← Eesti

1-16-9105/108

Obsah (12)§ 402§ 294§ 4023§ 344§ 345§ 64§ 68§ 831§ 83§ 49§ 288§ 14

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 402

§ 344 lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3, § 345 lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a otsus Süüdistatav M.F-i kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy Gimaev ja Olev Kuklase ning prokuratuur (Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask), kassatsioonid
  3. septemb er 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tüh istada Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a otsus osas, millega M.F tunnistati süüdi

§ 294lg 1 järgi.

  1. Tühistatud osas jõustada Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus, millega M.F tunnistati süüdi

§ 4023lg 1 järgi.

  1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  2. Prokuröri kassatsioon rahuldada.
  3. Kaitsjate kassatsioon rahuldada osaliselt.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt M.F-i kasuks välja 1 488 eurot (sh käibemaks 248 eurot) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 3
  5. M.F anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 402 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 2, 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg-te 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Süüdistus esitati ka A. S- ile ja A. J- ile, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu. 2.

§ 4023

lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt oli M.F X1 OÜ projektijuht, kes tegi selle äriühingu ja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel ehitusjärelevalvet OÜ X2 tehtavatel ehitustöödel Narva Paju Kooli ja õpilaskodusse evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamisel. M.F rääkis

  1. a veebruaris OÜ X2 esindajale A. S-ile, et ehitaja töö objektil on veninud üle tähtaja, mille tõttu kannatavad tema ärihuvid, sest tema ehitusjärelevalve tegijana lisatöö eest tasu ei saa. M.F ja A. S. leppisid kokku, et OÜ X2 maksab M.F-ile altkäemaksuna 1% hanke maksumusest, s.o 600 eurot koos 1-16-9105 käibemaksuga. M.F lubas, et altkäemaksu tasumisel ei teki A. S-il tööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija X1 OÜ-ga probleeme.
  2. M.F võttis X1 OÜ kasuks 400 eurot altkäemaksu OÜ X3 kaudu. Varjamaks altkäemaksu võtmist, lasi A. S. kokkuleppel M.F-iga OÜ X2 raamatupidamisel kanda
  3. veebruaril 2015 saadud OÜ X3 võltsitud arve nr 29 alusel selle äriühingu pangakontole
  4. märtsil
  5. a 300 eurot ja
  6. märtsil
  7. a 100 eurot.
  8. Selleks, et OÜ X3 saaks OÜ -lt X2 laekunud raha edasi kanda X1 OÜ -le, koostas M.F
  9. veebruaril 2015 võltsitud arve-saatelehe nr 144 summas 600 eurot selle kohta, et X1 OÜ osutas OÜ- le X3 konsultatsiooniteenust. Osutatud arve edastas ta A. J-ile, kuid OÜ X3 selle alusel ülekannet ei teinud, kuna OÜ - lt X2 polnud raha veel laekunud.
  10. märtsil 2015 koostas M.F võltsitud arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot, märkides sellele, et X1 OÜ osutas OÜ -le X3 konsultatsiooniteenust, ehkki seda ei tehtud. Selle arve edastas M.F A. J-ile. OÜ X3 tegi arvesaatelehe alusel X1 OÜ-le
  11. märtsil 2015 ülekande summas 200 eurot ja
  12. aprillil 2015 ülekande summas 100 eurot. Lisaks maksis A. J. M.F-ile 100 eurot sularahas. Tegelikult X1 OÜ ei osutanud teenust OÜ-le X
  14. aprillil 2015 võttis M.F A. S-ilt altkäemaksu viimase maksena 200 eurot sularahas oma elukohas.
  15. Seega võttis M.F A. S- ilt raha vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest, kuna rikkus kohustust tegutseda omanikujärelevalve tegijana sõltumatult ja objektiivselt. M.F-i süüdistuses viidati
  16. juunini 2015 kehtinud
  17. aasta ehitusseaduse (EhS

(2002)) § 30 lg 2 p-dele 1–3 ja lg 5 p-dele 2, 6 ja 7, lg-tele 6 –8 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
  1. jaanuari
  2. a määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (edaspidi: omanikujärelevalve tegemise kord) § 3 lg-le 1 ja § 5 lg 2 p-dele 7, 8, 13 ja
  4. Lisaks esitati M.F-ile süüdistus

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3 ning § 345 lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3 järgi arvete võltsimises ja võltsitud arvete kasutamises. Maakohtu otsus 7. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati M.F süüdi ja teda karistati

§ 4023

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1570 eurot;

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 785 eurot;

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära summas 785 eurot;

§ 344

lg 1– § 22 lg-te 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära summas 628 eurot ning

§ 345

lg 1 – § 22 lg-te 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära summas 628 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus M.F-ile liitkaristuseks rahalise karistuse 100 päevamäära summas 1570 eurot, mida vähendati

§ 68lg 1 alusel rahalise karistuseni 94 päevamäära summas 1475 eurot 80 senti.

8. Maakohtu otsusega konfiskeeriti

§ 831

lg 1 alusel neli 50-eurost kupüüri ja

§ 831lg 2 p 1 alusel 400 eurot, mis asuvad X1 OÜ pangakontol.

