KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. september 2022 Kriminaalasja number 1-22-822 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsn

§ 25

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. aprilli 2022 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav M.R ja kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav M.R , isikukood: XXX, elukoht: XXX, viibib Viru Vanglas, varasemalt karistatud 3 korda. Tõkend – vahistamine alates 13.01.2022 Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. aprilli 2022 otsus osaliselt, s.o - M.R-ile KarS §

§ 25lg 2 järgi ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuses ning lõpliku ärakandmisele jääva karistuse osas.

1. Mõista M.R-ile KarS § 200 lg 2 p 8 – 25 lg 2 järgi ja KarS § 60 lg-t 3 kohaldades karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust eelmise 03.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 kuu 22 päeva vangistuse võrra, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 13.01.2022 kuni 28.02.2022, s.o. 1 kuu ja 15 päeva ning lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme ) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.04.
5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatava M.R apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kaudu 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 28 senti, sealhulgas käibemaks 57 (viiskümmend seitse) eurot 88 senti, vandeadvokaadi abi Igor Beluginile süüdistatav M.R määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Punktis 6 nimetatud menetluskulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. M.R-i süüdistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi selles, et tema 13.01.2022 kella 19.38 paiku Ida-Virumaal Jõhvis Narva mnt 8 keskuse „Jewe“ juures küsis avatud aknaga autos istuvalt D.Š. ilt suitsu. D.Š. i keeldumise peale M.R nõudis raha. Kannatanu keeldumise peale M.R võttis taskust hoiatuspüstoli BLOW TR 1402, mis Relvaseaduse § 11 p 7 ja § 18 lg 1 p 21 mõttes on piiramata tsiviilkäibega relv, suunas püstoli kannatanule eesmärgiga kannatanut hirmutada ja seeläbi ebaseaduslikult omastada kannatanu raha. Kannatanu tundis hirmu, hakkas kartma ning värisema. Kannatanu järjekordse keeldumise peale M.R pani püstoli enda taskusse, kuid võttis taskust ühe käega avamismehhanismiga taskunoa, mille teraga on võimalik tekitada tervisekahjustusi, suunas selle kannatanule ning küsis: „Aga nii?“. Kannatanu ütles, et tal pole raha ja peab ära sõitma, mispeale sõitis autoga M.R juurest ära. M.R-il ei õnnestunud hõivata kannatanu raha ja tema tegu jäi katse staadiumisse. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 08.04.2022 otsusega karistati M.R-i KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 3 aastat. Kar

S § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust eelmise 03.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 22 päeva vangistuse võrra, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 13.01.2022 kuni 28.02.2022, s.o. 1 kuu 15 päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.04.

