järgi Sven Kalepit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 22.01.2024 (juhtis 30.12.2023) ning 29.01.2024 (juhtis 07.06.2023) PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 25.02.2024 kella 13:13 ajal Harjumaal Viimsi vallas Miiduranna külas Muuli tee 27 juures suunaga Kallaku tee 4 suunas mootorsõidukit Toyota Corolla Verso reg-nr XXX ning juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 01.04.2024 kella 15:51 ajal Harjumaal Miiduranna külas Tormi tee ja Kallaku tee vahel suunaga Kallaku tee mootorsõidukit Toyota Corolla Verso reg-nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega rikkus Sven Kalep süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega pani Sven Kalep toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on
Sven Kalep tunnistas kohtuistungil et on autot juhtinud, kuid pole kannatanut pole kuritegu Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. - Kohus uuris järgmisi tõendeid: 25.02.2024 episood Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; Tunnistaja E. S. ütlused; Asitõendi vaatlusprotokoll, DVD plaat; Päringu väljatrükk juhtimisõigus olemasolu kohta; - Õiend, sõiduki taustakontroll; Sven Kalepi kahtlustatavana antud ütlused; 22.01.2024 otsus väärteoasjas nr 230223014520; 29.01.2024 otsus väärteoasjas nr 231523004028; 01.04.2024 episood Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt; Tunnistaja D. S. ütlused; Asitõendi vaatlusprotokoll, DVD plaat; Sven Kalepi kahtlustatavana antud ütlused Päring, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus nõudekirjale; Maksu- ja Tolliametil andmed Sven Kalepi 2022 ja 2023 aasta tulude kohta; Harju Maakohtu 02.06.2021 kohtuotsus; Ekspertiisimäärus, kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/595; Karistusregistri teatis; Rahvastikuregistri väljavõte; PPA infosüsteemi väljavõte; TÖR väljavõte. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Sven Kalep süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistatavale ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Sven Kalep juhtis 25.02.2024 kella 13.13 ajal Viimsi vallas Miiduranna külas, Muuli tee 27 juures suunaga Kallaku tee 4 suunas mootorsõidukit Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXX. Sven Kalep kinnitas kohtuistungil, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel ei ole S.Kalep oma süüd tunnistanud. Juhiload ise ei sõida. Tal on 35 aastat juhtimispraktikat ja ta oskab sõita. Juhiload maksavad 1500 eurot ja see on röövimine. Tunnistaja E.S. ütlused kinnitavad, et märkas sõitmas Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXX, peatasid auto. Roolis oli Sven Kalep. Juhtimise fakti kinnitavad ka videosalvestus ning Sven Kalep kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et isik on 25.02.2024 juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk, milles nähtub juhtimisõiguse puudumine. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et Sven Kalep juhtis 01.04.2024 kella 15.15 ajal Miiduranna külas, Tormi tee ja Kallaku tee vahel suunaga Kallaku tee suunas mootorsõidukit Toyota Corolla Verso 2 registreerimismärgiga XXX. Sven Kalep kinnitas kohtuistungil, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel ei ole S.Kalep oma süüd tunnistanud. Kinnitas mootorsõiduki juhtimist 01.04.2024 kella 15.51 ajal. Tegemist ei ole rikkumisega kuna puudub kannatanu. Tunnistaja D.S. ütlused kinnitavad, et märkas sõitmas Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXX, paariline andis peatumismärguande. Sõidukit juhtis Sven Kalep. Juhtimise fakti kinnitavad ka videosalvestus ning Sven Kalep kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et isik on 01.04.2024 juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka väljatrükk, milles nähtub juhtimisõiguse puudumine. Karistusregistri õiend ning 22.01.2024 otsus väärteoasjas 2302.23.01450 ja 29.01.2024 otsus väärteoasjas nr 231523004028 kinnitavad, et isik on eelnevalt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 07.06.2023 ja 30.12.2023. Seega on leidnud tuvastamist, et Sven Kalep on juhtinud kümne kuu jooksul neli korda mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 07.06.2023, 30.12.2023, 25.02.2024 ja 01.04.2024. Tõendamist on leidnud, et Sven Kalep juhtis mootorsõidukit 25.02.2024 ja 01.04.2024 korduvalt, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Riigikohtu lahendi 3-1-1-75-15 kohaselt on süstemaatilisuse näol tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
1 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise Sven Kalep poolt kümne kuu jooksul neljal korral, seega võib S.Kalepi käitumises tõdeda süstemaatilist juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Sven Kalepile
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