Maakohtu seisukohad

  1. Maakohus tuvastas, et
  2. septembril 2014 sõlmisid Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ning OÜ X2 töövõtulepingu, mille esemeks oli Narva Paju Kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni - ja avariivalgustuse paigaldamine tähtajaga
  3. detsember
  4. OÜ-l X2 tekkisid töövõtulepingu täitmisel raskused, mh omanikujärelevalve pretensioonide tõttu. Omanikujärelevalve tegija X1 OÜ, keda esindas M.F, jättis OÜ-lt X2 töö vastu võtmata.
  5. A. S. ja M.F leppisid kokku 600 euro altkäemaksu maksmises OÜ X3 kaudu OÜ -lt X2 X1 OÜ-le. M.F-i palvel koostas tema tuttav A. J., kes oli OÜ X3 juhatuse liige, arve OÜ-le X
  6. OÜ X3 pidi omakorda kandma raha X1 OÜ -le. Tõendid kinnitavad raha liikumist OÜ X2 ja OÜ X3 ning OÜ X3 ja X1 OÜ pangakontode vahel. Altkäemaksukokkuleppe kohaselt olid A. S. kui altkäemaksu andja ja M.F kui altkäemaksu saaja ühel meelel, et andja saab saajalt üleantu (600 euro) eest vastuteenena talle kasuliku teo – X1 OÜ kui omanikujärelevalve tegija nõusoleku Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objektil tööde vastuvõtmiseks. Siis pidiM.F ehitustööd aktsepteerima ja allkirjastama dokumentatsiooni ning üleandmisakti. 2

(11)1-16-9105 11. M.F olid kõik volitused X1 OÜ esindamiseks ja selle äriühingu nimel tegutsemiseks. Erinevates dokumentides o n ta märgitud kui X1 OÜ projektijuht või vastutav isik. Seega oli M.F-i puhul tegemist eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutseva isikuga

§ 4023lg 1 mõttes.

12. Kuigi X1 OÜ-l ei olnud luba elektritööde alal omanikujärelevalve tegemiseks ja omanikujärelevalve tegemise pädevus oli antud alltöövõtulepinguga OÜ-le X4, kelle esindajana tegi omanikujärelevalvet S. L., ei olnud omanikujärelevalve tegemise pädevus X1 OÜ-lt ja M.F-ilt OÜ-le X4 täielikult üle läinud. M.F oli S. L-i kõrval omanikujärelevalve tegemise pädevus. Ka pärast alltöövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga X4 säilisid X1 OÜ-l ja teda esindanud M.F linnaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevad omanikujärelevalve tegemise õigused ja kohustused. Tellija nõue oli, et objekti pidi omanikujärelevalve te gijana vastu võtma X1 OÜ. Linna ja X1 OÜ vahel sõlmitud käsunduslep ingu punkti 8.2 kohaselt esindas käsundisaajat tehnilistes ja lepingu täitmisega seo tud küsimustes M.F. Kuigi M.F ja osaühingu juhatuse liige Tatjana M.F-i nimetasid seda formaalsuseks, ei saanud OÜ X2 ehitustöid ilma M.F-i allkirjata tellijale üle anda. Samuti nähtub tõenditest ehituskoosolekutel käinud M.F-i aktiivne roll Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objektil omanikujärelevalve tegemisel. M.F kirjutas A. S-ile, milliseid toiminguid tuleb veel teha. Tellija jaoks oli töö vastuvõtmiseks vajalik M.F-i, mitte S. L-i allkiri. EhS

(2002)§ 41 lg 1 kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga. Kuna X1 OÜ-l oli alltöövõtulepingu alusel õigussuhe S. L-iga, võis X1 OÜ omanikujärelevalve teenust osutada ka elektritööde alal. 13. Maakohtu otsuse peale esitas id apellatsioonid M.F-i kaitsja ja prokurör. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja M.F-i õigeksmõistmist. Prokurör palus raskendada M.F-ile mõistetud karistust ja kohaldada lisakaristusena

49 alusel tegutsemiskeeldu. Ringkonnakohtu otsus

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a 3 otsus osas, millega tunnistati M.F süüdi ja teda karistati

§ 402

lg 1 järgi ja

§ 344lg 1 – § 22 lg-te 2, 3 ning § 345 lg 1 – § 22 lg-te 2, 3 järgi.

Samuti tühistati maakohtu otsus 1 lg 2 p 1 M.F-ile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse mõistmises ja

§ 83alusel X1 OÜ pangakontol oleva 400 euro konfiskeerimises.

15. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistas M.F-i süüdi

§ 294

lg 1 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 250 päevamäära summas 3925 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 3925 eurot, millest loeti

§ 68

lg 1 alusel kantuks 6 päevamäära summas 94 eurot 20 senti.

