjas kogutud alljärgnevaid kirjalikke materjale: Sündmuskoha vaatlusprotokoll (6-55), kus on vaadeldud kuriteo toimepanemise kohana xxxx elumaja trepikoda, kolmandat korrust ja korterit nr xxxx. Kolmandal korrusel on neli korterit, millest korter nr xxxx asub kahest otse paiknevast korterist vasakut kätt. Trepikojast sisenedes teisel korrusel korteri nr xxxx ukse ees verekahtlased pritsmed. Sealsamas kõrval, kolmandale korrusele viiva trepi esimeselt astmel sigareti koni. Teise ja kolmanda korruse vahelisel platvormil ja kolmandale korrusele viivatel trepi astmetel verekahtlased pritsmed. Kolmandale korrusele viivatel trepi astmetel ja kolmanda korruse platvormil mehe surnukeha. Surnukeha juures verekahtlane määrdumine. Pea all vereloik. Korter xxxx välisukse juures, esiku põrandal, esiku ja elutoa vahel asuval põrandal, elutoa sektsioonkapi ees põrandal, sektsioonkapi riiulitel, elutoa vaibal, elutoa aknaklaasil ja aknalaual, aknakardinal, elutoas paikneva diivani seljatoel, diivani parema külje poolsel põrandal (tugitooli kõrval), tugitooli seljatoel, tugitooli kohal seinal, köögi ukseava ja külmkapi vahelisel seinal verekahtlased jäljed, köögi ees naha papillaarkurrustiku jäljed, köögi põrandal jalatsijälje fragment. Sündmuskoha vaatluse käigus võeti proovid verekahtlastest määrdumistest treppidelt, korteri põrandatelt, vaibalt, diivanilt, tugitoolilt, surnukeha pea alt, elutoa aknakardinalt, vaibalt, tühjadelt pudelitelt tehti papillaarkurrustiku jälgedest tõmmised ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile. Sündmuskohalt võeti kaasa verekahtlase määrdumisega esemed: `` Flexa``jope`` Sievi`` saapad, rannajalatsid, dressipüksid Puma, pannilabidas, kahed aluspüsid, tühjad pudelid, katkised pudeli killud, müts. Asitõendi vastuvõtmise akt (130-131) Sündmuskohalt äravõetud esemed võeti kriminaalasja juurde ekspertiisi määramiseks ning paigutati Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi. X.Z-i kinnipidamise protokoll (57-78), millest nähtub, et X.Z Beljakov peeti kinni 27.02.2010.kell 10.30. Kinnipidamisel võeti ekspertiisi määramiseks ära teksapüsid, jope, Tsärk, ning X.Z-i jalalabadelt võeti DNA proov. xxxx Haigla kiirabikaardist

§ 113järgi.

