Obsah (12)

§ 428§ 163§ 168§ 486§ 638§ 637§ 651§ 456§ 405§ 162§ 639§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7218 Kohtuasi AS ÜHISTEENUS

§ 428

lg 1 p 3 alusel hageja hagis kostja vastu 40 euro põhinõude, perioodil 29.07.2021-08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks, kuna hageja loobus hagist ja hagist loobumisega ei rikuta avalikku huvi. 3.5. Kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat menetlusosalist esindasid lepingulised esindajad, asus kohus seisukohale, et

§ 163

lg 1 ja § 168 lg 4 koostoimes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudus vajadus. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Hageja palub kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt. 4.
2. Hageja vaidlustab otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Kuna hageja loobus hagist osaliselt seetõttu, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb

§ 168lg 5 kohaselt menetluskulud välja mõista kostjalt.

4.2. Hageja väitel esitas ta 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 150,42 euro saamiseks. Kohus tegi 12.02.2024 kostjale makseettepaneku, millele 3 2-24-7218 kostja esitas 20.02.2024 vastuväite. Maakohus kohustas hagejat 28.02.2024 puuduste kõrvaldamise määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 08.05.2024 nõuetekohase hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu hagi esitamiselt 35 eurot. Kostja teatas 05.08.2024 hagi vastuses, et tasus 29.02.2024 leppetrahvi nõude summas 72,27 eurot. Hageja loobus 08.10.2024 nõudest tasutud leppetrahvi osas.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja, kes vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Muus osas on maakohtu otsus

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõla 80 euro, viivise 15,50 euro ja viivise tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjalt väljamõistmiseks. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 4 2-24-7218 9. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 2¹ järgi alust.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. 9.1. Maakohus otsustas

§ 163

lg-le 1 ja § 168 lg-le 4 tuginedes jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat menetlusosalist esindasid lepingulised esindajad. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtu menetluskulude jaotuse osas teistsugust otsustust. 9.

1. Vaidlust ei ole, et hageja loobus hagist leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest, mille menetlemise maakohus vaidlustatud otsusega lõpetas. Vaidlus on selle üle, mis põhjusel hageja leppetrahvinõude nr 1010008782 esitamisest kostja vastu loobus. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et loobus hagist leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest, kuna kostja rahuldas leppetrahvinõude nr 1010008782 pärast hagi esitamist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 9.
2. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et esitas kostja vastu 09.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis kostja 20.02.2024 vastuväite tõttu jätkus hagimenetluses. Siinse tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et praegusele hagimenetlusele oleks eelnenud maksekäsu kiirmenetlus. Tsiviilasja esimene registreeritud menetlusdokument on hageja 08.05.2024 hagiavaldus kostja vastu, mis on esitatud Harju Maakohtule. 9.
3. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-24-105785 on andnud maksettepaneku koostanud Pärnu Maakohus asja hagimenetluses jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-24-105785 määras Harju Maakohus hagejale tähtaja korrektse hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks, kuid hageja puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, mistõttu keeldus maakohus jõustunud 22.03.2024 määrusega hagi menetlusse võtmast. Kolleegium saab aru, et hageja pöördus samade leppetrahvinõuetega, mis olid nõude aluseks ka tsiviilasjas nr 2-24-105785, uue hagiavaldusega kohtusse. Uus tsiviilasi registreeriti numbriga 2-24-7218, s.o siinne tsiviilasi. 9.
4. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus varasema tsiviilasja (nr 2-24-105785) menetlusele eelnenud maksekäsumenetluses rahuldas kostja osaliselt hageja nõude, kuid hagimenetlust maksekäsumenetlusele ei järgnenud, ei saa selliselt nõude rahuldamist käsitada käesolevas menetluses nõude rahuldamisena. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 9.
5. Kuna hageja esitas siinses asjas uue hagi 08.05.2024 ja kostja oli leppetrahvinõude nr 1010008782 tasunud 29.02.2024, s.o enne hagi esitamist, järeldas maakohus õigesti, et hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 9.
6. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu viide

§ 163

lg-le 1 on ebaõige, sest antud juhul ei olnud tsiviilasja lahendamise tulemus osaline hagi rahuldamine

§ 163

tähenduses, vaid maakohus lõpetas seoses hageja hagist loobumisega leppetrahvi nr 5 2-24-7218 1010008782 alusel esitatud haginõuete osas menetluse ning leppetrahvi nr 0204059901 alusel esitatud haginõuete osas rahuldas hagi täies ulatuses. Samas ei anna ka see asjaolu alust menetluskulusid teistmoodi jaotada. Menetluskulude jaotuse lõpptulemus ei muutuks, kuna

§ 162

lg 1 ja § 168 lg 4 järgi jääksid menetluskulud kokkuvõttes ikkagi poolte endi kanda. 9.8. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 11. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist. 12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

13.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 6