§ 49

alusel keelati M.F teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest majandus- või kutsetegevuse raames majandustegevusteates märgitud tegevusaladel ehitise omanikujärelevalvet ehitusseadustiku § 20 mõttes. Ringkonnakohtu seisukohad 16. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et M.F oli Narva Paju K ooli ja õpilaskodu ehitustöödel omanikujärelevalve tegemisel õiguspädevus, mis võimaldas tal sisuliselt mõjutada omanikujärelevalve tegemist. Seda vaatamata asjaolule, et M.F ei olnud X1 OÜ juhatuse liige ega kõnealusel objektil tehtava omanikujärelevalve vastutav spetsialist EhS

(2002)§ 47 mõttes. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ning X1 OÜ (esindaja juhatuse liige T. M.F-i) vahel
  1. septembril 2014 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt oli X1 OÜ kui käsundisaaja esindaja tehnilistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes M.F. Selle volitusega antud esindusõigus hõlmas pädevust anda X1 OÜ kui omanikujärelevalve tegija nimel heakskiit ehitustöö vastuvõtmiseks või keelduda selle andmisest.
  2. Nii EhS
(2002)§ 47 lg 1 p- st 2 nähtuvalt kui ka § 30 lg 8 alusel kehtestatud omanikujärelevalve tegemise korra § 3 lg 2 kohaselt juhtis omanikujärelevalvet ja võttis omanikujärelevalve nimel seisukohti EhS
(2002)§-s 47 nimetatud vastutav spetsialist. Sellele vaatamata oli Narva linna (ehitise 3
(11)1-16-9105 omaniku) ees omanikujärelevalve tegemise kohustus üksnes X1 OÜ-l, kes oli linnaga sõlmitud käsunduslepingu pool. Narva Paju Kooli ja õpilaskodu ehitustöödel oli omanikujärelevalvet tegev isik EhS
(2002)§ 30 lg 11 mõttes X1 OÜ, mitte OÜ X4 ega vastutav spetsialist S. L. Samas oli X1 OÜ -l õigus vastutav spetsialist valida ja soovi korral ka välja vahetada. Sellega kaasnes eelduslikult ka võimalus vastutava spetsialisti seisukohti vähemalt kaudselt mõjutada. Samuti ei oleks vastutava spetsialisti seisukoht, et ehitustööd vastavad nõuetele ja need võib vastu võtta, X1 OÜ-d kui omanikujärelevalve tegijat kohustanud selle seisukohaga nõustuma ja tööde vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiitu andma. 18. Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et m aakohus on ekslikult kvalifitseerinud M.F-i tegevuse

§ 4023lg 1 järgi.

Viidatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust. Seeläbi kaitstakse ka korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi.

§ 4023

lg 1 sätte sõnastusest saab järeldada, et pädevus, mil le kuritarvitamise eest toimepanija vara või muud soodustust küsib, aktsepteerib või vastu võtab, peab talle olema antud tegutsemiseks just pädevuse andnud eraõigusliku isiku huvides. Järelikult eeldab see alati mõne sellise õigusliku kohustuse rikkumist, mis tal on sellesama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus. Seega saab

§ 4023

lg-s 1 sätestatud kuritegu igal üksikjuhul olla suunatud üksnes pädevale isikule pädevuse andnud eraõigusliku isiku vastu, mitte aga kolmandate isikute või avalike huvide vastu. Küsides või võttes raha pädevuse andja tarbeks, ei riku pädev isik lojaalsuskohustust pädevuse andja suhtes. M.F ei küsinud A. S-ilt omanikujärelevalve tegija heakskiidu eest raha mitte iseendale, vaid X1 OÜ -le ehk sellelesamale eraõiguslikule isikule, kelle huvides tegutsemiseks oli tal pädevus, ja seda osaühingu juhatuse teadmisel ja heakskiidul. Seega ei olnud M.F X1 OÜ suhtes ebalojaalne, vaid tegutses just selle äriühingu varalistes huvides. 19. M.F-i tegu on kvalifitseeritav

§ 294

lg 1 järgi ametiisiku poolt altkäemaksu võtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Ehitamise omanikujärelevalve tegemine on käsitatav avaliku ülesande täitmisena

§ 288lg 1 mõttes. EhS

(2002)§-des 29 –30 sätestatust tuleneb ühemõtteliselt, et omanikujärelevalve korraldamine ei olnud mitte ehitise omaniku õigus, vaid seadusest tulenev kohustus. Seadusega kehtestati omanikujärelevalve tegemise kohustus eeskätt just avalikes huvides. Ehitusprojekti eirav või ebakvaliteetne ehitustöö ei sea ohtu mitte ehitise omaniku huve, vaid võib tekitada äärmiselt suure kahju määramata ringile isikutele, kellel on valmiva ehitisega mingi kokkupuude. Seejuures võivad ebakvaliteetse ehitamisega kolmandatele isikutele põhjustatavad negatiivsed tagajärjed olla äärmiselt rasked. 20. M.F-i õigus ja kohustus osaleda Narva Paju K ooli ja õpilaskodu ehitustööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija heakskiidu andmises on käsitatav toimingu tegemisena korruptsioonivastase seaduse (KVS ) § 2 lg 2 p 2 tähenduses, sest see tingib osutatud sättes nimetatud „vältimatu faktilise tagajärje“. Ehitise omanikul on üldjuhul kaalukas põhjus keelduda omanikujärelevalve poolt heaks kiitmata töö vastuvõtmisest, mis tähendab, et töö vastuvõtmise tõenäosus vähen eb oluliselt. Seetõttu tuleb M.F-i käsitada ametiisikuna

§ 288lg 1 tähenduses.

