Obsah (5)

§ 442§ 407§ 444§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Külli Puusep 12. veebruar 2025, Tartu kohtumaja 2-24-133148 Kred

§ 442lg 10).

See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 21). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Vertetom OÜ (laenusaaja) (pankrotis) sõlmisid
2. detsembril 2020 laenulepingu nr Ci
3. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 2791 eurot 65 senti, millest põhinõue moodustab 1894 eurot 19 senti, intress 355 eurot 72 senti ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 541 eurot 74 senti. Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud 4937 eurot. Laekunud maksed tuleb arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Hageja on arvestanud laekunud summast intressi katteks 4831 eurot 29 senti ja põhinõude katteks 105 eurot 81 senti. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige K.K. (kostja) sõlmisid
4. detsembril 2020 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017199391, milles lepiti kokku, et käendaja vastutuse ülempiir on 4000 eurot. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja ja hageja sõlmisid
5. septembril 2024 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt laenuandja loovutas laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja esitas
6. septembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja ja laenusaaja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi
7. septembril 2024 kostjale ja laenusaajale makseettepaneku. Laenusaaja suhtes kuulutas Tartu Maakohus menetluses 2-24-12528
8. detsembri
9. a määrusega välja pankroti, mistõttu jäeti hageja avaldus
10. jaanuari
11. a määrusega laenusaaja suhtes rahuldamata. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt. Olgugi, et kostjale on kooskõlas käenduslepingu p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. 2 2-24-133148
12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
13. jaanuaril 2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
14. veebruaril 2025). 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. 4.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise nõude, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 455 eurost ja lepingulise esindaja tasust 649 eurot 5 senti. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 29.09.2021 nr 2-14-63261, p 14). Lisaks tuleb

§ 175

lg 1 järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2-19-10324, p 19). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulu põhjendatud ja mõistlik. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3