← Eesti

1-16-6512/64

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-16-6512

  1. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi W.J süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin
  4. oktoober 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. novembri
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus W.J süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.
  10. Saata kriminaalasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  11. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  12. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks W.J-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega tunnistati W.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht kannatanu elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb puuduv töövõime, ning talle mõisteti karistuseks neli aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui W.J ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1-16-6512 1.
  16. W.J tunnistati süüdi kokkuvõtvalt järgnevas. Seltskond inimesi, sh kannatanu X ja süüdistatav W.J , tarbis viimase xxxxxxxxxxx korteris
  17. jaanuari
  18. a õhtul ühiselt alkoholi. Kui kesköö paiku asus raskes joobes kannatanu urineerima köögi kraanikaussi, tõmbas süüdistatav kannatanu kraanikausi juurest eemale ja lõi teda rusikaga kaela. Kannatanu kukkus selili maha. Löök tekitas kannatanule valu, pehmete kudede turse ja kaelale lülisamba piirkonda verevalumid, aga samuti kaelalülide nihestuse. Eeltoodud tervisekahjustused on koosmõjus eluohtlikud ja nendest tingitud trauma tüsistusena tekkis kannatanul seljaaju kompressioon koos jalgade täieliku ning käte osalise halvatusega, s.o tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb püsiv töövõimetus. Seega on saabunud KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud enamohtlikud tagajärjed. 1.
  19. Maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav kannatanut lüües otsese tahtlusega. Süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta kannatanut lüüa vastu lõuga. On võimalik, et süüdistatava löök tabas lõua asemel kogemata kaela, kusjuures n-ö möödalöömine võis olla põhjustatud ka kannatanu ootamatust liigutusest, millele süüdistatav ei suutnud reageerida. Kuivõrd süüdistatav oli joobes, ei pruukinud ta aru saada, et lõi kannatanut vastu kaela, mitte näkku, sest need asuvad lähestikku. Enamohtliku tagajärje põhjustas süüdistatav aga hooletusest. Ta ei teadvustanud, et löögiga võivad kaasneda niivõrd rasked tagajärjed. Seega vastab süüdistatava tegu KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 tunnustele. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1.
  20. Kaitseversioon, mille kohaselt ei tabanud süüdistatava löök kannatanu kaela ja tervisekahjustused tekkisid kas kannatanu kukkumise tagajärjel, hiljem koju transportimisel või kodus olles, on välistatud. Kannatanu näol ei ole löögile viitavaid jälgi, küll aga on see ta kaelal. Vigastust ei saanud põhjustada kukkumine, kuna vigastuse tekkemehhanism eeldas eest taha suunduvat lööki kaela pihta. Seega saanuks selline vigastus tekkida kukkumisel vaid juhul, kui isik kukkunuks maha nägu ees, tabades kaelaga lävepakku või muud kõrgemat objekti. Kannatanu kukkus aga maha selili. Kuna kannatanu oli enne lööki liikumisvõimeline, pärast lööki aga ei suutnud ta liigutada oma jäsemeid ega põrandalt istuli tõusta, ei saanud vigastus tekkida ka hiljem. 1.
  21. Karistuse mõistmisel märkis kohus, et tegemist ei olnud peksmisega, vaid üksiku halvasti sihitud löögiga. Tõenäoliselt süüdistatav ei eeldanud, et kannatanu võiks kukkuda, kuna nad olid sarnase kehaehituse ja -kaaluga. Kuigi löökide tõttu tekivad sellised tagajärjed harva, pidi süüdistatav hoomama, et teise inimese pea piirkonda löömine võib kaasa tuua mistahes vigastuse. Kohus arvestas, et süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja et kannatanu löömise kutsus esile tema enda kohatu käitumine. Sellest tulenevalt karistas kohus W.J-i KarS § 118 lg-s 1 ette nähtud karistusraami miinimummääras, s.o nelja-aastase vangistusega, mille jättis nelja-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
  22. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, taotledes otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, milles kvalifitseeritaks W.J tegu ümber KarS § 121 lg 1 järgi ja mõistetaks talle kergem karistus.
  23. Tartu Ringkonnakohtu
  24. märtsi
  25. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus veenvalt, et süüdistatav lõi kannatanut kaela ja see põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud tagajärje. Maakohus leidis õigesti, et süüdistatava tegu on tahtlik ja rasked tagajärjed põhjustati ettevaatamatusest. Kuna õigusvastasust ja 2

