← Eesti

3-23-872/16

Obsah (4)§ 35§ 1§ 34§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-872 Haldusasi I.X-i kaebus Politsei- ja

) § 34 lg 1 p 3 nõuet, kuna ei ole sooritanud

§ 35lg-s 5 sätestatud relvaeksamit.

Kaebaja käis korduvalt tulirelva käsitsemise katsel, kuid ei ole relvaeksamit sooritanud, kuna laskekatsed ebaõnnestusid. Ehkki seadus ei piira laskekatsete arvu eksamil, ei tähenda see, et vastustajal puudub õigus piirata laskekatsete arvu. Vastustaja pakub nii relvaeksami teooriaosa kui ka laskekatsete sooritamiseks mitu korduvat katset. Kaebaja on korduvate ebaõnnestunud katsetega näidanud, et tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. Tulirelva käsitsemise katse sooritamise eelduseks on elementaarne relva käsitsemise oskus. Kaebaja ei suutnud laskekatset sooritada 3 korral. Kaebaja taotluse esitamisest on möödunud 4 kuud ja seega oli tal piisavalt aega ette valmistada ning harjutada, et sooritada relvaeksam positiivsele tulemusele. Kaebaja põrumised laskekatsete sooritamisel näitavad tema oskuste puudumist. Vastustaja lahendab relvaloa taotluse 2 kuu jooksul ning haldusmenetlus peab olema läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Seega tuleb seada nii ajaline kui ka katsete piirmäär, et menetlus kulgeks eesmärgipäraselt. Relvaeksami mõte on teadmiste, oskuste ja vilumuste kontroll, mitte koht, kus harjutada ja loota, et ükskord õnnestub katse ära teha.

  1. Kaebaja esitas vastustajale vaide. Laskekatse kolmandal sooritamisel 30.12.2022 kontrollis eksami vastuvõtja märklehte pealiskaudselt ja pole välistatud võimalus, et üks kuuliauk võis tähendada kaht identset tabamust. Vastustaja piiras laskekatsete arvu ilma õigusliku aluseta.
  2. Vastustaja jättis 23.03.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/713-6 vaide rahuldamata. Põhjendused: 7.
  3. Laskekatse võtsid 30.12.2022 vastu kaks ametnikku, mis tagab relvaeksami läbiviimise erapooletuse. Kaebaja tegi laskekatse vastustaja relvast ja pärast laskude sooritamist mindi koos märklehe juurde, kus fikseeriti, et kaebaja on ühe korra tabanud märklehte, mis ei ole piisav, et lugeda katse sooritatuks, kuna vajalik on vähemalt kaks tabamust. Pärast tulemuse tutvustamist väitis kaebaja, et sihik on paigast ära. Sihik ei saanud paigast ära olla, sest samal päeval sooritati korduvalt samast relvast positiivsed laskekatsed. Seejärel märgiti kaebaja tabamus märklehel vastava kleepsuga ja fikseeriti protokollis laskekatse tulemus. Rohkem pretensioone kaebaja kohapeal ei esitanud. Samal päeval võeti vastu kokku 48 taotleja laskekatsed ja samu märklehti kasutatakse ka teiste sooritajate puhul. Seega oleks kaebaja pidanud esitama koheselt väite topelttabamuse osas, sest selle võimalikkust saanuks ainult siis kontrollida. Kaebajale anti enne otsuse tegemist võimalus esitada enda vastuväited. Kaebaja ei väitnud, et laskekatse tuleks lugeda sooritatuks võimaliku topelttabamuse tõttu. 7.2.

§ 1

lg 11 kohaselt järgitakse relvaeksami läbiviimisel HMS § 5 lg-s 2 toodud põhimõtteid ja on õiguspärane, et soorituskordadele seatakse piirangud. Relvaloa taotluse 2

(5)3-23-872 läbivaatamise ajaline piirang on 2 kuud, kaebaja taotlus oli menetluses kokku 4 kuud. Vastustaja peab veenduma, et relvaomanikuks saavad isikud, kes vastavad õigusaktides toodud nõuetele ning omavad vastavat pädevust ja oskust relva käsitsemiseks. Kui laskekatset ei sooritata 3 korral, siis järelikult peab loa taotleja rohkem valmistuma eksami läbimiseks ja selleks kohaks ei saa olla relvaeksam. Kolme korda saab lugeda piisavaks võimaluseks.
  1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 17.01.2023 otsus ja 23.03.2023 vaideotsuse ning kohustada vastustajat võimaldama kaebajale täiendava laskekatse. Põhjendused: 8.
  2. Relvaloa taotluse menetlemisele ja laskekatsete sooritamisele on seatud ajalised, ent mitte laskekatsete arvu piirangud (vt määruse nr 13 § 7 lg 10 ja HMS).

