Obsah (6)

§ 201§ 73§ 15§ 16§ 56§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5287 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raj

) § 201 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav W.P (isikukood XXX), elukoht xxxx, xxxx, xxxx. Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1. korral karistatud. tõkend: puudub. Vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada W.P

§ 201lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui W.P ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 09.06.

1. 1 TÕKEND pole kohaldatud. TSIVIILHAGI A&A Wood OÜ tsiviilhagi summas 9905,01 eurot a/a EE592200221046112498 Swedbank. Rahuldada A&A Wood OÜ tsiviilhagi osaliselt ja mõista Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel W.P-lt välja 9167,06 (üheksa tuhat ükssada Kümmend seitse eurot, 06 senti) eurot, mis kanda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu A&A Wood OÜ arveldusarvele EE592200221046112498 Swedbank. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus edastada kannatanule ja tema esindajale vandeadvokaat Aarne Akerbergile. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista W.P-lt välja menetluskuluna sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. W.P-l tasuda menetluskulud summas 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700043776 ning selgitus: nimi, nr 1-15-5287 menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista W.P-lt välja 3 500,00 (kolm tuhat viissada) eurot kannatanu A&A Wood OÜ valitud esindajale vandeadvokaadile Aarne Akerbergile makstud tasu katteks, mis kanda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu A&A Wood OÜ arveldusarvele EE592200221046112498 Swedbank. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. W.P kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kaitsjatasud jätta W.P kanda. ASITÕENDID DVD tootmisruumide piltidega asub toimikus, jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 30.06.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne 2 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 15.07.2016 a. SÜÜDISTUS
3. W.P süüdistatakse selles, et tema omastas kohtutäitur Raigo Pärsi poolt 31.07.2013 sundenampakkumisel A&A Wood OÜ-le müüdud Aripuu kinnistul asuvast hoonest Väike-Maarja vallas Ärina külas kuni 12.10.2013 kuupäevani ruumidest välja kolides 52 tööstusvalgustit Philips Pacifik TCW0952XTL-D58W IP65 104 luminofoorlambiga koos riputusrennide, klambrite ja elektrikaabliga, tekitades sellega A&A Wood OÜ-le varalist kahju 5554.58 eurot ning eemaldas ja omastas osaliselt kinnistu valvesignalisatsiooni, millega rikkus kinnistul oleva ATS-süsteemi terviku ning muutis selle kasutuskõlbmatuks, tekitades varalist kahju 3612.48 eurot. Tekitatud varaline kahju kokku 9167.06 eurot. Seega W.P , pöörates valduse olevad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Kriminaalmenetluse seadustik (Kr

MS) § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis pole sätestatud teisiti. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 2 võib prokurör kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada ning alates

1. septembrist 2011 täpsustab sama paragrahvi lõige 3, et süüdistuse muutmisena pole käsitatavad esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine.( RKKo 31-1-30-18 p 18) Kuna prokurör loobus süüdistusest selles osas, et W.P eemaldas ja omastas osaliselt kinnistu valvesignalisatsiooni, siis eeltoodu alusel tuleb süüdistusest välja jätta W.P tegevus, et ta omastas osaliselt kinnistu valvesignalisatsiooni ja kohus valvesignalisatiooni omastamist rohkem ei käsitle.
2. Süüdistusse jäi, W.P süüdistatakse selles, et tema omastas kohtutäitur Raigo Pärsi poolt 31.07.2013 sundenampakkumisel A&A Wood OÜ-le müüdud Aripuu kinnistul asuvast hoonest Väike-Maarja vallas Ärina külas kuni 12.10.2013 kuupäevani ruumidest välja kolides 52 tööstusvalgustit Philips Pacifik TCW0952XTL-D58W IP65 104 luminofoorlambiga koos riputusrennide, klambrite ja elektrikaabliga, tekitades sellega A&A Wood OÜ-le varalist kahju 5554.58 eurot ning eemaldas kinnistu valvesignalisatsiooni, millega rikkus kinnistul oleva ATS-süsteemi terviku ning muutis selle kasutuskõlbmatuks, tekitades varalist kahju 3612.48 eurot. Tekitatud varaline kahju kokku 9167.06 eurot. Seega W.P , pöörates valduse olevad võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Kohus hindab kõigepealt, kas süüdistuses on kirjeldatud selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad kindlaks teha, et W.P on täitnud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.

