1-19-2585/57

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-19-2585

1. aprill 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi R. V. (endine R.) süüditunnistamises KarS § 214 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus Vaidlustatud kohtulahend R. V. kaitsja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste, teistmisavaldus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Riigiprokuratuuri riigiprokurör Vahur Verte
4. märts 2021, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsus osaliselt, s.o R. V. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises.
8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista R. V. KarS § 214 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi õigeks ning jätta R. V. kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu riigi kanda.
9. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
10. Mõista Eesti Vabariigilt R. V. kasuks välja 300 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. mai
13. a otsusega tunnistati R. V. kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi Urmas Velsi ja Aap Velsi poolt W. N-ilt raha väljapressimisele kaasaaitamises. R. V-i karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti nelja aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Temalt mõisteti välja menetluskulud kokku 4042 eurot ja W. N-i kasuks 248,63 eurot. Kohtuotsus jõustus
14. mail
16. Harju Maakohtu
17. märtsi
18. a üldmenetluses tehtud otsusega mõisteti A. ja U. Vels W. Niga seotud teos tõendamatuse tõttu õigeks.
19. Tallinna Ringkonnakohtu
20. juuni
21. a otsusega jäi Harju Maakohtu
22. märtsi
23. a otsus A. ja U. Velsi õigeksmõistmises W. N-ilt raha väljapressimise süüdistuses muutmata. 1-19-2585 Ringkonnakohtu otsus jõustus selles osas
24. jaanuaril 2021, kui Riigikohus jättis prokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. R. V-i kaitsja taotleb teistmisavalduses Harju Maakohtu
26. mai
27. a otsuse tühistamist ja R. V-i õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. R. V. mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi kaasaaitamises kuriteole, mille täideviijad mõisteti üldmenetluses õigeks. See vastuolu jõustunud kohtuotsuste vahel tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 8 alusel teistmismenetluses kõrvaldada.
28. Prokuratuur leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja R. V. tuleb õigeks mõista. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. A. ja U. Vels mõisteti jõustunud otsusega õigeks W. N-ilt raha väljapressimises. R. V. on sellele teole kaasaaitamises aga kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud. Seega on teistmisavaldus põhjendatud.
30. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda (KrMS § 373 lg 3). Kuna teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
31. mai
32. a otsuse kriminaalasjas nr 1-19-2585 osaliselt, s.t R. V-i süüditunnistamises ja karistamises ning temalt menetluskulude väljamõistmises. W. N-i tsiviilhagi osas jätab kolleegium menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg-le 1 ja § 703 lg-le 2 tuginevalt uuendamata.
33. Prokuratuuri hinnangul tuleb R. V. õigeks mõista. Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. R. V. tuleb süüdistusest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel õigeks mõista (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. oktoobri
35. a määrus nr 1-15-3555/141, p 23).
36. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
37. mai
38. a otsuse osaliselt, s.o R. V-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises, ning mõistab R. V-i selles süüdistuses õigeks. Kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses R. V-i kaitsjale määratud tasu jääb KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus jõusse. Teistmisavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
39. Kaitsja taotleb teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud 1223,59 euro suuruse tasu (sh käibemaks) hüvitamist. Taotlusele lisatud arve ja spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal erinevateks toiminguteks kokku 7 tundi 17 minutit tunnitasu määraga 140 eurot, millele lisandus käibemaks. Teistmisasja lihtsakoelisust ja asjaolude selgust arvestades ei pea kolleegium teistmisavalduse esitamiseks kulutatud aega põhjendatuks. Riigikohus loeb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks 300 euro ulatuses. See summa tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel riigilt R. Vi kasuks välja mõista. 2