KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-638 Haldusasi P.Q kaebus

§ 34

lg 1 p 3 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud § 35 lõikes 5 sätestatud eksami.

§ 35

lg 5 esimese lause kohaselt võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. Siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 § 2 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab ning eksami läbiviimise aja ja koha määrab Politsei- ja Piirivalveamet. 17. Kaebaja on Kaitseliidu liige ning omanud kuni 12.11.2022 Kaitseliidu relva kandmise luba, kuid vaatamata sellele ebaõnnestus kaebajal teooriaeksam kolm korda, mistõttu tekkis vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebajal puuduvad relva omamiseks ja käsitsemiseks vajalikud ja nõutud teadmised ja oskused. Täiesti vale on kaebaja arusaam, et vastustaja pakub eksami formaadi varjus kaebajale individuaalset koolitust ning seda veel piiramatult ja tähtajatult. Eksam on olemasolevate teadmiste kontrollimiseks. Kaebaja ei saa eeldada, et ta saab eksamitel käia piiramatul arvul kordi 3 piiramatul ajal. Käesoleval juhul tegi kaebaja kolme kuu jooksul kolm teooriaeksamit, mis kõik ebaõnnestusid. Vastustaja on seisukohal, et see on piisav aeg ja piisav arv kordi kaebajal näitamaks ja vastustajale hindamaks, kas kaebajal on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised ja oskused olemas. Juba esimese teooriaeksami ebaõnnestumine pidanuks olema kaebajale piisavaks märguandeks ja motivatsiooniks, et ta peab järgmiseks eksamiks end paremini ja põhjalikumalt ette valmistama, mitte hakkama tegutsema või andma lubadusi alles siis, kui vastustaja annab teada, et ta võib relvaloa väljastamisest keelduda. Arvestades HMS § 5 lg-st 2 tulenevat eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõtet, otsustas PPA

§ 34

lg 1 p 3,

§ 35lg 5 ja HMS § 43 lg 2 alusel keelduda P.Q-le relvaloa väljastamisest.

Vastustaja on seisukohal, et otsuse tegemisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid ning kehtivat õigust ning sellest tulenevalt on relvaloa väljastamisest keeldumise otsus formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsust nr 4.2-1/24761 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 03.04.2023 määrusega menetlusse võetud (vt ka selgitusi eelnimetatud määruse p-s 2). Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 27.02.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/2476-1 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
2. Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest, sest relvaeksam oli vaatamata korduvalt antud võimalustele sooritamata jäänud. Kaebaja on aga seisukohal, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole kehtestatud ajalist ega arvulist piirmäära, kusjuures haldusorgan ei olnud talle ka kordagi selgitanud, et relvaloa taotluse lahendamisel eksisteerivad vastavad piirmäärad.
3. Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi ka –

) § 34 lg 1 punktile 3, relvaseaduse § 35 lõikele 5 ning haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele 2. Vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud relvaseaduse § 34 lg 1 punktile 3 võis väljastada relvaloa ametniku suulise otsuse alusel paberil või elektrooniliselt isikule, kes on sooritanud sama seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksami.

§ 35

lg 5 esimese lause kohaselt võis väljastada soetamisloa või relvaloa isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele 2 antakse taotletud haldusakti andmata jätmise korral selle kohta haldusakt ja kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Antud juhul haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega tegemist ei olnud. Vastustaja on kaebaja taotletud haldusakti andmata jätmise kohta vastavasisulise haldusakti 27.02.2023 seisuga vormistanud. Samas peab haldusakt vastama haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele.

1. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Olukorras, kus relvaseaduse § 35 lg-s 5 nimetatud eksam oli sooritamata, relvaluba kaebajale väljastada ei saanud, kuid antud juhul ei võimaldanudki vastustaja eksamit enam sooritada ning selles kontekstis on põhirõhk eksami mittevõimaldamisega seonduval kaalutlemise küsimusel. 4
2. Kaebaja on soovinud eksamit uuesti sooritada märkides seonduvalt eelnimetatuga, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole kehtestatud mingisugust ajalist ega arvulist piirmäära, kusjuures vastustaja ei olnud oma vastupidist positsiooni talle eelnevalt ka teatavaks teinud. Relvaeksami nõudeid ja läbiviimise korda reguleerib siseministri 18.03.2015 määrus nr
3. Nimetatud määruse viienda paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tutvustatakse eksamineeritavale enne eksami sooritamist eksamikorda ja -tingimusi. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajat ei teavitatud eksami eel, et järjekordse eksami mittesooritamise korral seda rohkem enam teha ei saa. Kaebajale oli seda öeldud suuliselt eksami toimumise ajal, aga mitte enne eksamit. See on oluline menetluslik ning ühtlasi ka kaalumisviga. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest, et kui mitu korda võib eksamit üldse sooritada, siis on kaebaja õigesti märkinud, et vastavad õigusaktid mingisuguseid piirmäärasid ei sea. Mingil hetkel võib tekkida kogu vastavasisulise haldusmenetluse mõistlikesse ajalistesse piiridesse jäämise tagamise küsimus, mis on haldusorgani lahendada, kuid sellist ajalist suurusjärku, mida kajastab periood 25.10.2022 - 17.02.2023, ei saaks küll seda raamistikku ületavaks pidada. Politsei- ja Piirivalveameti vastupidises seisukohas väljendub samuti kaalutlusviga. Esialgu on seadusandja (

§ 35

lg 8), aga ka siseminister pidanud üldjoontes piisavaks reguleerida küsimust vastava riigilõivu tasumise kohustamisega. Siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 neljanda paragrahvi esimese lõike kohaselt lubatakse eksamile isik, kes on tasunud eksami vastuvõtmise eest riigilõivu. Eelnevast järeldub, et liigtihedat eksamil käimist on võimalik reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud aga edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning kohene keeldumine relvaloa väljastamisest valdkonda reguleerivate õigusnormidega kooskõlas.

1. Lähtuvalt eeltoodust peab kaebaja nõude rahuldama ning vaidlustatud haldusakti selles sisalduvate kaalutlusvigade tõttu tühistama. 27.02.2023 otsuse nr 4.2-1/2476-1 õigusvastaseks osutumise tõttu on vaja rahuldada ka asja uuele läbivaatamisele suunatud vastavasisuline taotlus ehk kaebaja kohustamisnõue.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastavate arvete ning teenuse lühikirjeldusega haldusasja materjali juurde tähtaegselt esitanud. Kaebaja taotleb 20 euro suuruse riigilõivu ja 1890 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Lähtuvalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Antud juhul võib pidada kulu põhjendatuks. Vastustaja ei ole haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaja raames ega hilisemalt kulude suurusele kui sellisele tegelikult ka vastu vaielnud. Lähtuvalt eeltoodust on vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks 1910 eurot.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärkidega, sest kaebaja on seda oma esialgse kaebuse tekstis ka taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5