5.

§ 201

koosseisu täitmine eeldab, et objektiivse koosseisu tasemel oleks tuvastatud objekt (võõras vallasasi/võõras vara või valduses olev asi/usaldatud vara) ning enda kasuks pööramine (omaniku kestev ilmajätmine, endale pidamine, omastamistahte manifesteerimine ja enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus). Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. 3 Võõras vara

1. Kohus tuvastas, et 31.07.2013 müüdi Aripuu kinnistu sundenampakkumisel A&A Wood OÜ-le, mis enne kuulus OÜ-le Falange. Enampakkumise läbiviimist kinnitab kordusenampakkumise akt-31.07.
2. A&A Wood OÜ seaduslikuks esindajas oli kinnistu võõrandamise ajal K K, OÜ Falange seaduslikuks esindajaks oli W.P . Nende isikute omavahelise kokkuleppe alusel jäi Aripuu kinnistul asuv ehitis 30.08.2013 kuni 12.10.2013 asjade: tööpinkide, materjali jms väljakolimiseni W.P valdusesse. Hoones toimetas lisaks xxxx, kelle seaduslik esindaja oli W.P elukaaslane. W.P valdusesse jäi kuni 12.10.2013 kinnistul asuv ehitis ja selles olev vara.
3. Kohus tuvastas, et Aripuu kinnistu koormati hüpoteegiga selle eelmise omaniku OÜ Falange ja AS-i Sampo Pank vahel 05.09.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepinguga, mille tõestas Tallinna notar Tiit Sepp (notari ametitoimingute raamatu registri number 5405). Hüpoteegi seadmise lepingu p-i 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks Aripuu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (AS Sampo Pank) nõuded kinnistu omaniku (OÜ Falange) vastu. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmis OÜ Falange esindajana (juhatuse liikmena) süüdistatav W.P . Süüdistatav seega pidi teadma, et Aripuu kinnistule seatud hüpoteek hõlmab ka selle olulisi osi ja päraldisi. Kohtutäitur pööraski AS-i Sampo Pank nõuete täitmiseks hüpoteegi seadmise lepingu alusel sissenõude Aripuu kinnistule ja müüs Aripuu kinnistu koos kõigi oluliste osade ja pärandistega 31.07.2013 kordusenampakkumisel kannatanule. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 139 kohaselt hõlmab sissenõude pööramine kinnisasjale ka esemed, millele ulatub hüpoteek. Asjaõigusseadus (AÕS) § 343 lg 1 kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Seega hõlmas sissenõude pööramine Aripuu kinnistule kõik kinnistu osad ja päraldised. Seetõttu olid hüpoteegiga hõlmatud ka tootmishoonesse paigaldatud valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga.
4. Seega ei ole vaidlust selles, et Aripuu kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega oli koormatud hüpoteegiga. Hüpoteegipidaja AS Sampo Pank pööras oma nõude sundtäitmisele ja kordusenampakkumisel ostis kinnistu A&A Wo od OÜ, kes sai kinnistu omanikuks kinnistusraamatusse omaniku kande tegemisest alates, so 14.08.
5. Seega enampakkumise tulemina muutusid enampakkumisel maha müüdud kinnisasi ning kinnisasja olulised osad W.P jaoks võõraks ning nende edasine kasutamine sai toimuda ainult läbi kokkulepete uue omaniku ja W.P vahel. Seaduslikku õigust kinnistu ja selle oluliste osade käsutamiseks ja kasutamiseks W.P enam ei omanud. Vaidlus käib selle üle, mis olid kinnistul oleva hoone olulised osad ja päraldised ning milliseid esemeid võis W.P hoonest välja kolides kaasa võtta.
6. Kohus märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 muutub ehitis kinnisasja oluliseks osaks, mis TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa kuuluda kellelegi teisele peale kinnisasja omaniku. Nii ei saa ka ehitise olulised osad TSÜS § 53 lg 2 kohaselt kuuluda kellelegi teisele peale kinnistu omaniku. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Õiguskirjanduse kohaselt olulise muutumisega on tegemist siis, kui asja majanduslik tähendus või kasutusomadused oluliselt halvenevad. Seega saab lugeda elektrisüsteemi kui tervikut hoone olulisteks osaks ja TSÜS § 54 lg 1 tähenduses kinnisaja oluliseks osaks. Samamoodi tuleb lugeda kinnisasja oluliseks osaks tootmishoonesse 4 paigaldatud valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga. Lisaks kui vaadata kohtupraktikat on asutud seisukohale, et kinnisasja olulisteks osadeks on muuhulgas küttesüsteem, kanalisatsioon ja elek trisüsteem, mis teenib konkreetset kinnistut ja milleta ei oleks võimalik kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada. Seega ei ole asjakohased W.P väited, et valgustid koos lampide, riputusrennide, klambrite ja elektrikaabliga oli temale kuuluv vara.
7. Kuivõrd tootmishoonest eemaldatud valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga olid hoone oluliseks osaks, ei ole antud juhul määravaks ka asjaolu, kes need ostis või hoonesse paigaldas või millal see toimus. Nimetatud asjad olid süüdistatava W.P jaoks võõrad, need ei olnud enam W.P omandis. TMS § 150 lg 2 kohaselt on sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule kuuluvad kinnisasja päraldised, mis on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on saavutanud asja arestimisest vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest kohtutäiturile teatanud. Seega isegi kui mõni päraldis oleks kuulunud süüdistatavale, siis oleks ka see olnud sundenampakkumise esemeks. Tõendamist ei leidnud, et enne enampakkumise toimumist süüdistatav oleks väitnud, et valgustid (lambid) ja rennid kuuluvad talle, rääkimata sellest, et süüdistatav oleks taotlenud valgustite (lampide) ja rennide arestist vabastamist. Enampakkumise tulemusena läksid need kannatanu omandisse.
8. Aripuu kinnistul olevad esemed muutusid W.P-le võõraks hetkest, kui enampakkumise alusel tehti kinnistusraamatusse kanne ning uueks omanikuks sai A&A Wood OÜ. Kanne tehti 14.08.
9. Kohus tuvastas, et süüdistuses kirjeldatud vara oli W.P-le võõras. W.P omastas vara pärast kinnistusraamatu kande tegemist. Süüdistuses loetletud vara omanikuks oli A&A Wood OÜ. Omandi üleminekut tõendab kinnistusraamatu kanne-14.08.
10. Isikule on

