← Eesti

1-08-13060/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2018 Kohtuasja number 1-08-13060 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu V.J (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Määruskaebuse esitaja Kaitsja advokaat Oleg Gorškaljov Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta.
  7. Jätta V.J-ile Viru Maakohtu
  8. mai
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-082774 mõistetud karistus (kuus kuud vangistust) täitmisele pööramata.
  10. Määruskaebus rahuldada.
  11. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.J-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
  12. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja
  14. mai
  15. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2774 tunnistati V.J süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati V.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 3 kuu võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti KarS § 50 lg 1 alusel V.J-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga üks aasta. KarS § 74 alusel vabastati V.J 6 kuu vangistuse kandmisest tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga ja teda kohustati täitma katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus
  16. juunil
  19. oktoobril 2008 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne V.J suhtes ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli see, et V.J ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
  20. Viru Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a määrusega kuulutati V.J tagaotsitavaks ning tabamisel määrati võtta ta vahi alla.
  24. juulil 2016 saabus Viru Maakohtusse Politsei- ja Piirivalveameti teade, mille kohaselt V.J elab Iirimal, XXX ning kasutab mobiiltelefoni +XXX ja e-posti XXX.
  25. Viru Maakohtu
  26. oktoobri
  27. a määrusega pöörati V.J-ile Viru Maakohtu
  28. mai
  29. a otsusega asjas nr 1-08-2774 (maakohtu määruses ekslikult märgitud nr 1-08-13060) mõistetud karistus 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohtu otsuses märgitud aadressil XXX, Narva V.J ei elanud ega teavitanud eelnevalt oma uuest asukohast. Ta ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elu- ega töökoha muutmiseks. V.J elukaaslase J.V. sõnade järgi elab ja töötab V.J Iirimaal. Seega leidis kohus, et V.J hoidub kohtuotsuste täitmisest tahtlikult kõrvale.
  30. V.J peeti
  31. septembril 2018 Viru Maakohtu
  32. jaanuari
  33. a tagaotsitavaks kuulutamise määruse alusel kinni ning ta toimetati
  34. septembril 2018 küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. Kohus jättis V.J jätkuvalt vahi alla. Veel selgitas kohus süüdimõistetule võimalust vaidlustada karistuse täitmisele pööramise määrust ringkonnakohtus. Kohus juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et V.J on süüdi mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ajal, mil joobeaste ei olnud kuriteokoosseisu realiseerimiseks määrav. V.J süüdimõistmise aluseks oli teo korduvus. Kuna kohtuotsus jõustus üle kümne aasta tagasi, on kriminaaltoimik tänaseks päevaks hävitatud. Kriminaalhooldusametniku toimikust ei selgu, milline oli V.J joobeaste teo toimepanemisel ning kas see täidab ka uue kuriteokoosseisu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  35. V.J kaitsja esitas Viru Maakohtu
  36. oktoobri
  37. a karistuse täitmisele pööramise määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. 7.1 V.J on mõistetud süüdi sõiduauto joobes juhtimise eest ajal, kui joobeaste ei omanud määravat tähendust kuriteokoosseisu jaoks. Kaitsealune juhtis sõiduautot joobeseisundis korduvalt ühe aasta jooksul ja see korduvus tekitas tollel ajal kehtinud KarS § 424 koosseisu (
  38. septembri
  39. a redaktsiooni järgi). Karistuse täitmisele pööramise hetkel kehtis teine KarS § 424 redaktsioon (
  40. jaanuar 2011), milles korduvuse tunnust ei olnud ning kuriteokoosseisu jaoks oli vajalik alkoholijoobe kindla astme tuvastamine kooskõlas LS §-ga
  41. 7.2 Karistuse täitmisele pööramise hetkeks ei olnud V.J tegevused karistatavad kuriteona, vaid olid väärteod ning vastavalt KarS § 5 lg-le 2 ei saanud kohus talle määratud tingimisi karistust reaalselt täitmisele pöörata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2

(4)
  1. Kriminaalkolleegium, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse, selle peale esitatud kaebuse ning asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus V.J karistuse täitmisele pööramise kohta tuleb tühistada.
  2. KarS § 5 lg 2 lausetest 2 ja 3 nähtub, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.
  3. V.J tunnistati Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a otsusega süüdi selles, et tema, olles
  6. novembril 2006 karistatud LS § 7419 lg 1 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas
  7. jaanuaril 2007 ja
  8. oktoobril 2007 mootorsõidukit, olles joobeseisundis. V.J suhtes kohaldati alkotesti alkomeeter LION 500 abil ja fikseeriti alkoholijoobe olemasolu. Tema tegu kvalifitseeriti KarS § 424 järgi.
  9. V.J-ile etteheidetud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 424 sätestas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega eeldas kuriteokoosseisu realiseerimine teo korduvust ning juhi joobeaste ei omanud tähtsust. V.J-ile nende tegude eest mõistetud karistuse täitmisele pööramise ajaks oli seadust muudetud ning KarS § 424 järgi sai karistatavaks mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis (muudatus jõustus
  10. jaanuaril 2011). Joobeseisundi tuvastamiseks tuleb kindlaks teha alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus või veres ning kontrollida, kas see ületab seaduses sätestatud määra.
  11. Eelnevast nähtub, et kohtuotsuse tegemise ja mõistetud karistuse täitmisele pööramise vahelisel ajal on seadus muutunud ning karistust täitmisele pöörates pidi kohus kontrollima, kas tegu, mille eest V.J-ile karistus mõisteti, on jätkuvalt kuriteona karistatav. Selleks tuli kohtul tuvastada, kas V.J joobeaste süüdistuses toodud kuupäevadel mootorsõidukit juhtides ületas LS § 69 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud piirmäära, st oli käsitletav alkoholijoobena.
  12. Kohtuotsusest nähtub, et V.J joobeseisundit on kontrollitud alkomeetriga LION 500 ja fikseeritud alkoholijoobe olemasolu. Konkreetseid joobeastmeid kohtuotsuses välja toodud ei ole. Ringkonnakohus püüdis välja nõuda kriminaalasja materjale, et asjas kogutud tõenditega tutvuda ning kontrollida, kas V.J juhtis sõidukit kriminaalses joobes, ent Viru Maakohtust saadud vastuse kohaselt on kriminaaltoimik nr 1-08-2774 seoses säilitustähtaja möödumisega maha kantud. Seega puudub kohtul käesoleval ajal võimalus veenduda, et V.J poolt
  13. jaanuaril ja
  14. oktoobril 2007 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on jätkuvalt karistatav kuriteo ja mitte väärteona. Sel põhjusel on ka välistatud V.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine.
  15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega jätab V.J-ile Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja
  16. mai
  17. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-2774 mõistetud karistuse täitmisele pööramata.
  18. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust ühe tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning 3
(4)tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 1 järgi riigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.