26.02.2010.a. kella 07.00 ajal leidis A Z xxxx trepikojast N P`i surnukeha, surnu ekspertiisiaktis nr 77 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli P`i surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömbi traumaga kaasunud verevalandused peaaju kelme alla ja –vatsakestesse. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus N P`i surnukeha xxxx trepikoja kolmandale korrusele viivatel trepi astmetel ja kolmanda korruse platvormil, korteris nr xxxx esikus olid N P`i jope, müts, saapad, võtmed, jm isiklikud asjad, lisaks olid korteris X.Z-i verekahtlase määrdumisega rannajalatsid, riided (dressipüksid Puma ja aluspüksid). Korteris oli hulgaliselt verekahtlaseid jälgi. 27.02.2010 peeti sündmuskohalt kinni X.Z.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu X.Z-i tegevuses on lisaks ülaltoodule tõendamist leidnud ka X.Z `i enda ütlustega, X.Z kinnitas, et ta lõi kannatanut 1-2 korda rusikaga näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd purskama. X.Z on omaksvõtnud, et tema lõi kannatanut pärast viimase naasmist veel 2-3 korda rusikaga näkku ja ühe korra rindkeresse, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja ta vedas kannatanu koridori. 6 Kohus leiab, et X.Z `i versioon kannatanu lühiajalise peksmise osas on ümberlükatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktiga nr GE-0411-10/1165, millest nähtub kannatanu vere hulk ja paiknemine X.Z-i korteris ja riietel. Ekspertiisi aktiga on tuvastatud kannatanu vere pritsmed X.Z-i korteri elutoa aknakardinal, erinevates kohtades põrandavaibal, riietel (dressipükstel, teksapükstel ja kahtedel aluspükstel) ning rannajalatsitel. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kannatanu löömisest kahel korral külmkapi lähedal, saaks kaetud verepritsmetega elutoa suurem ala, sh satuvad verepritsmed teises seinas paikneva akna kardinale ning verega saaksid kaetud nii mitmed X.Z-i riided ja rannajalatsid. Peksmise intensiivsusele ja löökide paljususele viitab ka kohtuarstliku ekspertiisi akt millest nähtub, et lühikest aega enne surma saabumist tekitati kannatanule hulgaliselt vigastusi, marrastusi, verevalumeid näo, pea, rindkere, kõhu, kehatüve, üla-ja alajäsemete piirkonda. Oma arvamuse juurde jäi ekspert ka kohtuistungil, kus ta välistas X.Z-i poolt antud seletuse kannatanu peksmise vähese intensiivsuse osas, pidades lööke rusika ja jalaga rohkemaarvuliseks kui seda väitis X.Z . Lisaks kinnitas ekspert, et soolekinnisti rebendi tekkimise hetkel pidi kannatanu P olema lamavas asendis (selgroog fikseeritud kõvale pinnale) kuigi X.Z-i kirjelduse järgi tema lamavat kannatanut ei löönud. Kuigi X.Z on eitanud ka kannatanu jalaga löömist on sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktiga nr GE-0411-10/1165 tõendamist leidnud, et X.Z on kannatanut löönud parema rannajalatsites jalaga, sest kannatanu verd leiti 27.02.2010 hommikul X.Z-i jalalabalt ning rannajalatsitelt (pealtpoolt ja talla alt). Kriminaalasjas puuduvad tõendid ja ka kahtlused, et kannatanule tekitas surmavad vigastused keegi kolmas isik. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ülalnimetatud ekspertiisiaktid viitavad otseselt sellele, et N. Pile tekitati vigastused J.Beljakovi korteris, puuduvad tõendid ja kahtlused selle kohta, et selles korteris oleks olnud kolmandaid isikuid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et N. Pi surnukeha leiti kolmandale korrusele viiva trepi astmetel ja kolmanda korruse platvormil, surnukeha juures verekahtlane määrdumine, pea all vereloik, põrandal veremäärdumised, mis ulatuvad korteri nr.xxxx välisukseni, korteri nr. xxxx esiku põrandal, välisukse juures on samuti verekahtlased jäljed. Nimetatud tõendiga riimuvad eksperdi ütlused kannatanu selgroo piirkonna marrastuste tekkemehhanismi kohta millest nähtub, et need vigastused on iseloomulikud keha lohistamisele üle ukseläve, kus juures lohistamise ajal hoiti kinni jalgadest. Ekspert on arvamusel, et kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid lühikest aega enne surma saabumist kõva tömbi eseme toimel rusika ja inimese kängitsetud jala korduvatest löökidest näo, pea, rindkere, kõhu, üla-ja alajäsemete piirkonda. Ka kohtuistungil ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks ütlusi andes väitis ekspert, et N. Pil esinenud vigastused ei saanud tekkida kukkumisest. Eeltooduga on kummutatud X.Z-i kaitsja kahtlused, et N.P sai vigastused trepikojas kukkudes. Eeltooduga on usaldusväärselt tõendatud, et kannatanu N P`i surma põhjustanud vigastused olid tekitatud X.Z `i poolt rusika ja inimese kängitsetud jala (rannajalatsi) korduvatest löökidest näo, pea, rindkere, kõhu, üla-ja alajäsemete piirkonda ja seega on X.Z `i tegu põhjuslikus seoses vahetult saabunud tagajärjega. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga ning tapmise tagajärg on teise inimese surm. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et X.Z pani