§ 201mõttes võõras asi, mis ei ole tema omandis asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 mõttes.

Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Manifitseerimine ja vara enda kasuks pööramine on ebaseaduslik

1. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima. (RKKKo-d nr 3-1-1-92-13, nr 3-1-1-23-14, nr 3-1-1-99-15).
2. Kohus tuvastas W.P enda ja tunnistaja A Zi ütlustega, et pärast kannatanu kandmist kinnistusraamatusse Aripuu kinnistu omanikuna (14.08.2013), kuid enne kannatanu poolt Aripuu kinnistu oma valdusesse saamist (12.10.2013), demonteeris W.P ja lasi tunnistajal A Zil ja enda tuttavatel demonteerida hoone laest lahti riputusrennid koos valgustite, lampide, klambrite ja elektrijuhtmetega ja võttis need endale. Selle teoga pööras W.P tema valduses oleva vara enda kasuks ja tekitas A&A Wood OÜ-le varalist kahju 5554.58 eurot. Tunnistaja A Zi sõnul pidid nad järgmisel päeval valgustite demonteerimisega jätkama, kuid V N ei lasknud neid enam järgmisel päeval, so 12.10.2013, 5 sisse. W.P manifitseeris omastamistahte antud objektidele, võttes vara endale ehk jättes uue omaniku ilma täiendavaid kulutusi tegemata sellest varast ilma.
3. Kohus tuvastas, et W.P rikkus automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi terviku ning muutis selle kasutuskõlbmatuks, tekitades varalist kahju 3612.48 eurot. G4S AS tehniku tööakti kohaselt on 14.11.2013 Aripuu kinnistult puudu 1 tk. ATS keskseadet, 2 tk. käsiteadustit, 7 tk. häirekella, 2 tk. akut, 1 tk. vilkuriga välisireeni, 2 tk.temperatuuriandurit, 30 tk. suitsanduri iooni, 2.tk kellakaablit (mõõtudega 1x 0,5), 2 andurikaablit ( mõõtudega 0,8).
4. W.P väited, et ATS (automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem) oli väljakolides kinnistul alles on eelpool nimetatud dokumentaalse tõendiga ümber lükatud. G4S 25.04.2014 vastusest nähtub, et ATS hooldusleping xxxx sõlmiti 11.10.2012 ja lõpetati 10.10.
5. G4S 11.11.2013 tööaktist nähtub, et kannatanu kutsel on kinnistul kohal käidud ja tuvastatud puuduvad seadmed. Eeltoodu alusel saab järeldada, et W.P rikkus enne väljakolimist ATS süsteemi. Lisaks selgitas tunnistaja A S, et kui tema käis kohapeal olukorda kontrollimas, ta nägi, et lisaks valvesignalisatsiooni klahvistikule oli rikutud ATS süsteem, osa andureid oli vahelt välja lõigatud ja sellises olukorras süsteem tööle ei hakanud. A S kinnitas kohtus veel, et ATS süsteem ja valvesignalisatsioon on nii palju omavahel ühendatud, et teade mõlemast tuleb ühe ja sama saatja peale, mis siis infot edastab. Kui saatja eemaldada, siis töötab süsteem edasi kohapeal, aga infot ei edasta. Lisaks selgitas S, et puidutööstuses on ATS süsteem kohustuslik, ilma selle olemasoluta ei anta ettevõttele luba puidutööstusega tegelemiseks ning hetkel kui S käis süsteemi vaatamas ei oleks saanud seda ilma täiendavate kulutusteta tööle panna. Seega nähtub A S ütlustest, et W.P eemaldades kinnistul olevast hoones valvesignalisatsiooni rikkus sellise teoga kinnistul oleva ATS süsteemi. Kohus tuvastas, et W.P manifitseeris omastamistahte ka antud objektile, muutes ATS süsteemi kasutuskõlbmatuks ehk jättes uue omaniku ilma täiendavaid kulutusi tegemata sellest varast ilma.
6. W.P vaidlustas süüdistuse alusel, et vara (lambid, riputusrennid, klambrid, elektrikaabel) kuulusid talle ja ATS süsteemi pole kinnistult ära viidud ja valvesignalisatsioon kuulus kolmandale isikule (G4S AS-le). Kuna prokurör loobus süüdistusest selles osas, et W.P eemaldas ja omastas osaliselt kinnistu valvesignalisatsiooni, siis kohus valvesignalisatiooni omastamist ei käsitle.
