) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja sai Tallinna Vangla 27.12.2024 vastuse nr 5-37/24/134-2 kahju hüvitamise taotlusele kätte hiljemalt 2.01.2025. Pöördudes kohtusse 10.04.2025, ületas kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebuse esitamise tähtaega. Haldusasjast nr 3-252 nähtuvalt pöördus kaebaja 2.01.2025 kahju hüvitamise nõudega tähtaegselt kohtusse. Haldusasja nr 3-25-2 menetlus ei pikendanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega korduva kaebuse esitamisel (vt
8. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning
lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma kaebajale ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus asjas nr 3-21-2053, p 12). Kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, kuna kaebaja tõi kaebuses välja, et esitas korduva kaebuse sama nõudega samadel asjaoludel. Kaebajal on õigus, et kaebuse tagastamine ei võta õigust esitada samasisulist kaebust uuesti (
lg 2), kuid kaebuse tagastamise korral tuleb arvestada jätkuvalt kaebetähtaegadega, eriti olukorras, kus tuli läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Asjaolu, et kaebaja jaoks lõppes haldusasja nr 3-25-2 menetlus soovitud tulemuseta, ei anna alust uue samasisulise menetluse alustamiseks samadel alustel. 9.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.
lg 2 kohaselt lõpetab kohus 2 määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.