2. Maakohus asus seisukohale, et M.R süü on tõendatud. 3.
3. Maakohus luges kannatanu ja asjatundja ütlused ja kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid usaldusväärseteks. Tõendid on lubatavad, sest on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu D.Š. i ja asjatundja A.V. ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – häirekeskuse kõne salvestuse vaatlusega, Selveri parkla ja Nõmme kaupluse kaamera salvestise vaatlusega, asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi püstolit ja nuga, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, tunnistaja K.K. u ülekuulamise protokolli lisaga. 3.
4. Kannatanu D.Š. i ütluste kohaselt oli ta 13.01.2022 kell 19.30 Jõhvis Jewe keskuse juures oma autos Škoda Octavia juhiistmel. Juhiukse juurde tuli pikka kasvu mees hallis mantlis, must mustriga müts, hall kampsun, tumedad jalatsid. Mees kaebas algul oma elu peale, näitas taskust münte, et tal on vähe raha, küsis välgumihklit. Tema vastas, et suitsetab elektroonilist sigaretti. Mees pani mündid ära ja võttis välja püstoli ja küsis, kas raha on. Aken oli alla lastud ja ta 2 suunas püstoli juhi akna juurde. Ta vastas, et raha ei ole, tundis väikest värinat. Mees pani püstoli taskusse ja võttis jope taskust noa välja ja küsis „Kas nii on?“. Sai aru, et ta küsis seda raha kohta. Nuga oli autos sees temale lähedal. Tal oli hirm, et mees võib talle valu tekitada või autot kriimustada, pani sisse tagumise käigu ja helistas politseisse. Mees läks Jewe keskuse sissepääsu juurde. Mees oli ebaadekvaatne, joobes, koordinatsioon rikutud. Ta nägi kuidas tuli politsei ja mees kinni peeti. Häirekeskusele ütles, et mees lubas ta maha lasta, kuna oli hirmul ja arvas, et nii tuleb politsei kiiremini. Tegelikult mees seda ei öelnud. Mees ei pakkunud talle midagi müügiks. 3.
5. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi 13.01.2022 kell 19.38 häirekeskusesse tehtud kõnet numbrilt 5373
6. Kannatanu teatas, et Jewe keskuse parklas käib purjus noormees relva ja noaga. Võttis tema nähes püstoli ja noa välja ning ütles, et laseb maha. 3.
7. Samuti on kannatanu kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi Jõhvis Narva mnt 8 Selveri parklas asuva kaamera salvestist ning Jõhvis Raudtee 1 asuva Nõmme kaupluse kaamera salvestist. 13.01.2022 kell 19.35 on Selveri kaamerast näha, kuidas tumehalli parkaga, tumesiniste pükste, musta talvemütsi ja valge maskiga mees seisab alkoholipoe ees sinaka Škoda Octavia juhiukse juures ja räägib autojuhiga. Nõmme alkoholipoe 13.01.2022 salvestuselt ch11_20220113203711 on näha, et meesterahvas räägib Škoda juhiukse juures ning hakkab midagi jope või pükste taskust haarama/otsima. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 13.01.2022 kell 19.46 peeti kinni M.R . Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tuvastati M.R-il 13.01.2022 kell 20.09 alkoholijoove 0,73 mg/l väljahingatavas õhus. Ei olnud võimeline selgitusi andma, tasakaaluhäired, ei ole võimeline seisma. 3.
8. Tunnistaja K.K. u ülekuulamise protokollist avaldub, et protokolli lisaks on stardipüstol, salv, 10 paukpadrunit ja taskunuga, mis võeti ära M.R-ilt tema kinnipidamisel. 3.
9. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et peale juhtunut helistas kannatanu kohe häirekeskusesse, mis omakorda näitab, et kannatanu oli hirmunud süüdistatava tegudest, kannatanu suhtus süüdistatava sõnadesse ja tegudesse tõsiselt. Päras politsei kohale saabumist, peeti M.R kinni ja temalt võeti ära D.Š. i poolt kirjeldatud esemed – nuga ja hoiatuspüstol, mis kinnitab D.Š. i ütlusi. 3.