7. W.P enda sõnul kuulusid lambid talle. Nimetatud väide on ümber lükatud kinnistusraamatu kandega 14.08.2013 ning lisaks tunnistaja kohtutäitur Raigo Pärs ütlustega, kes kinnitas, et Aripuu kinnistu läks võlausaldaja AS-i Sampo Pank nõude rahuldamiseks sundmüüki. Tunnistaja kinnitas, et Aripuu kinnistu müüdi koos selle oluliste osade ja päraldistega. Vara üleskirjutamisel Pärs hoones ei käinud, kuna ei saanud sinna sisse. Üleskirjutamisel võttis ta aluseks kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakti. Keegi ostjatest soovi hoonega tutvuda ei avaldanud ja seetõttu hoones sees reaalselt ka ei käidud. Samuti selgitas Pärs, et juhul kui müüdavas hoones asuvad kolmandale isikule kuuluvad esemed saab nimetatud isik pöörduda esemete kättesaamiseks kuni müümise hetkeni kohtutäituri poole. Nimetatud kinnistu müümisel keegi tema poole sellise väitega, et kinnistul või sellel asuvas hoones on temale kuuluvat vara, mida müüa ei tohiks, ei pöördunud. Vara üleskirjutamise kohta selgitas Pärs, et on tavapärane, et ei kirjutata peensusteni lahti päraldisi ja olulisi osi, kuid maha müüdud hoonest võib ära viia Pärsi hinnangul eelkõige toole, laudu, riidekappe ja muud sellist. Hoone toimimiseks vajalik, nt kanalisatsioon ja elektrijuhtmestik 6 on tema hinnangul hoone olulised osad ning need peavad jääma ka peale müüki hoonesse. Ka W.P ei toonud Pärsi sõnul kordagi välja seda, et hoone seisukord on muutunud peale hindamisakti tegemist.
8. Lisaks selgitasid kannatanu esindaja K K ja tunnistaja V N, mida nad lubasid W.P-l kinnistul asuvast tootmishoonest väljakolides ära viia. Mõlemad isikud on andnud ütlusi, et Aripuu kinnistule läksid nad peale seda, kui kinnistusraamatusse oli tehtud kanne A&A Wood OÜ kinnistu omanikuks saamise kohta. Hoone võtmed ja vajalikud koodid said nad K. K sõnul 20.08.
9. Peale seda, kui omanikuvahetus oli toimunud saatsid K K ja V N W.P kaitsjale Epp Landbergile kirja, et hooned vabastataks 3 nädala jooksul. Lõplikult kolis W.P välja oktoobris. Vahepealsel ajal käisid K ja N nädalas paar -kolm korda kinnistul vaatamas, kuidas väljakolimine sujub. K selgitas, et mingil hetkel hakati W.P-lt ka renti nõudma, kuna väljakolimine oli juba liiga pikaks veninud ja tegelikke märke väljakolimisest näha ei olnud. W.P-ga oli kokkulepe, et ta võib ära viia tööpingid, seadmed, oma materjali ja valmistoodangu. Lisaks saadeti Epp Landbergile e-kiri, milles paluti elektrisüsteemi, küttesüsteemi mitte lõhkuda, mitte vandaalitseda. K K sõnul kui nad oktoobris, päeval, kui W.P hoonest välja pidi kolima läksid vaatama, milline on hoone seisukord, nägid nad, et maha on jäätud palju sodi, tootmisruumidest on ära võetud elektrijuhtmestik koos laesiinide ja valgustitega. Mingit tootmist hoones jätkata ei oleks saanud. Lisaks valgustitele olid puudu ka tööpinkide elektrijuhtmed. Saunas ja olmeruumides olid elektrijuhtmed olemas. V N selgitas, et lisaks juhtmete eemaldamisele olid need ka osaliselt läbi raiutud. Nad kinnitasid, et lubasid W.P-l lisaks tööpinkidele ja materjalile ära viia ka valvesignalisatsiooni klahvistiku. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et kannatanu esindaja K K ja V N lubasid W.P-l kinnistult ära viia tööpinkid, materjali ja valvesignalisatsiooni klahvistiku, kuid muud vara nad ära viia ei lubanud.