  1. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi väitega, et M.F-i elukohas toimunud läbiotsimine oli ebaseaduslik. Kaitsja viidatu kohaselt andis A. S. M.F-ile 200 eurot sularaha üle M.F-i kinnisasja väravate taga alal, mis jääb tänavale. Olukorras, kus M.F võttis A. S-ilt arvatava altkäemaksusumma läbiotsimise määruses märgitud kinnisasjaga vahetult piirneval alal (tänaval), viibides vahetult enne A. S-iga kinnisasjal paiknevas elamus ja naastes sinna kohe pärast raha saamist, oli elamu käsitatav arvatava kuriteo toimepanemise kohana menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 91 lg 21 p 2 mõttes. Tegemist oli altkäemaksu võtmisega vahetult ja funktsionaalselt seotud paigaga, mida ei saa altkäemaksu üleandmise kohast eristada.
  2. Tõendid kummutavad M.F-i kaitseversiooni, et süüdistuses märgitud maksed tehti lisatööde eest lasteaedade objektil, ja kinnitavad, et tegemist oli tasuga X1 OÜ nõusoleku eest Narva Paju Koolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks. 4

(11)1-16-9105 23.

§-des 344 ja 345 sätestatud kuriteokoosseisude objektide ring ei ole piiratud üksnes ametlike dokumentidega, vaid hõlmab ka eradokumente. Seega on

§ 344

järgi karistatav kõigi dokumentide (sh nn eradokumentide) intellektuaalne võltsimine. Äriühingu poolt teisele isikule esitatav arve on dokument

§-de 344 ja 345 tähenduses. Nendel arvetel näiliste tehingute kajastamine on käsitatav dokumentide võltsimisena

§ 344

lg 1 mõttes ja selliste arvete kasutamine tähendab võltsitud dokumendi kasutamist

§ 345lg 1 tähenduses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid M.F-i kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy Gimaev ja Olev Kuklase ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask. Kaitsjate kassatsioon
  2. Kaitsjad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega M.F mõisteti süüdi

§ 294

lg 1 järgi ja kohaldati tema suhtes

§ 49alusel tegutsemiskeeldu.

Samuti paluvad kaitsjad tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus M.F-i süüditunnistamises

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja temalt 200 euro konfiskeerimises.

Kaitsjad taotlevad süüdistatava õigeksmõistmist ja temale süüteomenetlusega tekitatud kahju ning menetluskulude hüvitamist. Kaitsjate argumendid on lühidalt järgmised. 26. Omanikujärelevalve tegemine Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objekti ehitustöödel ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena

§ 288lg 1 mõttes.

Avaliku ülesande täitmise käigus on selle täitjal pädevus teha otsustus, millega tekitatakse õigusi ja kohustusi üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisel ning selline otsustus on täitmiseks kohustuslik igaühele (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Omanikujärelevalve te gemisel ei ole omanikujärelevalve otsustus või toiming tellijale ega ka töövõtjale täitmiseks kohustuslik, vaid soovitusliku iseloomuga. Te llija võis tööd vastu võtta ka ilma omanikujärelevalve heakskiiduta.

§-s 288 sätestatud ametiisiku mõistet ei saa samastada KVS § 2 lg-s 1 sätestatud ametiisikuga. 27. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-1-1-98-15, et KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Ei ole õigusnormi, millest lähtuvalt saaks väita, et omanikujärelevalve tegemise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik või mõni muu av alik-õiguslik juriidiline isik. EhS-st

(2002)tuleneb, et omanikujärelevalve tegemise ja selle eesmärkide saavutamise eest vastutab ehitise omanik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu
  1. novembri
  2. a otsuses asjas nr 1-16-10888 kvalifitseeriti omanikujärelevalve tegemisel altkäemaksu võtnud süüdistatava tegevus mitte

§ 294

lg 1 järgi, vaid

§ 4023lg 1 järgi, millega Riigikohus 18.

juuni

  1. a otsuses nõustus.
  2. Isegi kui omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne, täitis seda vastutava spetsialistina S. L. M.F ei ole elektriala spetsialist ja ta ei saanud olla vastutavaks isikuks elektrialal omanikujärelevalve tegemisel.
  3. Ringkonnakohtu otsus on nõustumisväärne selles, et M.F ei kuritarvitanud oma pädevust

§ 4023lg 1 tähenduses.

Kohustus tagada, et Narva Paju K ooli ja õpilaskodu objektil oleks olemas elektriala spetsialist, oli X1 OÜ juhatuse liikmel. Seda kinnitab Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-
  3. M.F vastavat kohustust ei olnud. M.F-ile omanikujärelevalvega seotud vastutuse omistamine ei ole kooskõlas

§ 14lg-ga 1.

X1 OÜ-le süüdistust ei esitatud, mistõttu ei ole M.F isikuks, kelle tegevust saaks X1 OÜ-le omistada. Tõend itest ei tulene, et X1 OÜ poolt pidi objekti üleandmise -vastuvõtmise aktile alla kirjutama M.F. Ta ei saanud omanikujärelevalve tegemist sisuliselt mõjutada ega suunata.

  1. A ltkäemaksu andmise ja võtmise vahel puudub ekvivalentsussuhe. Kaitsja on kohtumenetluses esitanud dokumentaalsed tõendid, mis näitavad, et OÜ-lt X2 OÜ X3 kaudu X1 OÜ-le liikunud rahasumma on seotud lasteaedade objektil tehtud lisatööga.
  2. Ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda selle võltsitust. Arvete puhul on tegemist eradokumentidega, mida ei saa intellektuaalselt võltsida.
  3. Kriminaalasjas on rikutud menetlusõigust. M.F-i elukohas toimunud läbiotsimine ei olnud seaduslik. Ringkonnakohus on M.F-i ütluste ebausaldusväärsust põhjendades tuginenud vääralt 5

(11)1-16-9105 läbiotsimisprotokollis toodud selgitustele. Ekslikult on asutud seisukohale, et M.F-i ütlused ei ole usaldusväärsed. Prokuratuuri kassatsioon 33. Prokurör palub tühistada ringkonnakohtu otsus e M.F-i süüditunnistamises

§ 294

lg 1 järgi ja tunnistada ta süüdi

§ 4023lg 1 järgi.

