← Eesti

3-23-638/12

Obsah (6)§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-638

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-23-638 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 P.Qle relvaloa väljastamisest. P.Q esitas 25.10.2022 PPA-le relvaloa taotluse. Ta käis 09.12.2022 teooriaeksamil, kuid ei sooritanud seda positiivsele tulemusele. Samuti ebaõnnestusid 20.01.2023 ja 17.02.2023 sooritatud teooriaeksamid. PPA teavitas 20.02.2023 P.Q, et kuna ta ei ole täitnud relvaloa saamiseks vajalikku tingimust (relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 1 p 3), talle relvaluba ei väljastata. RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastatakse relvaluba isikule, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. P.Q ei ole suutnud täita loa saamiseks vajalikku nõuet, kuigi talle on antud mitmeid võimalusi uuesti relvaeksamile tulla. PPA pakub nii relvaeksami teooriaosa kui ka laskmiskatse sooritamiseks mitu katset. P.Q on korduvate ebaõnnestunud katsetega näidanud, et tal puuduvad vajalikud teoreetilised teadmised. PPA-l on ootus, et tulevane relvaloa omaja tuleb relvaeksamile ettevalmistatuna. E. Paadi taotluse esitamisest on möödas peaaegu neli kuud. Seega on tal olnud piisavalt aega ette valmistada ja harjutada. PPA lahendab relvaloa taotluse kahe kuu jooksul ning haldusmenetlus peab olema läbi viidud kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga
  2. Seega tuleb seada nii ajaline kui ka katsete piirmäärad, et relvaloa menetlus kulgeks eesmärgipäraselt. P.Q ei vasta relvaseaduse kohaselt relvaloa väljastamise tingimustele ning seetõttu jäetakse relvaluba välja andmata. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt (HMS § 43 lg 2).
  3. P.Q esitas 21.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.02.2023 otsuse nr 4.21/2476-1 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebajale ei selgitatud enne eksami sooritamist, et teooriaeksami võib sooritada vaid kolm korda. Selline asjaolu ei nähtu ka PPA kodulehelt, vaid seal on kirjas: „Korduseksam. Kui eksam ebaõnnestus, saad seda korrata vastavalt eksamigraafikule“. Eksamil osalemise ainsaks tingimuseks on riigilõivu tasumine. Ajaline piirang on ette nähtud vaid laskmiskatsele, mis tuleb sooritada kahe jooksul ebaõnnestunud katsest arvates. Aga ka selle tähtaja möödalaskmine ei ole aluseks keelduda relvaloa andmisest. Seaduse kohaselt tuleb siis sooritada uuesti ka teooriaeksam. Kuigi haldusmenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul ja efektiivselt, ei tähenda see, et seda sätet saab rakendada isiku kahjuks ja tema õiguste piiramiseks.
  4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde.
  5. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.04.2024 otsusega kaebuse, tühistades PPA 27.02.2023 otsuse ning kohustades vastustajat kaebaja relvaloa saamise taotlust uuesti läbi vaatama. Relvaeksami nõudeid ja läbiviimise korda reguleerib siseministri 18.03.2015 määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ (määrus nr 13), mille § 5 lg 3 kohaselt tutvustatakse eksamineeritavale enne eksami sooritamist eksamikorda ja -tingimusi. Kaebajat ei teavitatud eksami eel, et järjekordse eksami mittesooritamise korral seda rohkem enam teha ei saa. Kaebajale öeldi seda suulise eksami toimumise ajal, aga mitte enne eksamit. See on oluline menetluslik eksimus ning ühtlasi ka kaalumisviga. Lisaks ei piira õigusnormid eksamikatsete arvu. Pole põhjust järeldada, et 2