10. Eeltoodu alusel olid valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga süüdistava jaoks võõras vara ja W.P poolt vara enda kasuks pööramine oli ebaseaduslik, kuna vara omanik- kannatanu A&A Wood OÜ ei olnud nõus sellega, et W.P võtab kinnistul asuvast hoonest kinnistu oluliseks osaks olevad asjad (52 tööstusvalgustit Philips Pacifik TCW0952XTL-D58W IP65 104 luminofoorlambiga koos riputusrennide, klambrite ja elektrikaabel) enda valdusesse, samuti ei olnud kannatanu A&A Wood OÜ nõus, et ATS süsteem W.P poolt rikutakse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik kohtus uuritud tõenditega tuvastada, et W.P-le oli süüdistuses loetletud vara võõras ja ta manifitseeris omastamistahte sellele varale ja vara enda kasuks pööramine oli ebaseaduslik.
11. Kohus loeb tõendatuks süüdistuses loetletud vara olemasolu hoones kannatanu esindaja K K ütlustega, tunnistaja V N ütlustega, kes kinnitasid, et vara oli nende kinnistule tulles samas seisukorras nagu see oli kirjeldatud ja fotografeeritud eksperthinnangus, mis oli aluseks AS Sampo Pank ja OÜ Falange laenulepingu sõlmimisel. Lisaks kinnitab 21.10.2013 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga, et kinnistul asuvas hoones enam valgusteid, valgustite riputusrenne, elektrikaableid ja nende kinnitusi, 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga enam ei olnud. Ka on W.P ja tunnistaja A Z kinnitanud, et nimetatud vara W.P nõudmisel ära võeti, kuid mõlemad isikud on märkinud, et ära ei võetud rohkem kui 30 lampi. Kohus loeb süüdistatava ütlused selles osas ennastõigustavateks, kuna süüdistuses märgitud täpsed andmed on vara koosseisu kohta on 7 saadud OÜ Kadrina Elektrik valgustite taastamise hinnapakkumise alusel. Nimetatud dokumendist- 10.11.2013 nähtub, et endise olukorra taastamiseks on vaja 52 tööstusvalgustit, 104 luminifoorlampi, valgustite riputusrenne 114 m, kitsamat paigalduskaablit 240 m, laiemat paigalduskaablit 60 m, riputusklemme 57 tk, kilpi, jms abimaterjali, ning koos tööga läheks endise olukorra taastamine maksma 5554,58 eurot. Lisaks kinnitas tunnistaja T K, et kui Aripuu kinnistu enne W.P tema ettevõttele kuulus, vedasid nemad hoonesse kommunikatsioonid, sealhulgas elektri. Viimati käis ta hoones V Ne palvel ning siis oli hoones täielik segadus, seintelt puudusid juhtmed, lambid, samuti puudusid tööpinkide juurde veetud juhtmed. Ka tööpinkide juhtmete kohta selgitas T K, et need olid uued vaskjuhtmed ja veetud tema ajal. Tunnistaja T K ütlustega on tõendatud, et elektrisüsteem kinnistul toimis ja pärast W.P hoonest asjade väljaviimist, oli hoone puidutööstusena kasutamatu.
12. Järgmisena analüüsib kohus kas süüdistus on õigesti kvalifitseeritud. Tõendamist leidis, et W.P oli kinnistu endise omaniku OÜ Falange seaduslik esindaja. Talle oli kinnistu uus omanik andnud nõusoleku kinnistul asuva ehitise kasutamiseks ehk ehitise valdamiseks. Kohus tuvastas, et W.P jätkas koos elukaaslasega uues ettevõttes puiduettevõtlust. Asjaolu, et W.P OÜ Falange seadusliku esindajana oli andnud ehitise kasutada enda elukaaslase ettevõttele, ei muutnud tema valdust ebaseaduslikuks ehk ta ei murdnud võõrast valdust ega kehtestanud hõivatud esemetele uut valdust. Sel alusel ei saa W.P tegevust kvalifitseerida vargusena. Ehitise otsesest valdusest loobumine seoses selle rendile andmisega on vaadeldav tegeliku võimu teostamise mööduva katkestusega, mis AÕS § 39 lg 2 järgi valdust ei lõpeta. Ka sel alusel ei saa W.P tegevust kvalifitseerida vargusena. Eeltoodu alusel on süüdistus õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