10. Süüdimõistva kohtuotsuse rajamist vaid ühele tõendile, käesoleval juhul kannatanu D.Š. i ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. 3.
11. Süüdistatav M.R andis ütlusi, et ta läks parkimisplatsile, et inimestelt raha küsida. Tahtis kellelegi müüa püstolit ja nuga mida tal enam vaja polnud ning laserit mis tal oli kaasas. See roheline valgus videos oli laserist. Ta pakkus neid algul noormeestele, pärast kannatanule. Ta näitas kannatanule laserit, kuid ta ei tahtnud seda, püstolit ka ei tahtnud, siis võttis välja noa ja pakkus seda osta 5 euro eest. Kuna kannatanu midagi osta ei tahtnud, läks ta teiste inimeste poole ja kannatanu sõitis ära. Kannatanut ta ei ähvardanud, ega suunanud relva tema poole. Ta oli alkoholijoobes ja võttis ka tablette. Kannatanu oli hirmunud. Ta seisis auto aknast 50 cm kaugusel. 3 3.
12. Maakohus suhtus M.R ütlustesse kriitiliselt. Arvestades seisundit, milles viibis M.R teo toimepanemisel – M.R-il tuvastati 13.01.2022 kell 20.09 alkoholijoove 0,73 mg/l väljahingatavas õhus; ta ei olnud võimeline selgitusi andma, tasakaaluhäired, ei ole võimeline seisma (tõendavad kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll), siis ei saanud süüdistatav nii hästi mäletada asjaolusid nagu ta kirjeldab oma ütlustes. Kohtu hinnangul on M.R ütlused ebausaldusväärsed ja end õigustavad, tema ütlused on vastuolus ka kannatanu ütlustega. 3.
13. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et kannatanu sai süüdistatava tegudest valesti aru. Kohtu hinnangul kannatanu ütlustest tuleneb üheselt mõistetavalt, et M.R nõudis vägivallaga D.Š. ilt raha. Mees pani mündid ära ja võttis välja püstoli ja küsis, kas raha on. Aken oli alla lastud ja ta suunas püstoli juhi akna juurde. Kannatanu vastas, et raha ei ole, tundis väikest värinat. Mees pani püstoli taskusse ja võttis jope taskust noa välja ja küsis „Kas nii on?“. Kannatanu sai aru, et ta küsis seda raha kohta. Kannatanu seletas, et mees ei pakkunud talle midagi müügiks. 3.
14. Uuritavas asjas kasutas süüdistatav hoiatuspüstolit BLOW TR 1402, mis Relvaseaduse § 11 p 7 ja § 18 lg 1 p 21 mõttes on piiramata tsiviilkäibega relv ning avanemismehhanismiga taskunuga, mis on relvana kasutatavaks esemeks. Asjatundja A.V. andis ütlusi, et asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on tegu hoiatus ja signaalrelvaga, stardipüstoliga. Peab olema jäigalt kinnitatud relvaraami külge, relvaraamil peab olema püsivalt paigaldatud takistus, mis ei võimalda tulistada gaasipadruneid gaasilaenguga, peab olema padrunipesa või relvarauda puuritud auk kust tulevad välja paukpadruni püssirohu gaasid, need on sellel relval olemas. Relva ja noa kasutamine oli psüühilise vägivalla toimepanemise vahendiks. Süüdistatav suunas algul relva ja hiljem noa kannatanu suunas ning küsis, kas tal on raha. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta hirmul ja värises, kuna kartis, et süüdistatav teeb temale viga või kriimustab autot. 3.
15. Kuritegu jäi katse staadiumisse M.R-ist olenematul põhjusel, kuna kannatanu sõitis sündmuskohalt minema. Kohtu hinnangul on tegemist lõpetatud röövimise katsega ning M.R tegi kõik, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost pidi vajalikuks röövimise lõpuleviimiseks. M.R soovis saada kannatanult raha ning selle eesmärgil kasutas D.Š. i suhtes psüühilist vägivalda, suunates vahetult kannatanu peale püstoli ja noa. Sellega oli täidetud KarS §