§ 113järgi kvalifitseeritava teo toime kaudse tahtlusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku 7 elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel (RK otsus nr 3-1-1-28-01) . Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamuse kohaselt kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja tekkisid lühikest aega enne surma saabumist kõva tömbi eseme toimel, rusika ja inimese kängitsetud jala korduvatest löökidest näo, pea, rindkere, kõhu, üla-ja alajäsemete piirkonda. Surma põhjustas aju-kolju kinnise tömbi traumaga kaasunud verevalandused peaaju kelme alla ja –vatsakestesse. Lisaks fikseeriti kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused ka rindkere ja kõhu piirkonnas. Kohtu arvates oli seega X.Z-il kui tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine, s.o. rusikate ja jalgadega korduvalt pea, rindkere, kõhu piirkonda löömine võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje-surma. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-142-05 tuleneb, et kaudset tahtlust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil ehk tuvastada isiku suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtlusega on tegu kui isik kiidab heaks võimaliku mistahes tagajärje saabumise; isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. X.Z on kinnitanud, et ta lõi kannatanut vaid mõnel korral rusikaga näkku ja ühel korral rindkeresse, ülalkirjeldatud muudest tõenditest nähtus, et peksmine oli oluliselt intensiivsem kui J.Beljakov seda kirjeldab. Kohus leiab, et X.Z lüües kannatanut korduvalt rusikate ja rannajalatsis jalaga pea, rindkere, kõhu erinevatesse piirkondadesse, pidas võimalikuks, et saabub oht kannatanu elule ning sisimas ta ka soostus sellega. X.Z-i tegevuse õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu praktika ja karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. X.Z-i on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras on teda mitmel korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, ka antud süüteo pani ta toime alkoholi kuritarvitamise tõttu.

§ 113sanktsioon näeb ette vangistuse kuus kuni viisteist aastat.

Süüdistatav X.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades kuriteo tehiolusid, kannatanu käitumist juhusliku kaaslasega alkoholitarvitamisel ja tema rasket alkoholijoovet, X.Z-i süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Tsiviilhagi Kannatanu L S on esitatud tsiviilhagi summas 863.43 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt 8 seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tsiviilhagi esitanud isik L S on kannatanu N P`i elukaaslane ning ta on kannatanu matusega seoses kandnud kulutusi summas 868,43 eurot. Kulutusteks olid: toidulaud 239.67 eurot, matuseteenus 382.70 eurot, pärjad 67,11 eurot, hauakivi 313.17 eurot, äärekivid 230.08 eurot, hauakaevamine 31.96 eurot, bensiin 51,13 eurot, kokku 1315.81 eurot. Sotsiaalkindlustusamet tasus L S kuriteo ohvri riiklikku hüvitisena 7000 krooni (ehk 477,38 eurot) ning hagi lõplikuks suuruseks on 868.43 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning välja mõistmisele X.Z-ilt , kes põhjustas kannatanu N P`i surma. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Antud asjas on nendeks kuludeks määratud kaitsjale makstav tasu, ekspertiisi tasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2, 5 kuupalga alammäära ehk 695.05 eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Tea Toming Kohtuotsus jõustus 07.oktoobril 2011.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 20. aprilli 2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming kaudu 541,71 eurot (viissada nelikümmend üks eurot seitsekümmend üks senti), vandeadvokaat Arri Toomingale tema poolt X.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista X.Z-ilt menetluskulu, so kaitsjatasu vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest 541,71 eurot riigituludesse. X.Z-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „X.Z 1-10-10414 kohtukulud“. 9 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Tea Toming 10