1. Eeltoodust tulenevalt on W.P laevalgusteid ning elektrijuhtmeid hoonest ära viies ning ATS süsteemi rikkudes toime pannud omastamise objektiivse külje.
2. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. W.P ütlustest nähtub, et ta võttis valgustid koos lampide, riputusrennide ja klambrite, juhtmetega endale ja rikkus elektrisüsteemi kuna pidas seda enda omaks. Samuti rikkus ta ATS keskseadme, kuna ei pidanud seda enam vajalikuks. W.P sai aru, et ilma uue omaniku loata ei tohtinud ta hoonest ära viia enam, kui talle oli lubatud. Seega laevalgusteid ja elektrikilpe/juhtmeid kaasa võttes tegutses ta otsese tahtlusega ja pidi aru saama, et lisaks võõra vara äraviimisele kahjustab ta ka hoonet kui tervikut. Seega sai W.P aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja soovis seda, pannes teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et W.P pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUS 24.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt 8 arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

1. W.P end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eripreventiivses mõttes on W.P varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades W.P isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega kaheks aastaks.
2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Antud juhul need asjaolud ilmnesid, mistõttu tuleb W.P-le mõista karistus omastamise sanktsiooni keskmises määras, kuus kuud. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus piisav, et mõjutada W.P edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule rahalist karistust, kuna isik oma süüd