Sven Kalep ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal puudus juhtimisõigus, kuid tal ei olnud raha juhilubade tegemiseks/taastamiseks Eestis. Tema ütlustest nähtub, et tal on Kanadas juhiload olnud ja ta on seisukohal, et tema juhtimisstaažiga isik võib autoga sõita ka ilma lubadeta. See ei ole kuritegu, sest pole kannatanut. S.Kalep oli teadlik, et teda on karistatud 07.06.2023 ja 30.12.2023 episoodi eest, kuid sellele vaatamata istus ta uuesti rooli 25.02.2024. Seejärel oli ta teadlik, et tema suhtes on üks episood menetluses, kuid juhtis autot 01.04.2024 taaskord juhtimisõiguseta. S.Kalepi suhtumine, et kui ei ole reaalselt kannatanut, siis ei ole ka kuritegu, kinnitab, et isik juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kavatsetult, kuivõrd Sven Kalep oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas ta korduvalt mootorsõidukit juhtida. Sven Kalep teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Kohtu hinnangul ei õigusta asjaolu, et lubade saamiseks tasuda tulev summa on isiku arvates liiga suur, õigusvastast käitumist. Sven Kalepl puudub juhtimisõigus juba pikemat aega, mistõttu on isikul olnud aega kohandada oma elukorraldust ja käitumist selliseks, et ei tekiks vajadust seadust rikkuda. Kohus on veendunud, et S.Kalepi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning temale inkrimineeritavad kaks episoodi on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust, laadi ning süüdistatava isikut. 3
näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-11-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-5213, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Sven Kalepl karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sven Kalep on varem kriminaalkorras karistatud liiklusalase süüteo eest. Sven Kalepi poolt avaldatud seisukohtade tõttu, on läbi viidud ka kohtupsühhiaatria ekspertiis, millest nähtub, et S.Kalep ei ole vaimuhaige, ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, tal ei esine muud rasket psüühikahäiret. Tal on varasemalt olnud mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus. Isik oli oma vaimse seisundi poolest võimeline arusaama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Ta on võimeline osalema menetlustoimingutes ja suudab kanda karistust. Seega ei ole Sven Kalep näol tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu, ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Sven Kalepi puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Arvestades tegude toimepanemise asjaolusid, s.h, et isikule on esitatud süüdistus kahes liiklusalases süüteos, hindab kohus Sven Kalep süüd keskmiseks. Karistuse määramisel tuleb lähtuda mh õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Sven Kalepit süüdistatakse kahel korral juhtimisõiguseta juhtimises Kaitsja selgitas kohtuistungil, et Sven Kalep ei olnud liikluses nii ohtlik, arvestades tema pikaajalist juhistaaži ja isiku harjumuslikku elustiili, mis tingib auto juhtimise. Kohus on seisukohal, et kui riik on pidanud vajalikuks näha ette vastutuse mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, siis kehtib see kõigi suhtes sõltumata sellest, kas isikul on kunagi varem juhiload olnud või kui hästi või halvasti isik autot ilma juhtimisõiguseta juhib või kas isiku elustiil nõuab autoga sõitmist. S.Kalepil on olnud aega kohandada oma elukorraldust ja käitumist selliseks, et ei tekiks vajadust seadust rikkuda. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tema majanduslik olukord on halb. Täpseid sissetulekuid keeldus avaldamast. Püsivat töökohta ei ole. Väitis et tal on pankrot ja elekter välja keeratud. Registris puuduvad andmed isiku sissetulekute kohta 2022 ja 2023 aastal. Registri andmetel on isikul ka kaks tasumata rahatrahvi. Võttes arvesse isiku varalist olukorda ja tasumata rahatrahve, ei pea kohus rahalist karistust kui kergeimat sanktsiooniliiki S.Kalepi puhul põhjendatuks. Kohus arvestab S.Kalepi suhtumist tema poolt toime pandud teosse (kuna pole kannatanut pole kuritegu), et tegemist ei ole 4 juhuslike episoodidega vaid teadlikult juhtimisõiguseta korduvalt auto juhtimisega. Arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida S.Kalepit edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega 5 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust, millest on teda võimalik
sätete alusel tingimisi vabastada üheaastase katseajaga.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2024-26.02.2024, 01.04.202402.04.2024 s.o 4 päeva karistusaja hulka. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2sätestab, et asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 2 otsustab kohus mootorsõiduk Toyota Corolla Verso regnr XXX (asub Rahumäe tee 6/1 Tallinn parklas) tagastada omanikule. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt Sven Kalepilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 384.30 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb ekspertiisikulud summas 1300 eurot jätta riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sven Kalep
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Sven Kalep ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2024-26.02.2024, 01.04.2024-02.04.2024 s.o 4 päeva karistusaja hulka. 5 Välja mõista Sven Kalepilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja 175 lg 1 p 4, alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 384,30 eurot riigituludesse. Kohustada Sven Kalepit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.