(4)1-16-6512 süüd välistavaid asjaolusid ei ole, kvalifitseeris maakohus W.J-i eo õigesti KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni W.J kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes leiab, et kohtute otsused tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Tõenditest ei nähtu, et kannatanul tekkisid rasked vigastused just löögi tagajärjel, mitte kannatanu hilisemal koju toimetamisel või ajal, mil kannatanu viibis kodus. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks. 4.
  3. Kohtud ei ole välja selgitanud, millele oli süüdistatava tahtlus löögi hetkel suunatud. Kaitsja hinnangul võis W.J tahtlus hõlmata kannatanule löögiga valu põhjustamise, kuid kohtud pole tuvastanud tema tahtlust tekitada kannatanule mistahes tervisekahjustust. Seega ei saanud kohtud kvalifitseerida W.J tegu KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Kassatsioonivastus
  4. Prokuratuur leiab kassatsioonivastuses, et kohtute otsused on seaduslikud ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kohtud on veenvalt tuvastanud, et saabunud tagajärjed põhjustas W.J löök vastu kannatanu kaela. Samuti tuvastati kohtumenetluses, et W.J lõi kannatanut otsese tahtlusega niivõrd tugevalt, et viimane kukkus. Lüües inimest elutähtsasse organisse – pea ja kaela piirkonda –, peab lööja vähemalt möönma kannatanu tervise kahjustamist. Tervise kahjustamiseks ei pea kannatanut lööma kindel arv kordi, vaid arvestada tuleb ka konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid, sh lööja meelestatust ja löögi tugevust. Seega on kohtute otsused kooskõlas varasema Riigikohtu praktikaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kassaatori hinnangul ei ole tõendatud, et just süüdistatava tegu põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud raskete tagajärgede saabumise. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kohtute siseveendumuse kujunemine selles küsimuses on jälgitav ja kaitseversioonid vigastuse hüpoteetiliste alternatiivsete põhjuste kohta on veenvalt ümber lükatud. Kassaatori mittenõustumine kohtute seisukohtadega ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-55-14, p 143). Seega jääb kassatsioon selles osas tagajärjetuks.
  8. Tähelepanu väärib aga kassatsioonis esitatud etteheide, mille kohaselt on kohtud W.J teo kvalifitseerinud KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, ilma et oleks tuvastatud W.J tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheide põhjendatud. 3
(4)1-16-6512
  1. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1–7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-11;
  4. detsembri
  5. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16;
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p-d 10.1-10.2). Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 12).
  8. Maakohus märkis otsuses, et W.J lõi kannatanut otsese tahtlusega ja põhjustas KarS § 118 lg 1 p-des 1 ja 2 kirjeldatud rasked tagajärjed ettevaatamatusest. Maakohus ei hinnanud aga, kas süüdistatava tahtlus hõlmas teo toimepanemise hetkel kannatanule KarS § 121 lg 1 alt-le 1 vastava tervisekahjustuse põhjustamist. Kuigi ringkonnakohus nentis õigesti, et „tervise kahjustamise osas peab teo toimepanijal olema igal juhul tahtlus“, ei hinnanud ka ringkonnakohus konkreetsel juhul tekitatud tervisekahjustuse tekitamise kaetust tahtlusega. Jaatamaks antud juhul isiku vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleks tuvastada, et W.J pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused, s.o kaela lülisamba verevalumid ja kaelalülide nihestuse. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). KarS § 19 järgi ei pea aga teo toimepanija tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o seda, et saabunud verevalumid ja kaelalülide nihestus osutuvad või kujunevad eluohtlikuks KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes või toovad kaasa osalise halvatuse ja selle tõttu töövõime kaotuse KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes.
  9. Jättes nõuetekohaselt tuvastamata süüdistatava tahtluse tekitada kannatanule tervisekahjustus, kuid kvalifitseerides tema teo KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, on kohtud oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 362 p-de 1 ja 2 tähenduses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  10. novembri
  11. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  12. märtsi
  13. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  14. W.J kaitsja K. Kutsar esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 150 euro suuruses summas, sh käibemaks 25 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kaks ja pool tundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
  15. juuli
  16. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. See menetluskulu jääb KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.