§ 201lg 1 järgi ei tunnistanud ja rahaline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju.

TSIVIILHAGI

1. Kannatanu A&A Wood OÜ on täpsustatud hagiavalduse kohaselt esitanud tsiviilhagi summas 9905,01 eurot. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Süüdistatav on kannatanule kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tekitas kahju tahtlikult – süüdistatav teadis, et valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga ei kuulu talle, kuid ikkagi pööras need enda kasuks. Kohus rahuldab A&A Wood OÜ tsiviilhagi osaliselt ja mõistab VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel W.P-lt välja kannatanu kasuks 9167,06 eurot.
2. VÕS § 132 reguleerib kahju hüvitamist asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-19-13 p 12 ja 3-2-1-121-08 p 15 kohaselt on VÕS § 132 mõte kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult tuleb lähtuda asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Seega on VÕS § 132 lg 3 järgi põhjendatud süüdistatavalt kahju hüvitise väljamõistmine 9 summas, mis hõlmab tootmishoone valgustussüsteemi ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi taastamise maksumusi (5 554,58 eurot + 3 612,48 eurot = 9 167,06 eurot). Valgustuse taastamise kulusid tõendab 1.11.2013 OÜ Kadrina Elektrik hinnapakkumine, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi taastamise kulusid tõendab 22.11.2013 AS G4S Eesti hinnapakkumine.
3. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kahjuhüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 järgi. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus mõistab kannatanule VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel välja tootmishoone valgustussüsteemi ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi taastamise maksumuse, kui hüvitise W.P poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Viivise väljamõistmine W.P-lt tooks kaasa kannatanu aluseta rikastumise ega oleks eelpool loetletud sätete -VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 kahju hüvitamise eesmärgiks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt, jättes viivise- 737,95 eurot W.P-lt välja mõistmata. MENETLUSKULUD
4. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista W.P-lt menetluskulu -sundraha 645,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. W.P kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kaitsjatasud tuleb jätta W.P kanda. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel tuleb W.P-lt välja mõista 3 500,00 eurot kannatanu A&A Wood OÜ valitud esindajale vandeadvokaadile Aarne Akerbergile makstud tasu katteks.
5. Kannatanu esindaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks koos kulusid tõendavate dokumentidega. Ta on märkinud, et on osutanud õigusabi 26h ja 50 minuti ulatuses, 110,00 eurot tund, summas 3220 eurot. Sõiduajale on kulutanud 10 h ja 30 minutit arvestusega 35,00 eurot/h kokku 367,50 eurot. Sõidukuluna on märkinud 800 km arvestusega 0,35 eurot/ tund, on 280,00 eurot. Kokku 3867,50 eurot.
6. Kohus leiab, et osa kannatanu esindaja õigusabikuludest ei ole vajalikud ega põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 p 17 kohaselt ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Sõidukuludest on kannatanu esindajal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist. Järelikult ei ole põhjendatud välja mõista kannatanu esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. 10
7. Kohus loeb kriminaalmenetluses kannatanu esindajale makstud mõistlikuks tasuks õigusteenuse osutamise 26,5 tunni ulatuses, arvestusega, et advokaadi tunnitasu on 110.00 eurot, kokku on 3220 eurot, millele lisandub sõidukulu 800 km x 0,35 eurot on 280,00 eurot, kokku 3500.00 eurot. Nimetatud kulud tuleb süüdistatavalt W.P-lt KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi välja mõista. ASITÕENDID
8. DVD tootmisruumide piltidega, mis asub toimikus, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel toimikusse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
9. Viru Maakohtu
10. juuni
11. a otsus tühistada osaliselt, s.o osas, millega: 1.1 Viru Maakohus mõistis W.P