§ 25lg 2 objektiivne koosseis. 3.13. Kohus leidis, et M.R pani röövimise katse toime otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Maakohtu seisukoht karistuse osas. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo katse otsese tahtlusega. M.R poolt toimepandud kuritegu oli suunatud omandi ja inimese psüühilise tervise vastu. M.R tegu ei põhjustanud raskeid tagajärge ja jäi katse staadiumisse. M.R on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58 mõttes puuduvad. 4 Maakohus arvestas M.R isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning et tegu oli toime pandud katseajal. M.R-ile tuleb mõista reaalne vangistus KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammääras. Karistusest tuleb ma arvestada vahi all olemise aeg ning tuleb moodustada liitkaristus. Apellatsioonid
3. Viru Maakohtu 08.04.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M.R kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes palub tühistada maakohtu otsus ja lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega. Samuti jätta kohtueelses menetluses, maakohtus ja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, hindas ühekülgselt kogutud tõendeid, otsuse aluseks on ainult kannatanu ütlused, süüdistatava seisukohta ei ole arvestatud ning tõendite kogumit on valesti tõlgendatud. 6.
4. Apellandi arvates kvalifitseeris maakohus ekslikult süüdistatava teo KarS § 200 lg 2 p 8 järgi. Süüdistatav eitab, et tal oli soov kannatanut röövida ja asjas uuritud tõendid, eriti sündmuskoha videosalvestis, kinnitavad süüdistatava seisukohta. 6.
5. Maakohus luges kannatanu ja asjatundja ütlusi, kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Apellandi arvates on kannatanu ütlused vastuolus videosalvestisega, kust on näha, et viimasena, kell 19.33 (videosalvestises 20.33) näitas süüdistatav kannatanule laserpointerit. Selle rohelise värviga laserkiir on videol hästi näha. See tähendab, et peale püstoli ja noa kannatanule näitamist süüdistatav ja kannatanu midagi arutasid omavahel rahulikult. Selles osas kirjeldab süüdistus valesti sündmuste käiku ning pärast relva ja noa kannatanule näitamist ei lahkunud ta koheselt sündmuskohalt, vaid arutles süüdistatavaga laserosuti üle. Sel põhjusel apellant arvab, et maakohus põhjendamatult ei võtnud lahendi tegemisel aluseks süüdistatava ütlusi ning seetõttu tõlgendas valesti süüdistatava tahtlust. 6.
6. Apellandi arvates ei teinud süüdistatav sihipäraseid toiminguid kannatanult raha äravõtmiseks. Süüdistatava sõnul tema ainult küsis kannatanult, kas viimasel on raha ja näitas kannatanule hoiatuspüstolit ja nuga eesmärgiga välja selgitada, kas kannatanul on raha või mitte nende asjade ostmiseks. Kannatanu ei ole selles osas nõus süüdistatavaga. Kannatanu segadust sündmuskohal saab seletada ka süüdistatava ebaselge kõnega. Süüdistatava kõne ebaselgusele aitas kaasa ka platsil olnud tavaline müra ning kannatanu autos mängiv muusika. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll koostatipolitseis kell 20.09, s.o pool tundi peale sündmust. See protokoll kirjeldab süüdistatava käitumist järgmiselt: „Räägib väga aeglaselt, räägib segast juttu, pole aru saada millest räägib“. Apellandi arvates väärib süüdistatava jutu kirjeldus eriti tähelepanu kuna kuriteokoosseis põhineb sellel, mida kannatanu sai aru süüdistatava sõnadest. Nendel põhjustel tõlgendas kannatanu valesti süüdistatava kavatsust ja tema poolt kannatanule öeldud fraase. Ainult sellise järelduse saab teha arusaamatusest, mis tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel. 6.
7. Maakohtu otsus põhineb peamiselt kannatanu seisukohal, et süüdistatav nõudis temalt raha. Apellandi arvates selline lähenemine põhjustas kohtu vea, kuna on täielikult seotud kannatanu arvamusega. Lisaks on selline lähenemine vastuolus KrMS § 7 lg 3 seisukohaga, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdistatav algusest peale ei ole muutnud oma seisukohta toimunus. Aga kannatanu ütles häirekeskusse helistamisel, et süüdistatav ähvardas teda tapmisega. Hiljem küll kannatanu seletas, miks telefonitsi andis tegelikkusele mittevastavaid seletusi, et süüdistatav ähvardas 5 tapmisega. Aga ei saa välistada ka seda, et hiljem, ülekuulamisel ta ka tõlgendas süüdistatava käitumist sündmuskohal liiga ohtlikuna, et õigustada oma pöördumist häirekeskusesse. Apellandi arvates kinnitavad asjas kogutud tõendid süüdistatava ütlusi. Seetõttu ei saa nõustuda sellega, et maakohus tugines oma otsuses täielikult kannatanu arvamusele. 6.