Prokuröri seisukohad on lühidalt järgmised. 34. Ringkonnakohus on M.F-i teo ümberkvalifitseerimisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on

§ -s 4023 sätestatud koosseisuga kaitstavateks õigushüvedeks kollektiivsete hüvedena aus ja korruptsioonivaba majandustegevus (erasektoris), majandusareng ja vaba konkurents (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 1-16-10888, 3-1-1-84-14 ja 3-1-1-41-15). Samas kaitseb see paralleelselt ka eraõigusliku isiku ja tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ning aususe kohustust. Puudub alus järeldamaks, et

§ 4023

kaitseb primaarselt just ametiseisundi andja õiguseid ning sellest lähtuvalt eraõigusliku isiku huve, jättes tähelepanuta kollektiivsete õigushüvede rikkumise. Ringkonnakohtu seisukohtade jaatamine annaks äriühingutele võimaluse korraldada oma tegevust viisil, et selliste soodustuste võtmine ja vastusoorituste tegemine oleks ametiseisundi andja aktsepteeritud tegevus. Kõnesoleva kriminaalasja asjaolud on analoogsed Riigikohtu lahendis nr 1-16-10888 käsitletud kuriteo tehioludega, mis kvalifitseeriti

§ 4023lg 1 järgi.

35. E L Nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK preambuli punktis 10 ja artikli 5 punktis 1 märgitu kohaselt on raamotsuse eesmärk muu hulgas tagada, et korruptsiooni eest erasektoris saaks vastutusele võtta juriidilisi isikuid.

§ 4023

lg 2 näebki ette juriidilise isiku vastutuse erasektoris altkäemaksu võtmise eest. Vastavalt

§ 14

lg-le 1 vastutab juriidiline isik üksnes teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Ringkonnakohtu käsitus, mille kohaselt välistab füüsilise isiku vastutuse

§ 4023

lg 1 järgi see, kui a ltkäemaks on võetud äriühingu huvides ja kantakse ettevõtte arvelduskontole, muudab

§ 4023lg 2 kohaldamise võimatuks.

Vastused kassatsioonidele 3 36. M.F-i kaitsja leiab, et

§-s 402 sätestatud koosseis eeldab pädevuse kuritarvitamist. Praegusel juhul väljendub see usaldus- ja lojaalsuskohustuse rikkumises sama eraõigusliku juriidilise isiku ehk oma ametiseisundi andja ( X1 OÜ) ees, mida ei ole tuvastatud. Ringkonnakohtu seisukoht, et omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne, ei ole kooskõlas karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Ka projekteerija ja ehitaja vastutavad ehitise ohutuse eest. 37. Prokuröri hinnangul on kaitsja kassatsioon valdavas osas põhjendamatu. Prokurör nõustub aga kaitsjaga selles, et M.F ei ole käsitatav ametiisikuna

§ 288

lg 1 järgi, ja viitab enda 3 kassatsioonis esitatud seisukohale, et M.F-i tegu vastab

§ 402lg-s 1 sätestatud koosseisule.

Menetlus Riigikohtus

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kassatsioonid läbi kolmeliikmelises koosseisus
  2. mail
  3. Kuna ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks kriminaalkolleegiumi varasemas lahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, anti kriminaalasi
  4. juuni
  5. a määrusega KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule. 2
  7. septembril 2019 esitas M.F-i kaitsja taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Kriminaalasja esemeks on teise astme kuriteod. Kriminaalmenetlus algas M.F-i jaoks
  8. aprillil 2015 (teabe salajase pealtkuulamisega). M.F peeti kinni ja talle kohaldati elukohast lahkumise keeldu. M.F ei ole menetlust takistanud. Kriminaalasja materjale tutvustati kaitsjale KrMS § 224 alusel
  9. a alguses ja süüdistusakt koostati
  10. oktoobril
  11. Maakohtu istungid määrati kuni
  12. juunini 2017, kuid need lükkusid edasi, sest prokuratuur muutis süüdistusakti. Menetlus on kestnud 4 aastat ja 6 kuud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6

(11)1-16-9105 40. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kaitsja argumente, mis puudutavad tõendite hindamist , ja vajadust apellatsioonikohtu põhjenduste ülekordamiseks ei ole. Ammendavalt on vastatud ka kaitsja väidetele dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise kohta. Tähelepanu väärivad aga kassaatorite tõstatatud küsimused seoses M.F-ile esitatud süüdistusega altkäemaksu võtmises. Esmalt peatub kolleegium ringkonnakohtu otsusel kvalifitseerida süüdistatava tegevus

§ 294lg 1 järgi (I).

Seejärel annab kolleegium hinnangu tema tegevuse vastavusele

§ 4023lg-le 1, mida peab põhjendatuks prokuratuur (II).

Kolmandaks vaeb kolleegium kaitsja taotlust lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu (III). Viimaks võetakse kokku kassatsioonimenetluse tulemus ja lahendatakse kulude hüvitamise taotlus (IV). I 41.