(4)3-23-638 haldusmenetlus, mis toimus 25.10.2022–17.02.2023, oleks kestnud ülemäära kaua. Liigtihedat eksamil käimist on võimalik reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning kohene keeldumine relvaloa väljastamisest õigusnormidega kooskõlas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. PPA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.04.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus jõudis määruse nr 13 ja relvaseaduse tõlgendamisel ebaõigele järeldusele. RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastab PPA relvaloa isikule, kes on sooritanud relvaeksami. Määruse nr 13 § 5 lg 2 järgi loetakse eksam sooritatuks, kui teooriaeksami ja laskekatse tulemus on positiivne. Määruses puudub kord selle kohta, kuidas toimida ebaõnnestunud teooriaeksami korral. Seega tuleb lähtuda haldusmenetluse üldistest põhimõtetest, mille järgi määrab haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning viib menetluse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi (HMS § 5). Põhjendamatu on kohtu etteheide, et kaebajale öeldi alles eksami toimumise ajal, et tegemist on viimase katsega. Tegemist oli kolme kuu jooksul toimunud kolmanda eksamiga. Määruse nr 13 § 6 lg-st 2 nähtub, et eksam on teadmiste kontrollimiseks. Määruses puudub regulatsioon teooriaeksami ebaõnnestumisel selle kordamise võimaluse kohta. Kaebajal ei saa olla eeldust, et eksamit saab sooritada lõputu arv kordi, veelgi enam, et eksam on koht, mida kasutada väljaõppeks. Kolm võimalust eksamit sooritada on piisav näitamaks, et isikul on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised olemas. RelvS § 35 lg 1 annab PPA-le relvaloa taotluse läbivaatamiseks kahekuulise tähtaja. Seega on haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus anda taotlejatele lugematu hulk kordi eksami sooritamiseks. Põhjendamatu on kohtu järeldus liigtiheda eksamil käimise reguleerimiseks riigilõivude diferentseerimise kaudu. Siinne vaidlus ei ole seotud riigilõivu küsimusega. Riigilõiv on riigile kulutuste kompenseerimiseks ette nähtud raha, mitte taotleja mõjutamiseks ette nähtud meede. Taotlejale lõpmatu arvu võimaluste andmine eksami sooritamiseks ei saanud olla seadusandja tahe, kuna see oleks vastuolus eksaminõude eesmärgi ning HMS § 5 lg-st 2 tuleneva eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõttega.
  2. P.Q palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Ringkonnakohus mõistab vastustaja positsiooni, miks tuleks relvaeksam sooritada mõistliku katsete arvuga ning olukord, kus relvaloa taotleja jääbki eksamit üha uuesti ja uuesti tegema, ei anna kindlust, et eksami sooritajal on teadmised ja oskused piisaval määral omandatud. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et hetkel ei piira ükski õigusnorm eksamikatsete arvu. Sellist piirangut ei saa seada ka vastustaja ise ilma volitusnormita. Seetõttu on halduskohus õigesti osundanud, et vastustaja sõnastatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik täiendada määrust nr
  3. Relvaloa väljastamise keeldumise aluseks ei saa olla RelvS § 35 lg 1, mis näeb ette, et relvaloa taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide 3

(4)3-23-638 esitamisest. Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on samuti üks relvaloa väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS § 35 lg 1 nimetatud tähtaeg kulgema enne, kui isik on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise kohta on „nõutav dokument“ eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole sõnaselgelt nimetatud RelvS § 35 lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus vormistatakse (tunnistusena, andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS § 35 lõikes 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul peab vastustaja kontrollima nõutavate dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa andmisel kaalutlusõigust käsitlevates küsimustes ning vormistama otsuse. Vastustaja ei pea hakkama neid relvaloa väljastamiseks vajalikke menetlustoiminguid tegema enne, kui isik on relvaeksami sooritanud. Kuigi RelvS ega määrus nr 13 ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab taotleja relvaeksami sooritama või sellekohase tõendi relvaloa taotluse juurde esitama, saab vastustaja – juhul kui taotleja seda taotluse esitamisest arvates mõistliku aja jooksul ei tee – määrata selleks taotlejale tähtaja lähtudes HMS § 15 lõikest 2 ja HMS § 5 lõikest 2. Selle tähtaja jooksul eksami sooritamata jätmise korral on PPA-l alus jätta taotlus läbi vaatamata. Olukorras, kus seadus ei näe ette toimingu tegemiseks selget tähtaega, saab haldusorgan asja otsustamiseks vajaliku toimingu sooritamiseks taotlejale tähtaja määrata, lähtudes HMS § 5 lõikest 2. Ometi ei saa selle sätte alusel iseenesest keelduda relvaloa väljastamisest. 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja taotleb esindajakulude 1814,75 eurot hüvitamist. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ning kulude suurus on põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.