← Eesti

2-22-147005/38

Obsah (9)§ 651§ 456§ 236§ 230§ 199§ 656§ 392§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-147005 Kohtuasi

) § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 alusel jõustunud.

8. Maakohus jättis lepingust tulenevad nõuded osaliselt rahuldamata, sest kohtu hinnangul ei olnud hageja tõendanud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja ei esitanud maakohtule kostja pangakonto väljavõtet ega toonud esile asjaolusid, mis oleks võimaldanud pangakonto väljavõtte tõendina koguda. Apellatsioonkaebuses tuginebki hageja peamiselt sellele, et maakohus on jätnud menetlusõiguse normi rikkudes lahendamata hageja taotluse koguda

§ 236

lg 2 alusel Swedbank AS-ilt tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõte, millega rikuti hageja õigust olla ära kuulatud. Hageja leiab, et eelneva tõttu on asjas jäänud olulised asjaolud tuvastamata, mille tulemusena on maakohus teinud ebaõige otsuse.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus hageja tõendite kogumise taotlused küll lahendanud, kuid jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotluste rahuldamata jätmine oli ennatlik ja rajanes ekslikele põhjendustele. 9.
  2. Hageja tõi esile, et Swedbank AS järgis seoses laenuga vastutustundliku laenamise põhimõtet. Swedbank AS analüüsis kostja finantsolukorda ja hindas krediidivõimelisust kostja AS LHV Pank ja Swedbank AS-i pangakonto väljavõte alusel vastavalt VÕS §-le 403
  3. Esitatud ja kogutud teave oli laenu andmiseks piisav (dtl 148–149, 153–154). Hageja selgitas, et Swedbank AS esitab kohtu nõudmisel kostja pangakonto väljavõtte (dtl 93, 132). Seetõttu taotles hageja kohtu kaudu tõendite kogumist kooskõlas

§ 236lg-ga 2.

9.2.

§ 236

lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. 9.

  1. Maakohus jättis 11.09.2023 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (dtl 104–105), põhjendades seda sellega, et VÕS § 168 tulenevalt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, sh nõude esitamiseks vajalikku teavet. Selline teave hõlmab endas ka infot, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt. VÕS 4 2-22-147005 § 403⁴ lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Krediidivõimelisuse hindamiseks ei piisa sellest, kui esialgne võlausaldaja annab kinnituse, et ta kontrollis kostja pangakonto väljavõtet, et veenduda kostja krediidivõimelisuses. 9.
  2. Hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus 04.07.2024 määrusega samuti rahuldamata (dtl 173–175), selgitades, et tõendeid kogutakse faktiväidete tõendamiseks, mitte hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamiseks. Hageja ei saa asjaolusid tuletada tõenditest, vaid hagejal tuleb esmalt esitada faktiväited ja seejärel on hagejal võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist nende faktiväidete tõendamiseks. Kuna hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid taotluse rahuldamist, jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata. 9.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja taotlused ebaõigesti rahuldamata. VÕS § 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kostja pangakonto väljavõtete näol ei ole tegemist nõuet tõendava dokumendiga VÕS § 168 lg 1 tähenduses. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude loovutajal uuele võlausaldajale üle anda eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine või selle sisu (vt VÕS I komm

(2016), § 168, p 3.1). Arvestades maakohtu poolt hagejale esitatud küsimusi ja juhiseid, tõi hageja piisavalt selgelt esile taotluste aluseks olevad asjaolud. Hageja vajas kostja pangakonto väljavõtet selleks, et tõendada laenuandja seadusest tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 168 lg 1 alusel nõude esitamise võimalikkus ei välista hageja

§ 236

lg-st 2 tulenevat õigust taotleda siinses tsiviilasjas oluliste tõendite kogumist kohtult. Hageja on välja toonud, et krediidiandja ei nõustunud talle kostja pangakonto väljavõtet edastama, mistõttu hageja ei saa seda tõendit menetluses ise esitada. Seega on

§ 236lg 2 kohaldamise peamine eeldus täidetud.

Ka menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui hageja peaks tõendite kogumise asemel hakkama esitama algse laenuandja vastu hagi dokumentide üleandmiseks, taotledes selle lahendamise ajaks siinse menetluse peatamist. 10. Jättes hageja tõendite kogumise taotlused eelkirjeldatud viisil ebaõigesti rahuldamata, jättis maakohus hageja ilma võimalusest tõendada oma väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja kostja krediidivõimelisuse kohta. Sellega rikkus maakohus

§ 230lg-t 1.

Menetlusosalisel on õigus oma nõuet tõendada (

§ 199

lg 1 p 5) ja kui menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, on tal õigus taotleda kohtult tõendite kogumist (

§ 236lg 2).

Arvestades põhjendusi, miks maakohus hagi lepingust tulenevates nõuetes osaliselt rahuldamata jättis, võisid maakohtu rikkumised tõendite kogumise taotluste lahendamisel mõjutada asjas tehtud otsust, mistõttu oli tegemist oluliste menetlusõiguse normi rikkumistega ka

§ 656lg 2 teise lause mõttes.

Kuna asjas on eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata (

§ 392

lg 1 p 4) ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud kõiki hagi rahuldamise eelduseid, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Samuti pole hageja apellatsioonimenetluses taotlenud tõendite kogumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue tõendite kogumise taotluse esitamiseks.

  1. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
  2. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab 5 2-22-147005 maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.