§ 294

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Ametiisik on

§ 288

lg 1 järgi füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne. Kuna M.F oli selle täitmisel ametiseisund KVS § 2 lg 2 tähenduses, vastab tema tegevus ringkonnakohtu hinnangul

§ 294lg-s 1 sätestatud koosseisule.

42. Apellatsioonikohus käsitas omanikujärelevalvet avaliku ülesandena, sest seda tehakse avalikes huvides. Ringkonnakohus selgitas, et omanikujärelevalve korraldamine oli EhS -s

(2002)sätestatu kohaselt seadusest tulenev kohustus, mitte ehitise omaniku õigus. Ehitusprojekti või muid nõudeid eirav või ebakvaliteetne ehitustöö ei sea ohtu mitte üksnes ehitise omaniku huve, vaid võib tekitada äärmiselt suure kahju määramata ringile isikutele.
  1. Kolleegiumi hinnangul ei ole kahtlust selles, et omanikujärelevalvet tehakse lisaks ehitise omaniku huvidele ka avalikes huvides. See tuleneb ühtlasi omanikujärelevalve tegemise korra § 1 lg-st 1, mille kohaselt reguleerib määrus omanikujärelevalve tegemist avaliku huvi ja ehitise omaniku erahuvi kaitsmiseks. Samas ei ole tegutsemine avalikes huvides ainuüksi piisav määratlemaks seda avaliku ülesandena (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 12).
  4. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik -õiguslik juriidiline isik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus nr 4-18-616/54, p 37). Avalik ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Seejuures peab avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (samas, vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. detsembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p-d 61 ja 62). Kuigi eeltoodud seisukohtadele asus kolleegium KVS § 2 lg 1 käsitlemisel, on need asjakohased ka

§ 288lg 1 puhul.

45. Ringkonnakohtu otsuses ei viidata ühelegi õigusnormile, millest oleks võimalik järeldada, et süüdistatav täitis omanikujärelevalve tegemisel avalikku ülesannet. EhS- st

(2002)tulenevalt oli ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise tagamine ehitise omaniku kohustus (§ 29 lg 2 p 1, § 30 lg 1). Kuigi omanikujärelevalvet tegev ettevõtja pidi kontrollima mh ehitusprojekti vastavust nõuetele, ehitamise vastavust ehitusprojektile, tehniliste dokumentide olemasolu ja ehitustööde kvaliteeti, oli ta puudustest kohustatud teavitama just ehitise omanikku (§ 50 lg 1 p 9, lg 2). Määrav ei ole ringkonnakohtu osutatu, et omanikujärelevalve tagamine oli ehitise omanikule kohustuslik. Seadusandjal on õigus kehtestada kohustusi, mille järgimine võib olla muu hulgas ka avalikes 7
(11)1-16-9105 huvides, kuid mille täitmise eest ei vastuta lõppkokkuvõttes riik ega mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (nt kohustuslik liikluskindlustus). 46. EhS-s
(2002)sätestatu kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli õigussuhe vastutava spetsialistiga, kellel oli asjakohane töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendas talle antud kutse ja kutsetunnistus (§ 41 lg 1, § 47 lg 2). Seega, kuigi seaduses sätestati omanikujärelevalve tegijale konkreetsed nõuded, oli ehitise omanikul õigus valida endale meelepärane omanikujärelevalve teenuse osutaja, seejuures ei reguleerinud teenuse hinna kujunemist ükski õigusnorm. Vähetähtis ei ole, et seadus ei keelanud omanikujärelevalvet teha omanikul endal, kui ta vastas ise omanikujärelevalve tegijale esitatavatele nõuetele (EhS
(2002)§ 30 lg 11, § 41, § 47). Teatud juhtudel ei pidanud omanik ise omanikujärelevalvet tehes nendele tingimustele vastamagi, teostades omanikujärelevalvet näiteks väikeehitise, üksikelamu või suvila ehitamisel (EhS
(2002)§ 30 lg 4). 47. Kolleegium rõhutab, et omanikujärelevalve puhul ei ole tegemist EhS
(2002)
  1. peatükis sätestatud riikliku järelevalvega, mida te gid kohalik omavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nende ülesanne oli kontrollida riikliku järelevalve käigus mh ehitusprojektide ja ehitiste nõuetelevastavust (§ 62 lg-d 2 ja 3) ja otsustada ehitus- ja kasutuslubade väljastamine (§-d 22–23, 32– 33). Kuigi riikliku ja omanikujärelevalve ese ja eesmärk on vähemalt olulises osas kattuv, seisneb erinevus järelevalvet tegevas subjektis – riikliku järelevalve puhul on selleks kohalik omavalitsus või riik, omanikujärelevalve puhul vastutab selle eest aga ehitise omanik.
  2. Kuna omanikujärelevalve tegemine ei ole käsitatav avaliku ülesandena

§ 288

lg 1 tähenduses, ei ole süüdistatava tegevus kvalifitseeritav

§ 294lg 1 järgi ametiisiku poolt altkäemaksu võtmisena.

II 3 lg-s 1 sätestatud koosseisule, mis 49. Maakohus leidis, et M.F-i tegevus vastab

§ 402kriminaliseerib altkäemaksu võtmise erasektoris.