§ 35

lg-s 1 sätestatud 2-kuuline taotluse läbivaatamise aeg on praktikas mitte rakendatav. Kaebaja taotlust menetleti 4 kuud. 8.

  1. Vaideotsust ei saa lahendada otsuse teinud lubadegrupi menetleja kolleeg. Vastupidisel juhul tekib huvide konflikt ja vaideotsus ei ole erapooletu. Jääb arusaamatuks, miks rakendati HMS-is sätestatud nõuet haldusmenetluse kiire, eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise kohta alles 4 kuu möödudes, pärast 30.12.2022 toimunud laskekatset ja 1,5 nädalat enne määruses nr 13 laskekatsete kordamiseks sätestatud tähtaja lõppu, andmata võimalust täiendavaks laskekatseks. Kaebajale tulnuks anda võimalus täiendavaks laskekatseks mitte varem kui 04.01.2023 ja mitte hiljem kui 11.01.
  3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 9.
  4. Kaebaja ei saa eeldada, et saab eksamitel käia piiramatul arvul piiramatul ajal – see oleks vastuolus HMS § 5 lg-st 2 tuleneva eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega. Samuti oleks see vastuolus eesmärgiga, milleks eksaminõue on kehtestatud (määruse nr 13 § 5 lg 1). Kui kaebaja ei tule toime eksamil, mis toimub kontrollitud keskkonnas ja järelevalve all, ei pruugi ta ka elulistes olukordades relva käsitsemisega hakkama saada. Seetõttu on oluline veenduda, kas kaebaja on relva omamiseks sobiv isik. 9.
  5. Kaebajal ebaõnnestus laskekatse 3 korda, mis näitab, et ta ei suuda end kokku võtta ja tal puuduvad vajalikud ning nõutud teadmised ja oskused. Juba esimene ebaõnnestumine pidanuks olema kaebajale piisavaks märguandeks, et ta peab end järgmiseks korraks paremini ja põhjalikumalt ette valmistama ning rohkem harjutama. Eksam ei ole koht, kus seda teha. See ei ole riigi ressursside eesmärgipärane kasutamine ning kuna taotlejaid on palju (kaebajaga samal päeval osales laskekatsetel kokku 48 taotlejat), mõjutaks piiramatul arvul eksamitel käimine teiste taotlejate loamenetlusi. Eksami eesmärk on kaebaja käitumise ja hoiakute ning eelnevalt omandatud teadmiste ja oskuste kontrollimine. 9.
  6. Kolm laskekatset 2 kuu jooksul on piisav arv kordi ja piisav aeg kaebajal näitamaks ning vastustajal hindamaks, kas kaebaja on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised ja oskused omandanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel

-i redaktsioonist, mis kehtis 30.09.2022– 14.03.

  2. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse tegemisel

§ 34lg 1 p-le 3 ja § 35 lg-le 5. 3

(5)3-23-872 12.

§ 34

lg 1 p 3 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud

§ 35

lg-s 5 sätestatud eksami.

§ 35

lg 5 ls 1 järgi võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. 13. Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra kehtestas siseminister

§ 35lg 6 alusel määrusega nr 13.

Määruse nr 13 § 7 reguleerib laskekatse sooritamist. Selle kohaselt lubatakse eksamineeritav laskekatsele pärast teooriaeksami sooritamist. Laskekatse toimub 2 osas: õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskuste kontrollimine relva käsitsemisel ja tulejoonelt laskmine

§ 12

lg-s 1 nimetatud relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmise luba ta taotleb. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja läbis teooriaeksami ja ilmselt olid ka kaebaja oskused relva käsitsemisel vähemalt piisavad, sest tal lubati jätkata laskekatsega (määruse nr 13 § 7 lg 4). Samuti ei ole kohtumenetluses enam vaidlust selles, kas kaebaja sooritatud laskudest tabasid 2 täpselt sama kohta selliselt, et võis tekkida küsimus üksnes 1 tabamusest või 2 tabamusest täpselt samasse kohta. Kaebaja pidanuks eriarvamuse korral koheselt pärast katse sooritamist esitama vastuväite. Isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et kaebaja esitas märkuse sihiku osas, siis välistas eksami vastuvõtja selle võimaluse kohapeal. Hilisemas vaidemenetluses on sellist märkust raske, kui mitte võimatu kontrollida. Vaidlus on praeguses asjas selle üle, et kui kaebaja laskekatse tulemus loeti ebapiisavaks, kas kaebajal oli võimalus sooritada veel üks laskekatse.