8. Apellandi arvates ei võtnud maakohus otsuse tegemisel arvesse, et süüdistatava versioon on enim usaldusväärne. Kannatanu tõlgendas valesti süüdistatava kavatsust ja tema poolt kannatanule väljendatud fraase. Süüdistatava kõnnak, žestid sündmuskohal oli aeglased ja ebakindlad. Samamoodi liikus süüdistatav, kui läks lõpuks auto juurest eemale. Selline käitumine ei sarnane röövimisele või röövimise katsele. Auto taganes sündmuskohalt aeglaselt, mis näitab, et ohtu autojuhile ei ole. Süüdistatav ei kavatsenud autosse hüpata röövimise jätkamiseks. Ta kõndis rahulikult auto juurest minema. 6.
9. Apellandi hinnangul tuleb süüdistatava tegu uurida väärteomenetluse korras korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 alusel avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisena, mis on karistatav KarS § 262 järgi ning relvaseaduse § 50 lg 3 p 1 alusel relva/laskemoona kandmine alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, mis on karistatav relvaseaduse § 8910 järgi. Seega taotleb kaitsja käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetada ning saata asi politseile edaspidi menetlemiseks väärteomenetluse korras.
10. Apellatsiooni esitas süüdistatav M.R , kes palub tühistada maakohtu otsus ja teda röövimise katses õigeks mõista. Süüdistatav leiab, et talle oleks õige karistus mitte 3 aastat vanglas, vaid 6 kuud. Kaebuses väidab süüdistatav esmalt, et ta pole vägivaldne isik. Ta ei tahtnud noort meest mitte röövida, vaid talle maha müüa laserit hinnaga 30 eurot, püstolit 50 eurot ja nuga 5 eurot. Ta küsis viisakalt raha, ei hirmutanud teda. Süüdistatav väidab, et kannatanu valetab ja oli paanikas. Kui ta oleks tõepoolest röövida tahtnud, oleks ta relva kannatanule pähe surunud ja autost välja käsutanud.
11. Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 määrusega anti menetlusosalistele seoses asja kirjalikus menetluses läbivaatamisega õigus esitada seisukohti esitatud apellatsioonide kohta, sh taotlusi ja taandusi, kuni 30.06.
13. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus uuris kriminaalasjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli, otsust ja esitatud apellatsioone ning leiab, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid õigeksmõistmise taotluses jäävad rahuldamata. Tähelepanu väärib aga süüdistatava M.R taotlus talle mõistetud karistuse kergendamise osas.
15. Kokkuvõtlikult pole kaitsja nõus maakohtu otsuses esitatud järeldustega, mille kohaselt kohus eelistas ja pidas usaldusväärseks kannatanu ütlusi. Apellatsioonis väidetakse samuti üldsõnaliselt, et maakohus rikkus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust. Samas pole mingit konkreetset menetlusnormide rikkumist välja toodud. Siinkohal tuleb korrata kohtupraktikas kinnistunud arusaama, et kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda veel menetlusõiguse olulist rikkumist. 6
16. Apellatsioonis esitatakse endiselt kaitseväiteid, mis olid püstitatud juba maakohtus ning millised maakohus on põhjalikult, veenvalt ja jälgitavalt kummutanud. Kaitsja seisukoht, mille kohaselt tuleneb maakohtus uuritud tõenditest, et süüdistatav pole röövimise katset toime pannud ja maakohus on alusetult teinud süüdimõistva kohtuotsuse, kinnitust ei leidnud. Samuti pole tuvastamist leidnud, et süüdistatava tegevus vastaks väärteo tunnustele.
17. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendite analüüsist tulenevalt veatult tuvastanud uuritava sündmuse käigu ja süüdistuse seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Maakohtule ei saa ette heita, et mingi oluline asjaolu oleks jäänud kindlaks tegemata.
18. Kaitsja püüab järjekindlalt väita, et olukorra õige hindamise viga tuleneb kannatanu isikust, kes tajus tähtsust omavaid asjaolusid valesti ja seda süüdistatava kahjuks. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta ja on veendunud, et kannatanu D.Š. il puudub mingigi mõistlik põhjendus alusetult süüstada või üldse välja mõelda süüdistatava tegevuse detaile, mis uuritud tõendite põhjal on tõendamist leidnud.
19. Kolleegium leiab, et iseenesest pole tegemist keeruka kuriteosündmusega. Kannatanu D.Š. on kirjeldanud kuidas süüdistatav suunas püstoli juhi alla lastud akna juurde, kus ta parajasti sõiduki esiistmel istus. „… võttis välja püstoli ja küsis. Kas nii sul on raha.“ Kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, siis pani mees püstoli ära jope taskusse ja võttis taskust välja noa. Kannatanu nägi noa tera, mis oli talle väga lähedal ja süüdistatav küsis, „kas nii on ?“ Küsimusele kohtus „mis Teie sel hetkel enda jaoks otsustasite, mida ta silmas pidas ?“, vastas kannatanu, et „raha.“ (Ko To tl 21p) Kannatanu ütluste kohaselt noa väljavõtmine häiris teda, tal oli hirm, pani sõidukile tagumise käigu sisse ning mõni hetk hiljem helistas häirekeskusesse. Kannatanult on konkreetselt küsitud, kas süüdistatav pakkus talle midagi müüa ning kannatanu on vastanud sellele küsimusele kindlalt eitavalt. Nendevaheline vestlus toimus vene keeles, mistõttu neil keelebarjääri polnud ja nad sai üksteisest väga hästi aru.