Samal seisukohal on ka kassatsiooni esitanud prokurör.

§ 4023

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. Kõnealune süüteokoosseis kehtib sellisel kujul alates 1. jaanuarist 2015, mil erasektori korruptsioonisüüteod lahutati ametialastest süütegudest ja sätestati eraldi kuritegudena karistusseadustiku majandussüütegude peatükis. 50. Riigikohus on selgitanud, et

§-s 4023 sätestatud koosseis kaitseb kollektiivsete õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi. Samuti kaitseb

§ 4023

ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-10888/62, p 41). Koosseisu sõnastamisel on lähtutud EL Nõukogu
  3. juuli
  4. a raamotsusest 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (edaspidi raamotsus) ja Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioonist (vastu võetud
  5. jaanuaril 1999, edaspidi konventsioon) (karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE, XII koosseis) seletuskiri).
  6. Raamotsuse artikli 2 lg 1 sätestab kokkuvõtvalt, et liikmesriigid peavad tagama, et kuriteona on käsitatav äritegevuses põhjendamatu eelise nõudmine või vastuvõtmine iseendale või kolmandale isikule, juhtides erasektori üksust või selle heaks töötades, et oma kohustust rikkudes teha või tegemata jätta ükskõik milline tegu. Raamotsuse artikli 1 kohaselt mõistetakse kohustuse rikkumist riigisisese õiguse kohaselt. Kohustuse rikkumise mõiste riigisiseses õiguses peaks vähemalt hõlmama igasugust ebalojaalset käitumist, mis moodustab seadusjärgse kohustuse rikkumise või selliste ametialaste eeskirjade või suuniste rikkumise, mida kohaldatakse isiku äritegevuse suhtes. Sarnane kohustus tuleneb ka konventsiooni artiklist
  8. Eeltoodust tõukuvalt ei ole kolleegiumil kahtlust, et

§ 4023lg 1 katab olukorda, mil isik küsib, aktsepteerib või võtab vastu vara või muud soodustust sellise pädevuse kuritarvitamise eest, 8

(11)1-16-9105 mis on talle antud eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks. Kohtupraktikas on viidatud vajadusele kaitsta eraõigusliku pädevuse andja ja pädevuse saaja vahelist usaldus- ja lojaalsussuhet. Pädeva isiku aususkohustus põhineb tema üldisel lojaalsuskohustusel, mis sõltuvalt asjaoludest võib tuleneda näiteks võlaõigusseaduse § 620 lg-st 1, töölepingu seaduse § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse § -st 35. Osutatud normid teenivad õigussuhte teise poole (käsundi - või tööandja) huve (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 40; 13. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-41-15, p 39). 53. Kolleegiumi hinnangul ei piirdu aga

§ 4023tõlgendus kitsalt eeltooduga, nagu leiab ringkonnakohus.

Kaitstavateks õigushüvedeks on ka korruptsioonivaba ja aus majandustegevus, majandusareng ning vaba konkurents, mistõttu ei saa karistamisväärseks erasektori korruptsiooniks pidada ainuüksi eraõiguslikust isikust pädevuse andja huvide kahjustamist. Eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku tegevus võib vastata

§ 4023

koosseisule ka siis, kui eraõiguslikust isikust pädevuse andja huve ei kahjustatagi, kuid vara või muu soodustuse küsimise, selle lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest kuritarvitatakse kohustust, mis tuleneb majandus- ja kutsetegevust reguleerivatest õigusaktidest, lepingutest vm õiguslikest alustest. Puudub alus väita, et viidatud (mh õigusaktidest tuleneva) pädevuse kuritarvitamine oleks vähem taunitav kui eraõiguslikust isikust pädevuse andja ees lojaalsuskohustuse rikkumine. Kuna erasektori korruptsioonisüüteod paiknevad majandusalaste süütegude peatükis, siis ei kaitsta nimetatud jaos käsitletavate koosseisudega mitte ainult ettevõtjate individuaalseid huvisid, vaid ausat ja korruptsioonivaba majandustegevust erasektoris ja konkurentsi tervikuna. 54. Lisaks vii tab prokurör asjakohaselt, et nii raamotsuse artiklist 5 kui ka konventsiooni artiklist 18 nähtuvalt on oluline, et altkäemaksu võtmise eest erasektoris oleks võimalik karistusõiguslikku vastutust kohaldada ka juriidilise isiku suhtes. Sellega kooskõlaliselt sätestabki

§ 4023lg 2 juriidilise isiku vastutuse.

Kuna

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, on ilmne, et

§ 4023

lg-s 1 sätestatud koosseis ei saa olla piiratud kitsalt vaid juriidilisest isikust pädevuse andja huvide kahjustamisega. See toetab kolleegiumi hinnangul tõlgendust, et pädevus, mille kuritarvitamise eest toimepanija vara või muud soodustust küsib, aktsepteerib või vastu võtab, ei pea olema talle antud tegutsemiseks just pädevuse andnud eraõigusliku isiku huvides. 55. Tõendatud on, et M.F oli X1 OÜ nimel majandustegevuses tegutsemiseks osaühingu volitus. Seega oli M.F eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023lg 1 tähenduses.

