KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-840 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate to

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist 3-25-840 asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 136

1 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

1. Maksuhaldur on alustanud YYY OÜ suhtes maksumenetlust 03.10.2024 teatega (vt dtl 39-40). Maksuhalduri hinnangul ei ole sundtäitmise toimingute alusel võimalik äriühingult maksuvõlga sisse nõuda, kuna majandustegevust enam ei toimu ja osaühingul puudub registervara.
2. Äriregistri kohaselt oli YYY OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks 10.01.2024-02.10.2024 puudutatud isik. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
3. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et arvestades puudutatud isiku eelnevat maksuõiguslikku käitumist juhatuse liikmeks oleku ajal võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Asjaolu, et äriühing jättis
4. a käibemaksu deklareerimata ja tasumata, annab põhjendatud aluse arvata, et osaühingu seaduslik esindaja jättis tahtlikult täitmata äriühingu kohustused.
5. Puudutatud isik ei ole enam alates 03.10.2024 juhatuse liige ja uueks juhatuse liikmeks on tema lähisugulane, isa Q.R. Äriregistri andmetel on YYY OÜ osanikuks selle asutamisest alates PPP OÜ, kelle juhatuse liige oli Q.R (12.05.2020-25.10.2023) ja alates 25.10.2023 puudutatud isik. PPP OÜ osanik oli kuni 25.09.2023 Q.R ja alates 26.09.2023 FFF OÜ. FFF OÜ juhatuse liige on alates 12.06.2020 L.M (endise perekonnanimega S). FFF OÜ osanik on 2

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, puudutatud isik, rikkus

§-s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine. Arvestades isiku käitumist äriühingu juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, võib pidada tõenäoliseks, et ta hakkab kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma. 12. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

YYY OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

1. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab vajalikuks hüpoteegi seadmist. Kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule üks kinnisasi, millele on seatud hüpoteek 390 000 eurot Bigbank AS-i kasuks. Lisaks maksu- ja intressivõlale peab kohtulik hüpoteek tagama ka hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad täitekulud. Kohtutäituri seaduse § 31 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Maksuhaldur on arvestanud põhjendatult kohtutäituri seaduse alusel sundtäimise kuludeks 7530 eurot (4500 + 30 + 3000), millele käibemaksu lisamisel on kulu 9186,60 eurot.
2. Kohus leiab, et valitud meetmed on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt

§-le

1. Tegemist ei ole ka ületagamisega.
2. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3