20. Süüdistataval endal oli võimalus samuti maakohtus kannatanut küsitleda. Küsimusele, miks kannatanu leidis, et süüdistatav kavatses teda röövida, vastas kannatanu „näitasite kätt, et ei ole raha ja siis võtsite püstoli välja ja küsisite, kas nii on.“ Süüdistatav küsis kannatanult, et kui palju ta raha küsis ning kannatanu vastas „küsisite, kas raha on või mitte.“ (Ko To tl 22p)
21. Prokurör küsis süüdistatavalt, kas kannatanul sai tekkida hirm kui näidatakse püstolit ja nuga ning M.R vastas seepeale ebalevalt: „ Ei tea, aga ta ütles, et tundis. Ei oleks pidanud. Oleks pidanud pakkuma müüa püstolit, mitte küsida raha.“ Süüdistatav näitas kannatanule püstolit ja nuga ning nõudis raha ja oli sellise tegevusega tekitanud kannatanus tunde, et teda ähvardatakse selleks, et raha saada. Hirmu sunnil kannatanu lülitas sisse sõidukil tagumise käigu ja tagurdas eemale, et ründajast vabaneda.
22. Kaitsja on apellatsioonis seadnud kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse, kuna kannatanu lausus kõnes häirekeskusele, et ähvardaja oli öelnud „lasen su maha.“ Selle väljendi osas on kannatanu andnud ammendava seletuse maakohtus kui kaitsja teda küsitles. Nimelt selgitas ta, et „ olin hirmunud, selline juhtum oli esmakordne ja arvasin, et nende sõnade tõttu tuleb politsei kiiremini kohale.“ Taoline selgitus on ka kolleegiumi jaoks veenev.
23. Kaitsja püüab veel väita, et sellises kohas ja aeg-ruumis (13.01.2022 kella 19.38 paiku IdaVirumaal Jõhvis Narva mnt 8 keskuse „Jewe“ juures) poleks „õige“ röövel mingit röövimist ega kuritegu taolisel kujul toime pannud. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et süüdistatav oli tegu toime pannes joobes. Rõhutada tuleb kannatanu poolt tajutud olukorda ja mida ta tundis oma sõidukis istudes, kui esmalt tuli tema juurde raha küsima püstolitaolise esemega võõras meesisik, kes mõni hetk hiljem võtab juba välja noa. Maakohtus läbi viidud küsitlemise tulemusena järeldas kohus õigesti, et taoline süüdistatava pöördumine sõnades ja püstoli ning noa demonstreerimine tekitasid kannatanus hirmutunde, et tundmatu mees võib vigastada teda 7 või sõidukit. Hirmunult otsustas ta koheselt sündmuskohalt lahkuda, pani sõidukile sisse tagumise käigu ja helistas politseisse.
24. Kaitsja ja süüdistatav püüavad esitleda teo toimepanijat kui rahumeelset ja leebet kodanikku, kes askeldab keskuse juures paiknevate sõidukite vahel ja püüab maha müüa temal kaasas olnud esemeid. Tõendid aga taolise viisaka käitumisega süüdistatava isikut ei kinnita. Uurides kannatanu poolt maakohtus antud ütlusi ja eelpool kirjeldatut, ei leia kinnitust kuidagi, et süüdistatav soovis müüa kannatanule püstolit ja nuga nagu ta väidab enda apellatsioonis. Samuti, et ta „küsis viisakalt raha“ ega ei hirmutanud teda.
25. Alusetuks osutub ka süüdistatava väide, et kannatanu valetab tema peale ja oli paanikas. Kohtukolleegium leiab, et iga normaalset inimest ehmatab olukord, kui tema sõiduki juurde tuleb võõras isik, kes esmalt demonstreerib relva, küsib raha ja seejärel võtab välja noa. See ei tähenda aga, et selle üle elanud isik moonutab sündmuse detaile või annab valeütlusi. Kannatanu poolt tajutus ja kirjeldatus pole alust kohtukolleegiumil kahelda.
26. Kolleegium uuris asja materjalide juures oleva stardipüstoli ja kokkukäiva noa asitõendite vaatlusprotokolli ning veendus nende eheduses ja tõsiseltvõetavuses. (tõendite toimik, tl 1-5)
27. Süüdistatav leidis apellatsioonis lisaks süü küsimusele, et maakohtu otsusega mõistetud karistus on liiga range. Kolleegium kontrollis kõiki asjas õiglase karistuse mõistmiseks vajalikke asjaolusid ja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise taotlusega tuleb nõustuda. Nimelt võib süüteokatse puhul kohus tulenevalt KarS § 25 lg-s 6 sätestatust kohaldada KarS § 60 sätteid, s.o kergendada karistust alla sanktsiooni alammäära.
28. Maakohtu karistuse mõistmise põhjendustele ei saa iseenesest valdavalt midagi ette heita. Kohus on nimetanud tähtsust omavaid asjaolusid ning mõistnud reaalse vangistuse ja seda KarS § 200 lg 2 p 8 sanktsiooni alammääras. Süüdistatav on tõepoolest varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Siinjuures on kohus märkinud lähtuvalt Riigikohtu praktikast, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani. Ometigi on süüdistatava poolt toime pandud katsestaadiumi jäänud tegu jäänud vajaliku tähelepanuta.
29. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas tuleb tühistada vastavalt KrMS § 338 p-le 4 ja M.R-ile tuleb mõista uus karistus KarS §