§ 210

lg 1 järgi süüdi 52 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ja 104 luminofoorlambi omastamises ja valvesignalisatsiooni eemaldamises, millega rikuti kinnistul olev ATS-süsteemi tervik ning muudeti see kasutamiskõlbmatuks; 1.2 W.P-le mõistetud karistuse osas; 1.3 Tsiviilhagi osas. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.1 Mõista W.P süüdi 30 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ja 60 luminofoorlambi omastamises. 2.2 Mõista W.P-lt välja kannatanu A&A Wood OÜ kasuks 4442,88 eurot tootmishoone valgussüsteemi taastamise maksumuseks. 2.3 Mõista W.P õigeks kinnistu valvesignalisatsiooni omastamise teos. 2.4 Süüdistuse osas, mis seisneb valvesignalisatsiooni eemaldamises, millega rikuti kinnistul olev ATS-süsteemi tervik ning muudeti see kasutamiskõlbmatuks, lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteokoosseisu tunnustele. 2.5 A&A Wood OÜ tsiviilhagi automaatse tulekahjusignalisatsiooni taastamise maksumuse osas jätta läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 kohaselt õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 2.6 W.P-le mõistetud karistust vähendada, mõistes talle

§ 201lg 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui W.P ei pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda

1. juuni
3. Apellatsioon rahuldada osaliselt;
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 11
5. Välja mõista Eesti Vabariigilt W.P kasuks tema poolt kaitsjale vandeadvokaadi abile Epp Landbergile (Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ) tasutud 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot).
6. Välja mõista Eesti Vabariigilt A&A Wood OÜ kasuks tema poolt esindajale vandeadvokaat Arne Akerbergile (Advokaadibüroo Lillo&Partnerid ) tasutud 672 eurot (sh käibemaks 112 eurot). Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2016 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306 lg-st 5 lugeda Tartu Ringkonnakohtu
7. septembri 2016 otsuse resolutsiooni p 1.1 ja kohtuotsuse p 15 õigeks sõnastuseks: „Viru Maakohus mõistis W.P

§ 201

lg 1 järgi süüdi 52 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ja 104 luminofoorlambi omastamises ja valvesignalisatsiooni eemaldamises, millega rikuti kinnistul olev ATS-süsteemi tervik ning muudeti see kasutamiskõlbmatuks“. Tartu Ringkonnakohtu vea parandamise kohtumäärus jõustus 19.10.

1. Riigikohtu 11.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta W.P kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. 09.06.2016 kohtuotsus 1-15-5287 jõustus osaliselt
2. jaanuaril
3. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 12 13