Nõustuda tuleb maa- ja ringkonnakohtuga selleski, et M.F oli omanikujärelevalve tegemisel õiguspädevus. On tuvastatud, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ning X1 OÜ sõlmisid 22. septembril 2014 käsunduslepingu, millega X1 OÜ kui käsundisaaja kohustus osutama käsundiandjale omanikujärelevalve teenust Narva Paju Kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamisel. Lepingu punktis 3.1.1 loetleti omanikujärelevalve tegija täpsemad ülesanded, sh kohustus kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele, viidates seejuures ka EhS

(2002)§- le
  1. Lepingu punkti 8.2 kohaselt oli X1 OÜ kui käsundisaaja esindaja tehnilistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes M.F. Lepingu täitmisena on käsitatav mh Narva linnale seisukoha andmine, kas OÜ X2 tehtud ehitustöö vastab selle vastuvõtmiseks vajalikele nõuetele.
  2. Samuti tuvastasid maa- ja ringkonnakohus nõuetekohaselt, et M.F nõudis süüdistuses märgitud rahasummasid A. S-ilt vastutasuna selle eest, et X1 OÜ aktsepteeriks omanikujärelevalve tegijana OÜ X2 ehitustöid, allkirjastaks ehitusdokumentatsiooni ja üleandmisakti. Erinevalt ringkonnakohtu arusaamast ei välista kolleegiumi hinnangul M.F-i tegevuse kvalifitseerimist

§ 4023lg 1 järgi asjaolu, et M.F pani süüdistuse sisuks oleva teo toime X1 OÜ huvides.

Lojaalsuskohustuse rikkumist X1 OÜ ees ei ole M.F-ile süüdistuses ette heidetud. M.F kuritarvitas omanikujärelevalve tegemise pädevust, mis tulenes X1 OÜ ja Narva linna vahel sõlmitud 9

(11)1-16-9105 käsunduslepingust, samuti ehitusseadusest ja selle alusel kehtestatud omanikujärelevalve tegemise korrast. Omanikujärelevalve tegija pidi olema ehitajast sõltumatu (omanikujärelevalve tegemise korra § 3 lg 1). Omanikujärelevalve tegemisel on tasu eest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine (vt otsuse p 45) seega käsitatav pädevuse kuritarvitamisena

§ 4023lg 1 tähenduses.

57. Kassatsioonimenetluses esitatud väited ei kummuta maa - ja ringkonnakohtu järeldust, et 3 süüdistatava tegevus oli tahtlik. Seega pani M.F toime

§ 402lg-s 1 sätestatud kuriteo.

3 Kuna

§ 294

lg 1 ja § 402 lg 1 sanktsioonid on kattuvad, nähes ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, ei mõjuta süüdistatava tegevuse karistusõigusliku hinnangu muutmine talle mõistetavat karistust. III

  1. Süüdistatava kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Selle kohta märgib kolleegium järgmist.
  2. Riigikohus on selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitab toiming, mis sisaldab viidet teabele, et kahtlustatav on väidetavalt toime pannud kuriteo , ja mõjutab seega tema olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine – kui esimene menetlustoiming isiku olukorda oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaja arvestust ei käivita. Menetlusaja kulgemise alguseks võivad sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isikuga seotud valduste läbiotsimine, dokumentide võetus, aga ka isikule süüdistuse esitamine, kui varasemas menetluses teda mõjutavaid toiminguid pole tehtud. Jälitustoiming ei ole üldjuhul käsitatav menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi algusena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-79-16, p 26). Esimesed menetlustoimingud, mis M.F-i olukorda mõjutasid, olid tema kahtlustatavana kinnipidamine ja elukoha läbiotsimine
  5. aprillil
  6. Seega on menetlus praeguseks tema suhtes kestnud ligikaudu 4 aastat ja 6 kuud.
  7. Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, süüdistatava ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. juuni
  9. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-15, p 10).
  10. Kolleegium ei pea käesolevat kriminaalasja küll mahukaks, kuid selle probleemid on õiguslikult keskmisest keerukamad. Kohtueelne menetlus ei kestnud ebamõistlikult pikalt. Kriminaalasi alustati märtsis 2015 ja süüdistusakt saadeti kohtusse
  11. oktoobril
  12. Süüdistatavad anti kohtu alla
  13. märtsil
  14. Kohtulik arutamine toimus maakohtus kuni novembrini
  15. Maakohus tegi otsuse
  16. jaanuaril 2018 ja apellatsioonikohus
  17. juunil
  18. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid nii kaitsjad kui ka prokuratuur. Kuigi kriminaalasja kohtulik menetlus on erinevates kohtuastmetes olnud kokku võrdlemisi ajamahukas, ei ole kolleegiumi hinnangul menetluse mõistlik aeg veel möödunud. IV
  19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 1 , tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu
  20. juuni
  21. a otsuse osas, millega tunnistati M.F süüdi

§ 294lg 1 järgi.

Tühistatud osas tuleb jõustada Viru Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus, millega 3 M.F tunnistati süüdi

§ 402lg 1 järgi.

Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Prokuröri kassatsioon rahuldatakse. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Kuna M.F mõistetakse altkäemaksu võtmises süüdi, ei rahulda kolleegium tema taotlust kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 alusel. 63. M.F-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1 488 eurot (sh käibemaks 248 eurot). Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal 10 tundi ja 15 minutit maa- ja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga nõu pidamiseks, kassatsiooni koostamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul on 10

(11)1-16-9105 kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 5 sätestatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale makstud tasule vastav summa KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.