§ 25lg 2 järgi ja Kar

S § 65 lg 2 järgi. Samuti tuleb tühistada lõplikult ära kandmisele kuuluv karistus.

1. Kolleegium leiab, et süüdistatava poolt toime pandud röövimise katse pole analoogsete kuritegude võrdleval raskusskaalal kõrgel astmel, pigem madalamal. Kohtupraktika ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav individualiseeritud karistus. M.R poolt toime pandud teo puhul tuleb karistuse mõistmist täiendavalt individualiseerida ja mõista see KarS § 60 sätteid kohaldades alla alammäära.
2. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et M.R süü röövimise katse toime panemisel pole suur. Kohus pole süüdistatavale karistust mõistes teo tehiolusid ja katse staadiumisse jäämist pidanud aga küllaldaseks, et kaaluda karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära (s.o 3 aastat vangistust). Riigikohus on samuti märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. (RKKKo nr 3-1-18 70-16, p 14) Kõigepealt on oluline see, et M.R soovitud tagajärg jäi väga kaugele: M.R-il ei tekkinud mingit reaalset võimalust D.Š. ilt sularaha ära võtta. Veelgi enam: pole üheselt selge, kas D.Š. il üldse oli sularaha kaasas. Niisiis võib tegemist olla isegi kõlbmatu katsega, st polnud olemas teo eset ehk ese oli kõlbmatu KarS § 26 lg 1 mõttes. Et kõlbmatu katse puhul on süü n-ö tavalisest katsest väiksem, ei tulene mitte üksnes formaalloogikast, vaid kaude ka KarS § 26 lg-st
3. Oluline on seegi, et M.R teotahtlus polnud kannatanu poole pöördumisel kuigivõrd intensiivne: M.R ei valmistanud kuritegu kuidagi ette, saati siis ei planeerinud seda põhjalikult. Seega polnud M.R rünne kannatanu D.Š. i vastu ohtlikkuselt suur, vaid pigem väike.
4. Lähtuvalt KarS § 25 lg 6 ja § 60 peab kolleegium põhjendatuks karistada süüdistatavat KarS §

§ 25lg 2 järgi alla sanktsiooni alammäära ja mõistab karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 29. Tulenevalt eeltoodust ja Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p 4, 340 lg 2 p 4 ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 8. aprilli 2022 otsuse M.R-ile KarS §

§ 25lg 2 järgi mõistetud karistuse, Kar

S § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Ringkonnakohus mõistab M.R-ile KarS § 200 lg 2 p 8 – 25 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust eelmise 03.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 kuu 22 päeva vangistuse võrra, mõistab liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 13.01.2022 kuni 28.02.2022, s.o. 1 kuu 15 päeva ning lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.04.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata, süüdistatava M.R apellatsioon rahuldada osaliselt.
2. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on esitanud detailse spetsifikatsiooni kulude jaotusest alates vestlusest kaitsealusega, maakohtu otsusega tutvumine, sõit Narvast Jõhvi (Viru vanglasse) ja apellatsiooni koostamine. Tasutaotluse kohaselt taotleb kaitsja toimingute eest tasu 347,28 eurot, sh käibemaks 57,88 eurot. Ringkonnakohus peab ajakulu põhjendatuks ja loeb tasutaotluse põhjendatuks.
3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, s.o tühistab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda, Tiit Lõhmus Ingeri Tamm /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Erkki Hirsnik