  1. Määruse nr 13 § 7 lg 10 sätestab, et kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui 5 päeva pärast, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami. Muid piiranguid laskekatse uuesti sooritamiseks ei ole korras sätestatud. Vastustaja on pidanud piisavaks võimaldada laskekatseid sooritada 3 korral. Sellist piirangut ei ole vastustaja millegagi põhjendanud. Kohus leiab, et kuna laskekatse arvu ei ole piiratud muul moel kui vaid ajaliselt (2 kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast), siis ei olnud vastustajal õiguslikku alust lugeda relvaeksam mittesooritatuks. Kaebaja sooritas teooriaeksami 11.11.2022, pärast mida lubati ta laskekatsele, mis koosnes relva käsitusest ja tulejoonelt laskmisest (§ 7 lg 3). Kohus mõistab asjaolusid lähtuvalt korra §-st 7, et kaebajal võimaldati teha 1 harjutuslask ja seejärel 3 hinnatavat lasku (§ 7 lg-d 8 ja 8 2). Väidetavalt tabas kaebaja hinnatavatest laskudest vaid 1 lask märklehte. Kohtumenetluses selle üle enam vaidlust ei ole. Kohus leiab, et kuna laskekatsete arvu piiratud ei ole, siis pidi vastustaja andma kaebajale võimaluse sooritada täiendav katse. Laskekatse ebaõnnestumisel võib seda korrata mitte varem kui 5 päeva pärast, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul teooriaeksami sooritamisest (määruse nr 13 § 7 lg 10). Teooriaeksami sooritamisest täitus 2 kuud 11.01.2023 ja kuni selle ajani oli kaebajal võimalik sooritada uus laskekatse.
  2. Vastustaja põhjendas enda otsustusi viitega määruse nr 13 § 5 lg-le
  3. Määruse nr 13 § 5 lg 1 kohaselt koosneb soetamisloa ja relvaloa taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavuse hindamise eksam teooriaeksamist ja ning seejärel laskekatsest. Osundatud säte ei piira laskekatsete arvu.
  4. Kohus märgib, et juhul, kui vastustaja leiab, et riigi ressursside paremaks kasutamiseks peaks laskekatsete arvu piirama 3 korraga, peaks ta tegema ettepaneku seadusandjale sellekohase piirangu sätestamiseks õigusakti. See tagaks ka haldusmenetluses osaleja informeerituse menetluse piirangutest ja läbiviimisest.
  5. Kuna kaebaja esitas taotluse 30.08.2022, siis tuli

§ 35lg 1 kohaselt viia menetlus läbi hiljemalt 30.10.2022.

Vastustaja eksis seega seaduses sätestatud nõude vastu, kulutades menetluse läbiviimiseks enam kui 2 kuud. Kui kaebajal tekkis sellega seoses kahju, võib ta 4

(5)3-23-872 esitada nõude vastustaja vastu. Praeguses asjas ei ole kaebaja väitnud endale kahju tekkimist seoses seaduse sätestatud menetlustähtaja ületamisega. Seega kohus kaebaja väidet 2-kuulise menetlustähtaja ületamise kohta ei käsitle.
  1. Praegusel juhul rikkus vastustaja õigusnormi, kui ei võimaldanud kaebajal sooritada täiendavat laskekatset. Seega on vastustaja 17.01.2023 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.
  2. Vastustaja viitas vaideotsuses laskekatsete sooritamise 3 korra põhjendamisel HMS § 5 lg-le 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus märgib, et osundatud üldine haldusmenetluse läbiviimise säte ei muuda kuidagi asjaolu, et laskekatse sooritamisele on korras sätestatud vaid ajalised piirangud, mitte laskekatsete sooritamise arvu limiit. Vastustaja ei ole konkreetselt selgitanud, millise õigusakti alusel on lubatud laskekatseid vaid kuni 3 korda. Kohtu hinnangul ei ole õigusaktides sätestatud piiranguid laskekatsete arvule. Seetõttu on ka vaideotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna kohus tühistab vaideotsuse materiaalõiguslikul alusel, ei käsitle kohus kaebaja väidet vaide menetlemisest 17.01.2023 otsuse koostaja kolleegi poolt.
  3. Kuna vaidlustatud vastustaja otsused olid õigusvastased, tuleb ka kaebaja kohustamisnõue rahuldada ja kohustada vastustajat võimaldama kaebajale täiendava laskekatse.
  4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 17.01.2023 otsuse ja 23.03.2023 vaideotsuse ning kohustab vastustajat võimaldama kaebajale täiendava laskekatse.
  5. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks ja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.